Henry Wadsworth Longfellow (27. veebruar 1807 – 24. märts 1882) oli USA õpetaja, luuletaja ja tõlkija, kelle teosed olid 19. sajandi Ameerikas laialt tuntud ja mõjusid laiemalt ka Euroopas. Mõned tema kuulsamad luuletused on "Paul Revere's Ride", "The Song of Hiawatha" ja "Evangeline". Ta oli ka esimene ameeriklane, kes tõlkis Dante Alighieri "Jumaliku komöödia". Longfellow oli üks tuntud Fireside'i ehk koduluuletajate rühma viiest liikmest ja üks mõjukamaid kultuuritegelasi 1800. aastate Ameerikas.
Longfellow sündis Portlandis, Maine'is ja õppis Bowdoin College'is. Pärast lõpetamist veetis ta mõnda aega Euroopas, kus ta täiendas oma keele- ja kirjanduslikke teadmisi. Ta naasis Ameerikasse ja sai esmalt Bowdoini ja hiljem Harvardi kolledži professoriks, õpetades keeli ja kirjandust. Tema varasemad suuremad luulekogud olid Voices of the Night (1839) ja Ballads and Other Poems (1841). 1854. aastal jäi Longfellow õpetamisest pensionile, et pühenduda kirjutamisele ja tõlgetele täiskohaga.
Longfellow elas suurema osa elust Cambridge'is, Massachusettsis, kus ta kolis ka kuulsasse George Washingtoni vanasse peahoonesse, mis on hiljem tuntud kui Longfellow’ kodu ja mis on säilinud tähtsana ajaloos. Tema isiklik elu oli traagiline: esimene naine Mary Potter suri 1835. aastal raseduse katkemise järel (raseduse katkemist) ja teine naine Frances Appleton suri 1861. aastal pärast kleidi põlemist. Kaotused mõjutasid Longfellow' loomingut — mõneks ajaks oli tal raske uusi luuletusi kirjutada ja ta pühendus rohkem tõlketööle. Longfellow suri 24. märtsil 1882 ja on mälestatud nii Ameerikas kui ka väljaspool.
Longfellow kirjutas peamiselt lüürilisi luuletusi, mida iseloomustab tugev rütm ja musikaalsus. Tema luuletused jutustasid sageli mütoloogilisi ja legendaarseid lugusid või lihtsaid argielu kujutusi, kombineerides narratiivi ja moraalse hoiakuga õpetuse. Näiteks The Song of Hiawatha on kirjutatud trochaic-tetrametri rütmis ning ammutab inspiratsiooni nii Põhja-Ameerika indiaani legendidest kui ka soome rahvuseeposest Kalevalast. Teised tuntud teemad on kodumaa, ajalugu ja iseloomupildid, nagu luuletuses "The Village Blacksmith" (tuntud ja laialdaselt tsiteeritud tekst). Tema stiil oli ligipääsetav ja rahvapärane, mistõttu sai ta eluajal väga suure populaarsuse, kuid samal ajal pälvis kriitikat — mõni arvustaja leidis, et ta liialt imiteerib Euroopa vorme või liigub sentimentaalsuses.
Longfellowi mõju jäi püsima: ta oli 19. sajandi Ameerika luule populariseerija, kelle teosed jõudsid koolidesse ja kodudesse ning tõlgiti mitmetesse keeltesse. 1884. aastal paigutati temanimeline büst Londoni Westminsteri kloostri poeetide nurgas — ta oli esimene mittebriti kirjanik, kellele see au osaks ning on seni ainus Ameerika luuletaja, kes on seal büstiga esindatud. Tema maja Cambridge'is on muuseumina säilinud ja tema luuletused kuuluvad jätkuvalt kooliprogrammidesse ja populaarse kirjanduse pärandisse.
Pärand: Longfellowi lihtsasti mõistetav stiil, muusikaline rütm ja rahvusteadlikud teemad aitasid kujundada Ameerika rahvuslikku kirjandusidentiteeti 19. sajandil. Kuigi teaduslik kirjanduskriitika on tema teoseid mitmel juhul ümber hinnanud (tihti kritiseerides liigsentimentalismi või liiga suurt üldistust), on tema roll Ameerika luule ajaloolises arengus selgelt tunnustatud. Tema teosed jäävad oluliseks allikaks selle kohta, kuidas 19. sajandi luuletaja püüdis ühendada rahvapärasust, ajaloolist kujutamist ja moraalset sõnumit.
