Anzu
Anzu on oviraptorosauruste perekond, mis pärineb viimasest kriidiajast, 66 miljonit aastat tagasi (mya). Selle jäänused on leitud Põhja- ja Lõuna-Dakotas. Tüüpliik on Anzu wyliei.
Anzu wylieil oli hambutu nokk, silmatorkav harja, pikad käed, mis lõppesid sihvakate suhteliselt sirgete küünistega, pikad võimsad jalad sihvakate varvastega ja väga pikk saba. Elus oli loom umbes 3 meetri kuni 3,5 meetri pikk ja 200 kilogrammi kuni 300 kilogrammi kaaluga. See oli üks suurimaid teadaolevaid oviraptorosauruseid ja suurim teadaolev Põhja-Ameerikast pärit oviraptorosaurus (kuigi Mongoolia hiiglaslik oviraptorosaurus Gigantoraptor oli palju suurem).
Tüüpliik on esimene hästi säilinud Põhja-Ameerika oviraptorosauruse näide. Smithsoniani paleontoloogi sõnul "oli oviraptorosauruste esinemine Põhja-Ameerikas peaaegu sada aastat teada vaid mõne skeletiosauruse põhjal ning nende välimuse ja bioloogia üksikasjad jäid saladuseks. A. wyliei avastamisega on meil lõpuks ometi fossiilsed tõendid, mis näitavad, kuidas see liik välja nägi ja kuidas ta on teiste dinosaurustega seotud". Olendi hirmuäratav välimus - "suured koonud koljudel, nokk, hambadeta ja väga linnulaadne skelett" - viis selleni, et pressiteadetes nimetati seda naljaga pooleks "põrgukanaks".
Anzu wyliei fossiilid leiti mudakivist, mis oli kunagi osa iidsetest üleujutusaladest. Tema Aasia kolleegid elasid kuivades või poolkuivades tingimustes.
Selle elustiil oli "kiiresti jooksev, ökoloogiline generalist, kes ei sobinud päris hästi tavalisse lihatoidu või taimesööja dinosauruse vormi". Ta ei olnud tänapäeva lindude otseses põlvnemisliinis, kuid tal olid linnulaadsed tunnused:
"see oleks olnud palju lindude käitumist. Kui inimesed mõtlevad dinosaurusest, siis mõtlevad nad midagi sellist nagu T. rex või brontosaurus, ja kui nad mõtlevad linnust, siis mõtlevad nad midagi sellist nagu varblane või kana. Sellel loomal, Anzu'l, on mosaiik mõlema rühma omadusi".
Anzu suure harja funktsioon on vaieldav. See "on väga suur ja valmistatud paberõhukesest luust, nii et see ei olnud võimeline suurt koormust taluma. Kõigil oviraptosaurustel on see harja, kuid A. wyliei puhul on see kindlasti suurim". Kõige tõenäolisem funktsioon on näitamine, signaliseerimine oma liigi liikmetele. Samuti võis seda kasutada paarilise meelitamiseks.
Kivistised näitasid tõendeid vigastustest, sealhulgas paranenud murdunud ribi ja artriitiline varvas, mis oli tõenäoliselt luust lahti rebitud kõõluse tulemus. Ei ole teada, kas see viitab sellele, et loomad võitlesid omavahel või said vigastusi kiskjate poolt.
Rekonstrueeritud pea ja kael
Küsimused ja vastused
K: Mis on Anzu?
V: Anzu on oviraptorosauruste dinosauruste perekond viimasest kriidiajastust, 66 miljonit aastat tagasi.
K: Kus leiti Anzu jäänused?
V: Anzu jäänused leiti Põhja- ja Lõuna-Dakotas.
K: Milline oli Anzu wyliei suurus ja kaal?
V: Anzu wyliei oli elus olles umbes 3 meetri kuni 3,5 meetri pikkune ja 200 kilogrammi kuni 300 kilogrammi kaaluga.
K: Kuidas kirjeldasid paleontoloogid selle olendi välimust?
V: Paleontoloogid kirjeldasid olendi välimust nii, et tal olid "suured koonud kolju peal, nokk, puuduvad hambad ja väga linnulaadne skelett".
K: Millises keskkonnas elasid selle Aasia vastsed?
V: Aasia vasted elasid kuivades või poolkuivades tingimustes.
K: Milline on arvatavasti Anzu suure harja funktsioon?
V: Kõige tõenäolisemalt on Anzu suur harja funktsioon näitamiseks, märguandmiseks oma liigi liikmetele või võimalik, et seda kasutatakse paarilise meelitamiseks.
K: Kas on tõendeid, et need loomad võitlesid omavahel või said vigastada kiskjad?
V: Ei ole teada, kas tõendid näitasid, et need loomad võitlesid omavahel või said vigastada kiskjate poolt.
