Dominikaani Vabariigi riigilipp: definitsioon, ajalugu ja tähendus

Avasta Dominikaani Vabariigi riigilipu tähendus, ajalugu ja sümboolika: värvid, valge risti, vapp ning lipu areng 1844–1908 — põnev ja põhjalik ülevaade.

Dominikaani Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Dominikaani Vabariigi lipu keskel valge rist, mille käed ulatuvad lipu külgedele ja jagavad lipu neljaks ristkülikuks. Vasakpoolsed ristkülikud on sinised (üleval) ja punased (all) ning parempoolsed on punased (üleval) ja sinised (all). Valge risti laius on pool ühe ristküliku kõrgusest, mis annab lipule iseloomuliku sümmeetrilise välimuse ja selge jaotuse neljaks värvipiirkonnaks.

Kirjeldus ja variandid

Riigilipul, nagu ka teiste Ladina-Ameerika riikide riigi- ja sõjalaevadel, on valge risti keskel väike vapp, mis sisaldab riigivappe ning riigi moto ja sümboleid. Kaubalaevadel ja tsiviilkasutuses olev lipp (lipul, kaubalaevadel kasutatav lipp) tavaliselt vappi ei kanna – see variant on lihtsam ja rahvuskasutuses levinum. Riigilipp (ametlik riigi-, sõja- ja valitsusasutuste lipp) sisaldab keskel vappi ja seda kasutatakse ametlikel ja riiklikel sündmustel.

Ajalugu

Dominikaani Vabariigi lipp loodi esimesel iseseisvuspäeval, 27. veebruaril 1844. Algne kujundus põhines osaliselt naaberriigi Haiti lipul, ent lisati valge rist, mis eristas uut lipuvormi – kaks sinist ristkülikut üleval ja kaks punast ristkülikut all. Värvid ise on inspireeritud Prantsusmaa lipuvärvidest, mis omakorda peegeldasid tollase vabadusliikumise ja Euroopa revolutsiooniliste sümbolite mõju.

Dominikaani Vabariigi esimene põhiseadus 6. novembrist 1844 ei määratlenud täpselt ristkülikute jaotust, kuid rahvuslik kujutis sisaldas siiski värvide vaheldumist (sinine ja punane üleval; punane ja sinine all). See varasem kujundus on tuntud ka kui esimene riiklik lipp. Hilisemad seadusandlikud täpsustused ja muudatused viisid lõpuks eri variantide ametlikustamiseni; ainult 1908. aasta määrus andis konkreetsed juhised värvide ja jaotuse kohta.

Sümboolika

• Valge rist sümboliseerib usku, päästmist ja rahu ning riigi ühendavat jõudu;
• Sinine tähistab vabadust ja osaliselt ka riigi ideaalset püsivust ning suunitlust demokraatiale;
• Punane sümboliseerib isamaalist julgust ja vabadusvõitluses valatud verd.

Keskel asuv vapp sisaldab tavaliselt avatuna olevaid Piibli lehti, ülestõstetud risti, riigimotot Dios, Patria, Libertad (Jumal, Isamaa, Vabadus) ning looduslikke elemente nagu palmi- ja tammelehed – need sümbolid väljendavad nii religioosset pärandit kui ka patriootilist identiteeti. Piibel lipuvapil on traditsiooni kohaselt avatud ja seda peetakse oluliseks riikliku identiteedi osaks.

Lipu kujundajad ja poliitiline taust

Paljude ajalooliste allikate järgi sai lipu ideelise aluse rahvuslik salajane organisatsioon La Trinitaria ja peamiselt Juan Pablo Duarte ning tema kaaslased, kes juhatasid iseseisvusliikumist Hispaania ja seejärel Haitiga seotud võimude vastu. Lipp kujunes kiiresti iseseisvusliikumise ja riigiks saamise sümboliks.

Kasutus, eeskirjad ja proportsioonid

Lipuga seotud ametlik kord reguleerib, millal ja kuidas lippu kasutada ning milliseid variante (vappiga või ilma) valida. Riigilipp (vappiga) on reserveeritud valitsusasutustele, ametlikele tseremooniatele ja sõjalistele üksustele; tsiviillipp ilma vapita on levinud igapäevases avalikus kasutuses ning laevastikus (kaubalaevadel). Lipu austamisel järgitakse üldtuntud lipueetiketti: lippu ei lasta kunagi põrandale, see ei tohi olla määrdunud ega kahjustatud; leinaperioodidel heisatakse lipp poole mastu vastavalt ametlikele juhistele.

Täpsed proportsioonid ja mõõtmed on seadusega määratletud või reguleeritud ametlike dokumentidega ning neid tuleb järgida ametlike lippude valmistamisel. Lisaks ametlikule lipule eksisteerivad ajaloolised variandid ja muudetud kujundused, mida on kasutatud riigi varasemates etappides või konkreetsetes institutsioonides.

Muud faktid

• Lipp on üks Dominikaani Vabariigi tugevaimatest rahvuslikest sümbolitest ning seda kasutatakse laialdaselt rahvuslikel pühadel ja spordiüritustel.
• Värvide ja kujunduse allikad peegeldavad ajaloolisi kontakte ja inspiratsiooni Euroopa (eriti Prantsusmaa) ja Kariibi piirkonna vabadusliikumiste vahel.
• Kuigi lipu põhikujundus on püsinud, on tema kasutus ja ametlik määratlus ajas täpsustatud seaduste ja määrustega.

Kokkuvõtlikult on Dominikaani lipp selge struktuuri, tugeva sümboolikaga (valge rist ning sinine ja punane väljad), millel on nii ajalooline kui ka riiklik tähendus ning mille erinevad variandid (vappiga riigilipp ja ilma vappita tsiviillipp) teenivad kindlaid funktsioone riigi igapäevaelus ja ametlikus sümboolikas.

Küsimused ja vastused

K: Mida ütleb Dominikaani Vabariigi põhiseadus Dominikaani Vabariigi lipu kohta?

Küsimus: Mis on selle lipu puhul eriline võrreldes teiste Ladina-Ameerika riikidega?

K: Millal see lipp loodi?

K: Kust on need värvid pärit?

K: Mis on esimene riigilipp?

K: Kas mõnes põhiseaduses on mainitud mingit konkreetset teavet värvide jaotuse kohta?

K: Millist tüüpi lipud on tsiviillipud ja lipuväljakud?

Otsing