Maa tulevik: kliima, orbiidi ja Päikese mõju miljardite aastate jooksul

Uurimus Maa tulevikust: kuidas Päikese heleduse kasv, orbiidi ja telje muutused ning kliimamuutused kujundavad planeeti miljardite aastate jooksul.

Autor: Leandro Alegsa

Maa tulevik sõltub paljudest pikaajalistest protsessidest: Päikese heleduse kasvust, Maa sisemuse jahenemisest ja sellest tulenevast soojuse vähenemisest, planeedi orbiidi ja telje kallet mõjutavatest gravitatsioonilistest tõmmetest ning plaattetektoonika ja superkontinentide tsüklitest. Need tegurid koos määravad, kuidas muutub kliima, ookeanide olemasolu ja elutingimused miljardite aastate jooksul.

Peamised ajaskaalad ja protsessid

  • Milankovitši tüüpi tsüklid (süklilised muutused orbiidis, telje kalletes ja pöörlemistasandi orientatsioonis) jätkuvad niikaua, kuni tingimused võimaldavad jäätumise ja sulamise vaheldumist.
  • Päikese heleduse kasv: peamises järgses faasis põleb tuumkütus ja Päikese heledus suureneb järk-järgult — selle mõju Maa kliimale koguneb miljardite aastate jooksul.
  • Geoloogilised muutused: Maa tuuma ja vahevöö soojuse kadumine aeglustab plaattetektoonikaga seotud protsesse, mis mõjutavad ookeanide ja mandrite paigutust.

Milankovitši teooria ja jäätumistsüklid

Milankovitši teooria selgitab, miks Maal esinevad jäätumise ja soojenemise tsüklid: planeedi orbiit ei ole täiuslik ring, Maa telg pole fikseeritud ja orbiidi orientatsioon muutub. Need kolm komponenti — ekstsentrilisus (orbiidi ellipsi kõverus), telje kalle (obliquity) ja previsioon — mõjutavad päikeseenergia jaotumist Maa pinnal ja põhjustavad pikemaid jäätumise perioode. Need tsüklid võivad jätkuda veel miljoneid kuni kümneid miljoneid aastaid, kuni suuremad muutused (nt Päikese ereduse suurenemine) kliimasüsteemi domineerivad.

Plaattetektoonika ja superkontinendid

Plaattetektoonika liigutab mandriplaate ja kujundab superkontinente iga 250–350 miljoni aasta järel — see tsükkel võib viia ertenäitajateni nagu superkontinendi moodustumine ja lagunemine. Suur mandrite konfiguratsioon mõjutab ookeanivoolusid, atmosfääri ja süsiniku ringet, mis kõik omakorda muudavad pikaajalist kliimat. Kui sisemine soojus väheneb, võib plaaditegevus aeglustuda ja lõpuks lakkada, mis muudaks väga pikaajalise geokeemia ja kliima nägu.

Telje kalle, orbiidi muutused ja Mooni roll

Maa telje kalle võib aegade jooksul muutuda. Praegu stabiliseerib Maa telje kallet osaliselt kuu, kuid Kuu aeglane eemaldumine ning planeetidevahelised gravitatsioonilised mõjud võivad mõjutada obliquity amplituudi. Mõnede modelleerimiste järgi võivad järgmise 1,5–4,5 miljardi aasta jooksul tekkida suured ja keerukad muutused telje kalletes — teoorias kuni ~90° ümberpaiknemine — kuid täpsed tõenäosused ja ajaskaalad on mudelitel ja eeldustel sõltuvad.

