Hyderabad — Telangana pealinn: ajalugu, kultuur ja tähtsaimad faktid
Hyderabad (hääldatakse (/ˈhaɪdərəbɑːd/ ( kuula) HY-dər-ə-baad)) on Telangana osariigi suurim pealinn. Rohkem kui 12,2 miljoni elanikuga on Hyderabad riigi suurima rahvaarvuga linn. Hyderabad on arenguprioriteetide poolest A-1 linn. Seda tuntakse ka kui pärlite linna ja Nizami linna. Hyderabadi elanikke kutsutakse sageli lihtsalt „Hyderabadi” või kohalikus kõnepruugis ka „Hyderabadi inimesteks”.
Ajalugu
Hyderabad asutati 1591. aastal pKr sultan Muhammad Quli Qutb Shahi poolt Musi jõe kaldal ning see kujunes kiiresti tähtsaks kaubandus- ja kultuurikeskuseks. Hiljem, pärast Mogulite mõju, valitses linna mogulite kuberner Nizam Asaf Jah I, kes lõi aluse Asaf Jahi dünastiale (tuntud ka kui Nizamid); neid oli kokku kümme, viimane neist oli Osman Ali Khan, Asaf Jah VII. Nizamide aeg jättis linnale rikkaliku arhitektuuripärandi, kombineerides islami, pärsia ja Lõuna-India mõjutusi.
Tähtsamad vaatamisväärsused
Hyderabadis on mitmeid ajaloolisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi, mida külastada. Kõige tuntumad on Charminar — linnasümbol ja ajalooline mošee, Golconda kindlus, Salar Jungi muuseum (suur isiklike kunstikollektsioonidega muuseum) ning Chowmahalla palee, mis peegeldab Nizamide hiilgust. Linnas leidub ka palju kauneid mošeid, paleesid ja vanu basaarialasid, kus jätkub käsitöö‑ ning ehetemüük.
Kultuur ja keel
Hyderabadi kultuur on rikkalik segu india, pärsia ja araabia mõjutustest. Linn on tuntud oma muusika, luule ja traditsioonilise tantsu poolest. Kõige laialdasemad keeled on Telugu ja Urdu, kuid linnas räägitakse ka hindi, inglise ja mitmeid teisi keeli. Toidukultuurist on maailmakuulus Hyderabadi biryani — vürtsikas ja aromaatne riisi‑liharoog — ning paljudel tänavail ja turgudel pakutakse traditsioonilisi magustoite ja tänavatoitu.
Majandus ja tehnoloogia
Tänapäevane Hyderabad on oluline majandus- ja tehnoloogiakeskus. Linnas asuvad suured IT‑pargid nagu HITEC City ja Cyberabad, kus tegutsevad nii rahvusvahelised kui ka kohalikud tehnoloogiafirmad. Lisaks on linn tugev farmaatsia‑ ja biotehnoloogiasektoris ning traditsioonilistes tööstusharudes nagu ehte- ja pärlitööstus.
Filmitööstus
Linnas asub Ramoji Film City, mille pindala on üle 2000 aakri (8,1 km2; 3,1 ruut mi)). Ramoji Film City on üks maailma suurimaid filmi‑ ja tootmiskomplekse ning seal filmitakse nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi produktsioone. Kohalikku filmi- ja meelelahutustööstust nimetatakse sageli Hyderabad Deccan Urdu filmitööstuseks või ka Deccanwoodiks, mis teenib suurt rolli piirkonna kultuurielus ja meediaäris.
Transport ja infrastruktuur
Hyderabad on hästi ühendatud riigi ja rahvusvaheliste sihtkohtadega läbi Rajiv Gandhi Rahvusvahelise lennujaama. Linnas toimib lai teede- ja raudteevõrk ning kasvab ka metroo- ja avaliku transpordi võrgustik, mis aitab vähendada liikluskoormust ja parandada ühistranspordi kättesaadavust. Linnaplaneerimine keskendub nii ajaloolise pärandi säilitamisele kui ka uute äripiirkondade ning elamualade arendamisele.
