Anzu wyliei: Põhja-Ameerika oviraptorosaurus — "põrgukana" (66 M.a.)
Avasta Anzu wyliei — 66 M.a. Põhja‑Ameerika suur oviraptorosaurus, linnulaadne "põrgukana": anatoomia, elustiil ja paleoleiu tähtsus.
Anzu on oviraptorosauruste perekond, mis pärineb viimasest kriidiajast, umbes 66 miljonit aastat tagasi. Selle jäänused on leitud Põhja- ja Lõuna-Dakotas. Tüüpliik on Anzu wyliei, mida kirjeldati teaduskirjanduses 2014. aastal.
Välimus ja suurus
Anzu wyliei oli suurema kehaehitusega oviraptorosaurus: tal oli hambutu nokk, silmatorkav luuline harja kolju kohal, pikad käed, mis lõppesid sihvakate ja suhteliselt sirgete küünistega, ning pikad, võimsad jalad sihvakate varvastega. Saba oli pikk ja ilmselt tähtis tasakaalu hoidmisel. Elus oli loom hinnanguliselt umbes 3 kuni 3,5 meetrit pikk ja kaalus ligikaudu 200–300 kilogrammi, mis teeb temast ühe suurima teadaoleva Põhja-Ameerika oviraptorosauruse (kuigi Mongoolia hiiglaslik oviraptorosaurus Gigantoraptor oli palju suurem).
Leid ja tähendus
Tüüpliik on esimene hästi säilinud Põhja-Ameerika oviraptorosauruse näide. Smithsoniani paleontoloogi sõnul "oli oviraptorosauruste esinemine Põhja-Ameerikas peaaegu sada aastat teada vaid mõne skeletiosauruse põhjal ning nende välimuse ja bioloogia üksikasjad jäid saladuseks. A. wyliei avastamisega on meil lõpuks ometi fossiilsed tõendid, mis näitavad, kuidas see liik välja nägi ja kuidas ta on teiste dinosaurustega seotud". Avalikkuse tähelepanu tõi loomale ka kirjelduses ja pressiteadetes kasutatud hüüdnimi "põrgukana" — see viitab tema omapärasele, linnuliku ilmega ja samas ebatavaliselt suurele välimusele.
Elupaik ja fossiilne kontekst
Anzu fossiilid leiti peamiselt mudakivist, mis moodustus iidsetes üleujutusalades ja põllumaa lähedastes jõeväljade setetes. See viitab elupaigale, kus valitsesid niisked, enamasti lamedad maastikud koos soode ja aeg-ajalt üleujutatavate aladega. Tema Aasia sugulased elasid seevastu pigem kuivemates või poolkuivades tingimustes, mis näitab oviraptorosauruste ökoloogilist mitmekesisust.
Anatoomia ja eluviis
- Toitumine: Anzu oli tõenäoliselt ökoloogiline generalist — omnivoor, kes võis toituda nii taimedest kui väiksematest loomadest, munadest ja selgrootutest. Hambutu nokk sobib söömismehhanismiks, mis hõlmas peenmurdmist ja lõikamist, mitte suurte luude purustamist.
- Liikumine: pikaajalised ja tugevad jalad viitavad kohanemisele kiireks liikumiseks; loom võis olla osav jooksja ja võimeline aktiivselt jahtima väiksemaid saakloomi või põgenema kiskjate eest.
- Sulestik: otsesed sulestiku jäägid Anzu näidetes on haruldased, kuid tema taksonoomiline kohtumine teiste oviraptorosaurustega ja lähedased sugulased toetavad tõenäosust, et tal olid mingisugused sulestiku moodi struktuurid (saarmed või suled), nagu paljudel teistel oviraptorosaurustel leitud.
Harja (crest) funktsioon
Kolju kohal paikneva suure ja õhukese luulise harja funktsioon oli tõenäoliselt seotud visualseks näitamiseks: liikidevaheliseks signaalimiseks, paarilisestaatuse näitamiseks või liigispetsiifiliseks äratundmiseks. Harja oli õhuke ja "paberõhuke", mitte mõeldud tugevaks mehaaniliseks koormuseks, seega on kõige tõenäolisem, et selle roll oli kommunikatiivne või dekoratiivne, mitte näiteks lõuahaarde või rünnaku tugevdamine.
Haigused, vigastused ja sotsiaalne käitumine
Kivistised näitavad tõendeid mitmete vigastuste kohta: leidunud on paranenud murdunud ribi ja artriitiline varvas, mida on tõlgendatud võimalikuks luust lahti rebitud kõõluse tagajärjena. Need patoloogilised tunnused viitavad sellele, et isendid võisid kannatada vigastuste all — kas omavaheliste lämbumiste või kiskjate rünnakute tagajärjel — aga täpset põhjust ei ole võimalik kindlaks määrata ainult olemasolevate fossiilide põhjal. Sellised leiud annavad siiski väärtuslikku infot dinosauruste igapäevase elu ja stressorite kohta.
Taksonoomia ja paleobioloogiline tähendus
Anzu kuulub oviraptorosauruste rühma, täpsemalt tihti paigutatuna caenagnathidide hulka. Tema hästi säilinud skeletid aitasid täita varem puudunud lõhe Põhja-Ameerika dinosauruste evolutsioonilise ajaloo mõistmisel ning andsid võrdlusmaterjali Aasia oviraptorosauruste ja muu kriidiajase fauna vahel. Avastus on oluline, sest see näitab, et oviraptorosaurused olid geograafiliselt ja ökoloogiliselt laialt levinud ja mitmekesised viimase kriidi perioodil.
Lõppkokkuvõttes annab Anzu wyliei fossiilne materjal unikaalse pilguheite suure, linnulaadse ja eksootilise kriidiajase linnulaadse dinosauruseliigi ellu ning aitab teadlastel paremini mõista nende anatoomiat, käitumist ja rolli tol ajal valitsenud ökosüsteemides.


Rekonstrueeritud pea ja kael
Küsimused ja vastused
K: Mis on Anzu?
V: Anzu on oviraptorosauruste dinosauruste perekond viimasest kriidiajastust, 66 miljonit aastat tagasi.
K: Kus leiti Anzu jäänused?
V: Anzu jäänused leiti Põhja- ja Lõuna-Dakotas.
K: Milline oli Anzu wyliei suurus ja kaal?
V: Anzu wyliei oli elus olles umbes 3 meetri kuni 3,5 meetri pikkune ja 200 kilogrammi kuni 300 kilogrammi kaaluga.
K: Kuidas kirjeldasid paleontoloogid selle olendi välimust?
V: Paleontoloogid kirjeldasid olendi välimust nii, et tal olid "suured koonud kolju peal, nokk, puuduvad hambad ja väga linnulaadne skelett".
K: Millises keskkonnas elasid selle Aasia vastsed?
V: Aasia vasted elasid kuivades või poolkuivades tingimustes.
K: Milline on arvatavasti Anzu suure harja funktsioon?
V: Kõige tõenäolisemalt on Anzu suur harja funktsioon näitamiseks, märguandmiseks oma liigi liikmetele või võimalik, et seda kasutatakse paarilise meelitamiseks.
K: Kas on tõendeid, et need loomad võitlesid omavahel või said vigastada kiskjad?
V: Ei ole teada, kas tõendid näitasid, et need loomad võitlesid omavahel või said vigastada kiskjate poolt.
Otsige