Kreeka kilp (hoplon/aspis) – hopliitide kilp, ehitus, kasutus ja kaunistused
Vana-Kreeka kilp oli hoplon või aspis. Sellest sõnast on tuletatud hoplite (kreeka sõdur).
Ehituse ja ehitusmaterjalid
Hoplon/aspis oli tavaliselt puitkonstruktsioonist valmistatud ümmargune kilp, mille pind oli sügavalt lihvitud ja tihti kaetud mitme materjali kihiga. Põhikere koosnes kas ühepoolsest vahest või mitmest kokuliimitud puidukihist (sarnane liimitud vineerile), mis andis kilbile jäikuse ning parema vastupidavuse löökidele. Kaetud võidi kilp nahaga või linasega, et pind säiliks ja värvimiste jaoks sobiks. Mõnel kilbil oli väljaspool õhuke pronksplekk, mis paiknes tavaliselt ümber ääre või ainult keskmisel alal ning kaitses kõige rohkem löökidele avatud osi. Keskosas võis olla metallne kummardus ehk umbo, mis kaitses kätt ja võis toimida ka ründevahendina.
Kinnitus ja hoidevahendid
Kilpi ei hoitud lihtsalt käsipikendusel. Tüüpiline hoplonil oli kaks kinnituselementi: keskne varrukas ehk porpax (fikseeritud pehme või kõva vöö käe ümber) ja sisemine käepide ehk antilabē ääre lähedal. See kombineeritud kinnitus võimaldas kilbi stabiilset hoidmist ning samas liikuvust püssimis- ja ründeasendites. Kilpi kanti vasakus käes, mis tekitas koos odaga (või sarissa tüüpi pikkel) tiheda kilbikihi – falanksi.
Suurus ja kaal
Standardse hoplon-i läbimõõt oli tavaliselt suurusjärgus 0,8–1,0 meetrit, kuid suurus võis varieeruda sõltuvalt ajastust ja maakonnast. Kaal jäi sõltuvalt materjalidest ja metallkatte olemasolust ligikaudu mõnest kilogrammist kuni umbes 8–10 kg-ni; peamine eesmärk oli leida kompromiss kaitse ja liikumisvõime vahel.
Kasutus sõjas ja taktika
Need suured kilbid olid mõeldud hopliitide massile, et tungida vastase armee vastu, ja see oli nende kõige tähtsam varustus. Hopliitide taktika põhines falanksil – tihedalt rivistunud relvastatud kaasvõitlejate kilbid kattusid osaliselt, moodustades tugeva kilbikoridori. Vasak käsi hoidis kilpi, mis kaitses justnimelt liitlase paremat külge, mistõttu falanksis oli oluline järjekord ja distsipliin. Spartalased kasutasid seda ründerelvana.
Lisaks kaitsele kasutati kilpi ka rünnakuliselt: kilp võis lükata vastast, luua avause rünnakuks või rikastada taktikat lähivõitluses. Falanksi edu sõltus kilpide parandest katetest ja rivistuse säilitamisest ning kilbi kandja koordinatsioonist koos kaasvõitlejatega.
Kaunistused ja sümboolika
Kilpide välispind võis olla värvitud ja kaunistatud linnuse- või linnarahva märgiga, mütoloogiliste motiivide, loomapiltidega või kilbikandja perekondliku embleemiga. Kaunistused aitasid eristada üksusi lahinguväljal ja toetasid kollektiivset identiteeti. Tõenäoliselt on kõige kuulsam kaunistus Spartan. See oli suur lambda (Λ). Alates 5. sajandi lõpust eKr kasutasid Ateena hopliidid tavaliselt Väike öökull (Athena püha lind). Thebani hopliitide kilbid olid mõnikord kaunistatud sfinksi või Heraklese nuiaga.
Värvimise tehnikad ulatusid lihtsatest geomeetrilistest kujunditest kuni keerukamate figuratiivsete piltideni. Mõned kilbid olid sootuks kaunistamata, mis võis peegeldada konkreetset perioodi, ratsionaalsemat väli- või tootmispraktikat või ressursside puudust.
Arheoloogilised allikad ja kujutised
Osa hoplonidest on säilinud fragmentidena, metallosadena (näiteks pronksitasandid või umbona) ja kirjeldustena tekstides. Palju teavet kilpide kujust, kaunistusest ja kasutusest pärineb vasemaalidest, reljeefidest ja kirjandusest, kuna puidust kilbid enamikus tingimustes lagunesid. Muuseas on säilinud märksa rohkem kujutisi kui terviklikke kilpe, mistõttu rekonstrueerimine tugineb kombineeritud allikatele.
Kokkuvõte
Hoplon ehk aspis oli Vana-Kreeka hopliitide peamine kaitsevahend: ümmargune, puidust põhaga kilp, sageli kaetud nahaga ja mõnikord metalldetailidega. Selle eripära – suur läbimõõt, keskne kinnituslahendus ning kasutus falanksis – määras suuresti kreeklaste relvastuse ja lahingutaktika. Kaunistused andsid kilpidele identiteedi ja sümboolse tähenduse, millelt on päritkuulsaimad tunnused nagu Sparta lambda ja Ateena öökull.
Hopliidi kilp, nagu seda kannavad sportlased olümpiamängudel võistlusel
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetati kreeka kilda?
V: Kreeka kilpi nimetati hoplon või aspis.
K: Millest oli hoplon valmistatud?
V: Hoplon oli valmistatud puidust ja mõnel kilbil oli välisküljel õhuke pronksist leht.
K: Mis oli hoploni eesmärk?
V: Hoploni kilp oli mõeldud hoplite massile, et tungida vastase armee vastu, ja see oli nende kõige tähtsam varustus.
K: Kuidas kanti hoploni kilpi?
V: Hoploni kilpi kanti vasakus käes.
K: Milline oli hoploni kilbi kõige kuulsam kaunistus?
V: Kõige kuulsam kaunistus hoploni kilbil on spartalaste suur lambda (Λ).
K: Milliseid muid kaunistusi kasutati hoploni kilbil?
V: Ateenlased kasutasid tavaliselt väikest öökulli (Athena püha lind), samas kui teoblased kasutasid sfinksi või Heraklese nuiat.
K: Kuidas kasutasid spartalased hoploni kilpi?
V: Spartalased kasutasid hoploni kilpi ründerelvana.
