Jabberwocky: Lewis Carrolli "mõttetu" luuletus, tähendus ja uussõnad
Avasta Lewis Carrolli "Jabberwocky" — nonsense-luuletus, selle sügavam tähendus ja loovad uussõnad nagu "galumphing" ja "chortle". Analüüs, tõlgendused ja keelemäng.
Jabberwocky on "mõttetu luuletus", mille Lewis Carroll kirjutas oma 1871. aasta romaanis "Läbi vaatepildi". Ometi on selles kummalisel kombel mingi mõte.
Ühes varajases stseenis leiab Alice imedemaal salmi Jabberwocky. Ta ütleb (lk 24): "Kuidagi tundub, et see täidab mu pea ideedega - ainult et ma ei tea täpselt, millised need on". Seda peetakse nüüdseks üheks suurimaks inglise keeles kirjutatud mõtteluuletuseks. Selle mänguline, tuzukas keel on andnud meile nonsense words portmanteau-sõnad ja neologismid nagu "galumphing" ja "chortle".
Taust ja autor
Jabberwocky ilmus Lewis Carrolli (pärisnimi Charles Lutwidge Dodgson) romaanis tõepoolest 1871. aastal. Luuletus on üks tuntumaid näiteid niinimetatud "nonsense"-kirjandusest, kus sõnad ja kõla mängivad sama suurt rolli kui otsene tähendus. Alice leiab luuletuse peegelpildiraamatust ja see äratab temas nii uudishimu kui imestust.
Keel ja vorm
Kuigi paljud sõnad luuletuses on väljamõeldud, järgib tekst tugevat rütmi, riimi ja luulerida, mis loob tunnetuse järjekindlusest ja loogikast. Carroll kasutab mitmesuguseid keelelisi võtteid: kõnekujundeid, kõla- ja rütmimänge ning portmanteau-sõnu ehk sõnade kokkuühendamist. See teeb luuletuse tajutavaks ja mõistetavaks isegi siis, kui üksikute sõnade tähendus jääb ebaselgeks.
Sõnamäng ja uussõnad
Carrolli loomingus on mitmeid sõnu, mis on järgnevates aastakümnetes läinud elama tavalisse keelde. Näited ja seletused, mida Humpty Dumpty romaanis pakub, aitavad mõningaid portmanteau’sid lahti mõtestada: slithy (kombinatsioon lithe ja slimy), mimsy (miserable + flimsy), brillig (Humpty Dumpty seletuses umbes õhtune ahjuroogimistalgute aeg). Mõned Carrolli sõnad, näiteks chortle (chuckle + snort) ja galumph (gallop + triumph), on läinud inglise keelde ja leiavad kandevõimet ka tänapäeva sõnavaras ning sõnaraamatutes.
Tõlkimise väljakutsed
Jabberwocky on tõlkimise seisukohalt eriti keeruline: tõlkija ei saa lihtsalt otsida sõdade otsest vasteid, sest oluline on ka sõnade kõla, rütm ja mänguline tunne. Paljud tõlkijad loovad luuletuse uued uussõnad, mis püüavad säilitada algse kõla ja meeleolu, samas andes lugejale mingi intuitiivse semantilise vihje. Eesti keelde tõlkimisel peab kaaluma nii silpide arvu, rütmi kui ka eesti keele kõlapaari sobivust, et luuletus säilitaks sama mängulisuse ja kõlaenergiat.
Interpretatsioonid ja mõju
Sõltuvalt lugejast tõlgendatakse Jabberwocky erinevalt: mõned näevad selles absurdi ja keelemängu pelgalt lõbusat demonstratsiooni, teised loevad välja sügavamat allegooriat võõra või ohtliku nähtuse kohta. Kunstis, kirjanduses ja popkultuuris on luuletusel olnud kestvat mõju — seda on tsiteeritud, parodeeritud, illustreeritud ja muusikasse pandud. Carrolli võime panna kõiksugu näiliselt mõttetu keelekasutus kandma emotsiooni ja kujundi selgitatavust ongi üks peamisi põhjusi, miks luuletus on jätkuvalt populaarne.
Järeldus
Jabberwocky ei ole "tühi" töö — see on kavandatud nii, et kõla, rütm ja näilised uussõnad tekitavad lugejas tähendusliku tunde, isegi kui sõnade otsene tähendus jääb hämaraks. Carrolli leidlikkus keelega on andnud meile uusi sõnu ja näidanud, et keeluline loovus võib ületada traditsiooniliste tähenduste piire. Luuletus kutsub ka tänapäeva lugejat mängima keelega ja mõtlema, kuidas sõnad meie mõtlemist vormivad.
Hoiduge Jabberwockist, mu poeg! Lõuad, mis hammustavad, küünised, mis püüavad! Hoiduge Jubjubi linnust, ja vältigeTaevukat Bandersnatchi! Jabberwock, nagu seda on illustreerinud John Tenniel.
Twas brilig, ja slithy toves Did gyre and gimble in the wabe; Kõik mimsy olid borogoves, Ja mome raths outgrabe.