Päikese heledus, ookeanide kadu ja “niiske kasvuhoone”

Päikese sisetuumas tekkiva heeliumi kogunemise ja tuumareaktsioonide evolutsiooni tõttu suureneb Päikese kiirgus järk-järgult. See kasv ei ole äkiline, vaid väljendub miljardite aastate jooksul — ligikaudu sajanditelt kuni miljarditeni: heledus kasvab, mis soojendab Maa pinna ja atmosfääri. Järkjärguline soojenemine võib viia järgmiste sündmusteni:

  • 1–2 miljardi aasta perspektiivis võib kasvada atmosfääri temperatuuri tase ja tekkida niiske kasvuhooneefekt, kus ookeanide veeaur atmosfääri suureneb.
  • Vee fotodissotsiatsioon ülakihis ja vesiniku kosmosesse hajumine viivad ookeanide järkjärgulisele kahanemisele — tagasipöördumatud veekadud võivad toimuda miljardite aastate jooksul.
  • Süsiniku geokeemiline tsükkel ning kivimite keemiline ilmastik võivad alguses leevendada soojenemist, ent lõpuks ei suuda need kompenseerida kasvavat Päikese sisendid.

Elu kadu ja võimalikud varjupaigad

Suur osa praegusest elust (eriti kompleksne maismaa- ja ookeaniökosüsteem) tõenäoliselt kaoks, kui Maa pinnatemperatuur muutub liiga kõrgeks ja ookeanid kaduma hakkavad. Selleks ajaks on paljud pinnalised ja fotosünteetilised eluvormid võimetud eksisteerima. Siiski võivad teatud eluvormid — näiteks sügavmerekivimete vahelised mikroobikommuunid või maa-alused biosfäärid — püsida oluliselt kauem, kuna need on isoleeritud pinnakliima muutustest ja sõltuvad keemilistest energiaallikatest, mitte päikesevalgusest.

Planeedi lõpp ja Punane hiiglane

Pikaajaline evolutsioon päädib Maa jaoks kõige tõenäolisema stsenaariumiga, kus Päike laieneb hilisemates eluetappides. Uuringud viitavad, et järgnevate miljardite aastate jooksul muutub Päikese tuum piisavalt, et täht lahkub pea-seerialise peamise järgu faasist ja paisub punase hiiglaseks; selle lõppfaasiga seotud ajaskaal on suurte ebakindluste tõttu hinnanguline, kuid üks võimalik tulemus on planeedi hävimine või päikeselise osa sisse neelamine umbes 7,5 miljardi aasta perspektiivis. Mõned modelleerimised arvestavad samal ajal, et Päikese massikadu nihutab Maa orbiiti väljapoole — sellest sõltub, kas Maa lõplikult ära kõrvetatakse või jääb kauem ellu kauges orbitaalses kauguses.

Kokkuvõte

Maa tulevik on keeruline ja sõltub mitmest omavahel seotud tegurist: Päikese heleduse kasvust, Maa sisemisest soojusest ja plaattetektoonika aktiivsusest, telje kalle ja orbiidi muutustest ning sellest, kuidas atmosfäär ja ookeanid nendele muutustele reageerivad. Mõned olulised etapid ja ajaraamid (ligikaudsed):

  • Järgnevad miljonid kuni kümned miljonid aastad: jätkuvad Milankovitši-stiilis kliimitsüklid ja superkontinentide teke ~250–350 miljoni aasta skaalal.
  • 1–2 miljardit aastat: Päikese heleduse kasv võib alustada ookeanide kadu ja pinnalise elu olulist kahanemist.
  • 1,5–4,5 miljardit aastat: võimalikud suured muutused telje kalletes (ebakindel, sõltub Mooni ja teiste kehade mõjudest).
  • ~7,5 miljardit aastat: võimalik kokkuvõte, kus Päike on punane hiiglane ja Maa saatus sõltub nii Päikese laienemise kui ka orbiidi muutuste kombinatsioonist.

Samas on paljud täpsed ajaskaalad ja tõenäosused keeruliste mitmelektoriliste protsesside tõttu teaduslikult aktiivse uurimistöö teemad — seega võivad mudelid ja hinnangud ajapikku täpsustuda. Oluline on mõista, et Maa ja elu püsivus ei sõltu ühest ainsast faktorist, vaid paljude ökoloogiliste, geoloogiliste ja astronoomiliste protsesside kokkulangevusest.