Haridus ja teadus
Hyderabadis on mitmeid juhtivaid ülikoole ja teadusasutusi, mis pakuvad tugevat haridust ja uurimisinfrastruktuuri tehnoloogia, meditsiini, biotehnoloogia ja humanitaarteaduste alal. Linn meelitab tudengeid ja spetsialiste kogu Indiast ja välismaalt.
Kokkuvõte
Hyderabad on linn, kus kohtuvad ajalugu ja tänapäev: rikkalik Nizamide pärand ja ajaloolised paigad elavad kõrvuti kiiresti areneva tehnoloogia‑ ning filmiindustriga. See mitmekesine kultuur, tugev majandus ja tähtsad vaatamisväärsused teevad Hyderabadist ühe Lõuna‑Aasia olulisema linna nii ajaloo, kultuuri kui ka kaasaegse innovatsiooni seisukohalt.
Ajalugu
Arheoloogid on leidnud Hyderabadis 2500 aasta vanuseid rauaaegseid leiukohti. Need leiukohad on leitud Haythnagari ja Ramoji Film City lähedalt ning neis on matuseid ja tööriistu. Qutub Shahi kuningad valitsesid Hyderabadit kuni 1687. aastani, mil linna võtsid üle muhameedlased. Muhammad Quli Qutub Shah oli Qutub Shahi valitseja, kes käskis ehitada Charminari mošee. Nawab Abdul Hassan Shah, kes on rahva seas tuntud kui Tanisha, oli viimane Qutub Shahi valitseja Hyderabadis enne Aurangzebi vallutamist 1687. aastal. Aurangzeb kuulutas Asaf Jahi Hyderabadi kuberneriks. Nii algas Asaf Jahi dünastia, mis valitses Hyderabadit kuni 1948. aastani.
Hyderabadist sai 1947. aastal pärast koostööd Indiaga vürstiriik. Kuid peagi pidi Nizam allkirjastama ühinemiskirja India Liiduga, et Hyderabadist saaks India osa. 1. novembril 1956 jagati Hyderabadi provints keele alusel Karnataka, Maharashtra ja Andhra Pradeshiks. Nii tuli Hyderabad telugu keelt kõnelevale kogukonnale ja sai seega Andhra Pradeshi pealinnaks. Telangana osariik moodustati 2. juunil 2014 ja eraldus Andhra Pradeshist, säilitades pealinnaks Hyderabadi.
Linn on nüüdseks arenenud IT-valdkonnas, kus on neli IT-kolledžit, sealhulgas JNTU (Jawaharlal Nehru Tehnoloogiaülikool). Hyderabadi arengule on suur mõju rahvusvahelise lennujaama ja kinnisvara tõusul.
Muhammad Quli Qutb Shahi haud Golconda Fort'i lähedal Hyderabadis, Indias.
Geograafia
Hyderabad asub Dekkani platool, 500 meetri kõrgusel merepinnast ja suurem osa piirkonnast on kivine. Peamine kasvatatav põllukultuur on riis, lisaks sellele kasvatatakse veel bengali kruusi, maapähklit, suhkruroogu ja päevalille. Hyderabad asutati 1591. aastal Musi jõe kaldal. Tänapäeval tuntakse seda piirkonda vanalinnana, kus asuvad Meka Masjid ja Hussain Sagari järv. Selles piirkonnas on palju ametlikke hooneid ja see piirkond on väga vana. Viimasest ajast alates on Hyderabad ühendatud Secunderabadiga. See on viinud suure, ühtse ja rahvarohke linna, mida ümbritsevad paljud külad.
Kliima
Hyderabadis on kuum, niiske ja kuiv kliima. Mussoon- ehk vihmaperiood kestab juuni lõpust oktoobri lõpuni. Keskmiselt langeb linna igal aastal 32 tolli vihma. Kõrgim kunagi registreeritud temperatuur oli 51,5 °C (113,9 °F) 2. juunil 1966. aastal. Madalaim registreeritud temperatuur oli 1,1 °C (43 °F) 8. jaanuaril 1946. aastal. Õhtuti ja hommikuti on jahedam, sest linn asub kõrgel merepinnast kõrgemal.