Päritolu ja avaldamine
Nonsense-verside kontseptsioon ei olnud Carrolli algupärane. Nonsense oli olemas Shakespeare'i loomingus ja oli hästi tuntud vendade Grimmide muinasjuttudes, millest mõnda nimetatakse valelugudeks või lügenmärchen. John Tenniel nõustus 1871. aastal vastumeelselt raamatu illustreerimisega ja tema illustratsioonid on siiani luuletuse määravad kujundid.
Jabberwocki illustratsioon võib peegeldada viktoriaanlikku kinnisideed loodusteadusest ja kiiresti arenevatest paleontoloogia- ja geoloogiateadustest. Darwini tööd ja dinosauruste mudelid Kristallpalee näitusel aitasid seda huvi kasvatada. Võib-olla ei olegi nii üllatav, et Tenniel andis Jabberwockile "pterodaktüüli nahkjad tiivad ja sauropoodi pika karmi kaela ja saba".
Alice ronib vaateklaasimaailma. John Tennieli illustratsioon, 1871
Luuletus
Jabberwocky
'See oli hiilgav, ja lõhestatud tovesDid
keerlesid ja pendeldasid wabe'is;
kõik mimsy olid borogoves,
Ja mome raths outgrabe.
"Hoiduge Jabberwockist, mu poeg!
Lõuad, mis hammustavad, küünised, mis püüavad!
Hoiduge Jubjub lindu, ja
vältigeFrumioosne Bandersnatch!"
Ta võttis oma vöörmõõga kätte:
Kaua otsis ta Manxome'i vaenlast - nii
puhkas ta Tumtumi puu
juures,
Ja seisis mõnda aega mõtlemas.
Ja kui ta uffis mõttega seisis,
Jabberwock, leegisilmadega,
Tuli tuiskamas läbi tuulevaikse metsa,
Ja röögatas, kui ta tuli!
Üks, kaks! Üks, kaks! ja läbi ja
läbiVorpal tera läks naksatama!
Ta jättis selle surnuks, ja koos selle peaga Ta
läks galumfiga tagasi.
"Ja kas sa oled Jabberwocki tapnud?
Tule mu sülle, mu habemega poiss!
Oo, rabav päev! Callooh! Callay!"
Ta hõiskas oma rõõmust.
'See oli hiilgav, ja lõhestatud tovesDid
keerlesid ja kimbutasid wabe;
Kõik mimsy olid borogoves,
Ja mome raths outgrabe.
Paljud sõnad luuletuses on Carrolli enda leiutatud mängulised sõnad, millel puudub eriline tähendus. Kui Alice on luuletuse lugemise lõpetanud, esitab ta oma muljeid:
"See tundub väga ilus," ütles ta, kui ta oli selle lõpetanud, "aga sellest on üsna raske aru saada!" (Näete, et ta ei tahtnud isegi endale tunnistada, et ta ei saanud sellest üldse aru.) "Kuidagi tundub, et see täidab mu pea ideedega - ainult et ma ei tea täpselt, mis need on! Siiski, keegi on midagi tapnud: see on igal juhul selge'
Teoses "Läbi vaatepildi" seletab Humpty Dumpty tegelane talle luuletuse esimese salmi mõttetuid sõnu. Carrolli isiklikud kommentaarid mitmete sõnade kohta erinevad siiski Humpty omast. Luuletuse ja Carrolli kommentaaride analüüs on esitatud Martin Gardneri raamatus "The Annotated Alice".
Küsimused ja vastused
K: Kes kirjutas mõttetu luuletuse nimega "Jabberwocky"?
V: Lewis Carroll kirjutas mõttetu luuletuse nimega "Jabberwocky".
K: Millises romaanis kirjutas Lewis Carroll luuletuse "Jabberwocky"?
V: Lewis Carroll kirjutas luuletuse "Jabberwocky" oma 1871. aasta romaanis "Läbi vaatepildi".
K: Kuidas kirjeldab Alice luuletust "Jabberwocky", kui ta leiab selle "Alice Imedemaal" ühe varase stseeni alguses?
V: Alice kirjeldab luuletust "Jabberwocky" kui midagi, mis täidab tema pea ideedega, kuid ta ei tea täpselt, millised need ideed on.
K: Miks peetakse Jabberwocky't üheks suurimaks inglise keeles kirjutatud mõttetuks luuletuseks?
V: Jabberwockyt peetakse üheks suurimaks inglise keeles kirjutatud nonsense-luuletuseks, sest selle mänguline ja kapriisne keel on andnud aluse paljudele uutele sõnadele, nagu "galummi" ja "chortle".
K: Mis liiki luuletus on Jabberwocky?
V: Jabberwocky on mõttetu luuletus.
K: Millised on mõned näited sõnadest, mida Lewis Carroll Jabberwocky's välja mõtles?
V: Mõned näited sõnadest, mida Lewis Carroll Jabberwocky's välja mõtles, on "galumphing" ja "chortle".
K: Kas Jabberwocky on mõttekas?
V: Kuigi Jabberwocky on mõttetu luuletus, on selles kummalisel kombel siiski mingi mõte.
Otsige