Joonis Maast pärast seda, kui Päike läheb punase hiiglase faasi, seitsme miljardi aasta pärast.Zoom
Joonis Maast pärast seda, kui Päike läheb punase hiiglase faasi, seitsme miljardi aasta pärast.

Inimese mõju

Inimesed mängivad praegu biosfääris esmatähtsat rolli, sest paljudes Maa ökosüsteemides on palju inimesi. See on põhjustanud teiste liikide laialdase, jätkuva väljasuremise, mida tuntakse holotseeni väljasuremisena. Holotseeni väljasuremisjuhtum on elupaikade hävitamise, invasiivsete liikide laialdase leviku, küttimise ja kliimamuutuste tulemus.

Päikese evolutsioon

Päikese energiatootmine põhineb vesiniku muutumisel heeliumiks. See toimub tähe tuuma piirkonnas.

Kui Päike sai esimest korda peajaks tähtedeks, kiirgas ta ainult 70% praegusest heledusest. Heledus on praeguseni kasvanud peaaegu lineaarselt, kasvades 1% võrra iga 110 miljoni aasta järel. Kolme miljardi aasta pärast on Päikese heledus eeldatavasti 33% suurem. Vesinikukütus tuumas saab lõpuks otsa 4,8 miljardi aasta pärast, kui Päike on 67% heledam kui praegu. Pärast seda jätkab Päike vesiniku põletamist oma tuuma ümbritsevas kestas, kuni heleduse suurenemine jõuab 121%ni praegusest väärtusest. See tähistab Päikese peamise jada eluea lõppu ja seejärel muutub ta punaseks hiiglaseks.

Seotud leheküljed

  • Elamiskõlblik tsoon
  • Planeedi elamiskõlblikkus
  • Riskid tsivilisatsioonile, inimestele ja planeedile Maa
  • Päikesesüsteemi stabiilsus

Küsimused ja vastused

K: Millised on mõned tegurid, mis mõjutavad Maa tulevikku?


V: Maa tulevikku mõjutavad paljud asjad, sealhulgas Päikese heleduse suurenemine, soojusenergia kadumine Maa tuumast ja muudest Päikesesüsteemi asjadest põhjustatud muutused planeedi orbiidil.

K: Mis on Milankovitši teooria?


V: Milankovitši teooria ütleb, et Maa jätkab jäätumistsükleid, sest planeedi orbiit erineb täiuslikust ringist, planeedi telg kallutub ja Maa orbiit tõukub.

K: Kuidas võib plaattetektoonika mõjutada Maa tulevikku?


V: Plaattektoonika võib 250-350 miljoni aasta jooksul luua superkontinentide tsükli raames superkontinentide tsükli.

K: Mis võib tulevikus juhtuda Maa teljega?


V: Mingil ajal järgmise 1,5 miljardi-4,5 miljardi aasta jooksul võib telje kalle hakata muutuma halbadeks versioonideks, kusjuures telje kalle võib muutuda kuni 90°.

K: Kuidas võib Päike mõjutada Maa tulevikku?


V: Miljardi kuni kahe miljardi aasta pärast põhjustab Päikese tuumas tekkiva heeliumi kogunemise tõttu suurenenud päikesekiirgus ookeanide kadumise ja mandrite triivimise lõppemise. Nelja miljardi aasta pärast põhjustab Maa pinnatemperatuuri tõus halva kasvuhooneefekti.

K: Milline on planeedi kõige tõenäolisem saatus?


V: Planeedi kõige tõenäolisem saatus on see, et Päike hävitab ta umbes 7,5 miljardi aasta pärast, kui täht on jõudnud punase hiiglase faasi ja laienenud, et ületada planeedi orbiit.

K: Kas 4 miljardi aasta pärast on Maal veel elu?


V: Selleks ajaks on enamik, kui mitte kogu elu Maal kadunud.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3