Hyman Minsky — Ameerika majandusteadlane ja finantskriiside teoreetik
Hyman Minsky — post-keynesiaanlik majandusteadlane, kes selgitas finantskriiside põhjusi, hoiatas eravõla eest ja toetas valitsuse ning Föderaalreservi rolli pankade päästmisel.
Hyman Philip Minsky (23. september 1919 - 24. oktoober 1996) oli Ameerika Ühendriikide majandusteadlane, Washingtoni Ülikooli (St. Louis) majandusprofessor.
Ta andis selgituse finantskriiside kohta, mis on põhjustatud potentsiaalselt nõrkade finantssüsteemide kõikumistest. Minsky't on mõnikord kirjeldatud kui post-keynesiaanlikku majandusteadlast, sest nagu Keynes, toetas ka ta teatavat valitsuse sekkumist finantsturgudele. Ta oli vastu mõnele 1980. aastatel populaarsele finantssektori dereguleerimise poliitikale. Ta toetas Föderaalreservi kui "viimase abinõuna tegutsevat laenuandjat" (mis tähendab, et ta pidas õigeks, et Föderaalreserv päästab panku, mis võivad pankrotti minna). Ta väitis, et finantsturgudel on liiga palju eravõlga.
Minsk'i finantsstabiilsuse hüpotees
Minsky kõige tuntum panus majandusteadusesse on nn finantsstabiilsuse hüpotees (Financial Instability Hypothesis). Põhiidee on lihtne, kuid võimas: pikaajaline majanduslik stabiilsus soodustab riski- ja võlakäitumise kasvu, mis omakorda loob tingimused tugevaks ebastabiilsuseks ja lõppkokkuvõttes kriisiks. Teisisõnu, stabiilsus võib olla destabiliseeriv.
Peamised mõisted
- Hedge-finantseerimine — laenuvõtja suudab oma kohustusi täita nii intressi kui ka põhiosa osas olemasolevatest rahavoogudest.
- Speculative-finantseerimine — laenuvõtja suudab katta intressikohustused, kuid peab põhiosa refinantseerima või lootma uuele laenule.
- Ponzi-finantseerimine — laenuvõtja ei kata intresse ega põhiosa oma rahavoogudest ning sõltub vara hinna tõusust või pidevast refinantseerimisest.
Kui majanduses domineerib üha rohkem spekulatiivne ja Ponzi-tüüpi finantseerimine, suureneb pankade ja finantsturgude haavatavus ning kasvab tõenäosus äkiliseks kokkuvarisemiseks — seda nähtust on sageli kutsutud ka "Minsky hetkeks".
Poliitilised ja regulatiivsed järeldused
Minsky rõhutas vajadust finantssektori tugevama järelevalve ja regulatsiooni järele, et piirata ülemäärast võimendust ja spekulatsiooni. Ta pooldas:
- tõhusamat pangajärelevalvet ja kapitalinõudeid;
- Föderaalreservi või muu keskpanga rolli "viimase abinõuna tegutseva laenuandjana";
- deregulatsiooni piiramist, et vältida riskide kuhjumist süsteemis.
Tööd ja mõju
Üks tema keskseid teoseid on Stabilizing an Unstable Economy (1986), kus ta kokku võtab oma teoreetilised vaated ja pakub poliitilisi ettepanekuid finantssüsteemi stabiliseerimiseks. Tema ideed olid pikka aega marginaliseeritud peavoolu majandusteaduses, kuid said uuesti tähelepanu 2007–2009. aasta finantskriisi järel, kui paljud uurijad ja poliitikakujundajad viitasid Minsky analüüsile kui kasulikule raamistikule kriisi mõistmiseks.
Kriitika ja pärand
Kuigi Minskyl on palju pooldajaid, on teda ka kritiseeritud — näiteks öeldakse, et tema teooria on tihti kirjeldav, mitte alati kvantitatiivselt täpselt formaliseeritud, ning seetõttu raske otseselt empiiriliselt testida. Sellegipoolest on tema rõhuasetus võla- ja finantssüsteemi rollile makroökonomikas mõjutanud nii heterodoksseid kui ka mõningaid peavoolu uurimissuundi ning jäänud olulise lähtepunktina aruteludes finantsstabiilsuse ja regulatsiooni teemadel.
Järeldus: Minsky töö pakub selget hoiatussõnumit: majanduslik ja finantsiline heaolu ei taga automaatselt püsivat stabiilsust — ilma sobiva järelevalve ja regulatsioonita võib stabiilsusest kasvada järsk ja valulik ebastabiilsus.
Rahandusteooria
Minsky pakkus välja teooriaid majanduse normaalse elutsükli kohta. Ta seostas finantsturgude hapruse spekulatiivsete investeerimismullidega finantsturgudel. Minsky väitis, et õitsvatel aegadel, kui ettevõtted teenivad palju raha, tekib irratsionaalne eufooria. Peagi ületavad võlad seda, mida laenuvõtjad suudavad oma sissetulekust tasuda, mis tekitab finantskriisi. Selle tulemusel kitsendavad pangad ja laenuandjad krediiti isegi ettevõtetele, kes saavad endale laenu lubada. Seejärel majandus kahaneb.
See finantssüsteemi aeglane liikumine stabiilsusest ebakindlaks, millele järgneb kriis, on midagi, mille poolest Minsky on kõige paremini tuntud, ja sellele viitab väljend "Minsky hetk".
California Ülikoolis Berkeleys toimunud seminarid, kus osalesid Bank of America juhid, aitasid tal oma teooriaid arendada. Tema seisukohad avaldati kahes raamatus, John Maynard Keynesi (1975), mis on klassikaline uurimus majandusteadlasest ja tema panusest, ja "Stabilizing an Unstable Economy" (1986), ning enam kui sajas erialases artiklis.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Hyman Philip Minsky?
V: Hyman Philip Minsky oli Ameerika Ühendriikide majandusteadlane ja majandusprofessor Washingtoni Ülikoolis St. Louis'is.
K: Kus Minsky sündis?
V: Minsky sündis Chicagos, Illinoisi osariigis.
K: Milline on Minsky panus majandusteadusse?
V: Minsky andis selgituse finantskriiside kohta, mida põhjustavad kõikumised potentsiaalselt hapras finantssüsteemis.
K: Kuidas kirjeldatakse Minsky't kui majandusteadlast?
V: Minsky't kirjeldatakse mõnikord kui postkeynesiaanistlikku majandusteadlast, sest nagu Keynes, toetas ta mõningast valitsuse sekkumist finantsturgudele.
K: Millised olid Minsky seisukohad finantssektori dereguleerimise poliitika suhtes?
V: Minsky oli vastu mõnele 1980. aastatel populaarsele finantssektori dereguleerimise poliitikale.
K: Milline oli Minsky arvamus Föderaalreservi kohta?
V: Minsky toetas Föderaalreservi kui "viimase abinõuna tegutsevat laenuandjat" (mis tähendab, et ta pidas õigeks, et Föderaalreserv päästab panku, mis võivad pankrotti minna).
K: Mille vastu Minsky finantsturgudel argumenteeris?
V: Minsky oli vastu liiga suurele erasektori võlakoormusele finantsturgudel.
Otsige