Rahvastik
Linnas elab üle nelja miljoni elaniku. Hindud moodustavad enamuse, samas kui moslemid moodustavad 40% elanikkonnast. Hyderabadi moslemikogukond on suurim Telanganas. Moslemid elavad peamiselt vanalinnas ja selle ümbruses. Kristlasi on linnas vähe. Tuntud kirikud on Abidi ja Secunderabadi ümbruses, nagu Püha Joosepi katedraal.
Meka Masjid
Kultuur
Arhitektuur
Charminar on tegelikult asutatud mošee ja hiljem arheoloogiaosakonna poolt muudetud mälestusmärgiks. Charminar on pikka aega olnud Hyderabadi ikoon. Nimi tähendab "neli minaretti". Tornid tõusevad 48,7 m kõrgusele maapinnast. Hoone ülemistes korrustes on 45 palvekohaga mošee.
Golconda kindlus oli Qutb Shahi kuningriigi pealinn. 16. sajandil oli see tiheda teemandikaubanduse keskus. Kindluse välismüür on 10 km pikkune.
Mecca Masjid on üks linna vanimaid mošeesid. Muhammed Quli Qutub Shah alustas selle ehitamist 1617. aastal. Mogulite keiser Aurangzeb lõpetas hoone 1694. aastal. Mošee on valmistatud graniidist. Mošee peasaal on 75 jalga kõrge, 220 jalga lai ja 180 jalga pikk. Korraga mahub sinna sisse kümme tuhat kummardajat. Sissepääsukaared on valmistatud üksikutest graniitplaatidest. Arvatakse, et Muhammed Quli laskis teha tellised Meka linnast toodud mullast. Ta kasutas neid mošee keskse kaare jaoks. See seletab mošee nime.
Chowmahalla palee oli Asaf Jahi dünastia pealinn. Nizam pidas siin ametlikke külalisi ja kuninglikke külalisi.
Nawab Viqar al-Umra ehitas 1872. aastal Falaknuma palee. Palee sisaldab Firenze kunstnike skulptuure.
Keel
Hyderabadis räägitakse peamiselt telugu, urdu ja hindi keelt. Haritud inimesed räägivad ka inglise keelt. Siin räägitavasse telugu-keelde on segatud mõned sõnad urdu keelest. Kuna urdu keel on segunenud telugu ja farsi keelega, on sellest tekkinud uus dialekt, Hyderabadi urdu keel. Telugu keel varieerub kogu osariigis, kuid keel jääb samaks.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Milline on Hyderabadi populatsioon?
V: Hyderabadi rahvaarv on üle 12,2 miljoni.
K: Kuidas on Hyderabad tuntud?
V: Hyderabad on tuntud kui pärlite linn või Nizami linn.
K: Kes asutas Hyderabadi?
V: Hyderabadi asutas 1591. aastal pKr. sultan Muhammad Quli Qutb Shah.
K: Kes valitses pärast Hyderabadi asutajat?
V: Pärast asutajat valitses seda mogulite kuberner Nizam Asaf Jah I, kes seejärel asutas Asaf Jahi dünastia (tuntud ka kui Nizamid).
K: Mitu Nizami oli kokku?
V: Nizameid oli kokku 10, neist viimane oli Osman Ali Khan, Asaf Jah VII.
K: Mis on Ramoji Film City?
V: Ramoji Film City on filmistuudiokompleks, mille pindala on üle 2000 aakri (8,1 km2; 3,1 ruutmiili).
K: Mis on Deccanwood?
V: Deccanwood (tuntud ka kui Hyderabad Deccan Urdu filmitööstus) viitab Hyderabadis ja selle ümbruses asuvale filmitööstusele.
