Jabberwocky on "mõttetu luuletus", mille Lewis Carroll kirjutas oma 1871. aasta romaanis "Läbi vaatepildi". Ometi on selles kummalisel kombel mingi mõte.
Ühes varajases stseenis leiab Alice imedemaal salmi Jabberwocky. Ta ütleb (lk 24): "Kuidagi tundub, et see täidab mu pea ideedega - ainult et ma ei tea täpselt, millised need on". Seda peetakse nüüdseks üheks suurimaks inglise keeles kirjutatud mõtteluuletuseks. Selle mänguline, tuzukas keel on andnud meile nonsense words portmanteau-sõnad ja neologismid nagu "galumphing" ja "chortle".
Taust ja autor
Jabberwocky ilmus Lewis Carrolli (pärisnimi Charles Lutwidge Dodgson) romaanis tõepoolest 1871. aastal. Luuletus on üks tuntumaid näiteid niinimetatud "nonsense"-kirjandusest, kus sõnad ja kõla mängivad sama suurt rolli kui otsene tähendus. Alice leiab luuletuse peegelpildiraamatust ja see äratab temas nii uudishimu kui imestust.
Keel ja vorm
Kuigi paljud sõnad luuletuses on väljamõeldud, järgib tekst tugevat rütmi, riimi ja luulerida, mis loob tunnetuse järjekindlusest ja loogikast. Carroll kasutab mitmesuguseid keelelisi võtteid: kõnekujundeid, kõla- ja rütmimänge ning portmanteau-sõnu ehk sõnade kokkuühendamist. See teeb luuletuse tajutavaks ja mõistetavaks isegi siis, kui üksikute sõnade tähendus jääb ebaselgeks.
Sõnamäng ja uussõnad
Carrolli loomingus on mitmeid sõnu, mis on järgnevates aastakümnetes läinud elama tavalisse keelde. Näited ja seletused, mida Humpty Dumpty romaanis pakub, aitavad mõningaid portmanteau’sid lahti mõtestada: slithy (kombinatsioon lithe ja slimy), mimsy (miserable + flimsy), brillig (Humpty Dumpty seletuses umbes õhtune ahjuroogimistalgute aeg). Mõned Carrolli sõnad, näiteks chortle (chuckle + snort) ja galumph (gallop + triumph), on läinud inglise keelde ja leiavad kandevõimet ka tänapäeva sõnavaras ning sõnaraamatutes.
Tõlkimise väljakutsed
Jabberwocky on tõlkimise seisukohalt eriti keeruline: tõlkija ei saa lihtsalt otsida sõdade otsest vasteid, sest oluline on ka sõnade kõla, rütm ja mänguline tunne. Paljud tõlkijad loovad luuletuse uued uussõnad, mis püüavad säilitada algse kõla ja meeleolu, samas andes lugejale mingi intuitiivse semantilise vihje. Eesti keelde tõlkimisel peab kaaluma nii silpide arvu, rütmi kui ka eesti keele kõlapaari sobivust, et luuletus säilitaks sama mängulisuse ja kõlaenergiat.
Interpretatsioonid ja mõju
Sõltuvalt lugejast tõlgendatakse Jabberwocky erinevalt: mõned näevad selles absurdi ja keelemängu pelgalt lõbusat demonstratsiooni, teised loevad välja sügavamat allegooriat võõra või ohtliku nähtuse kohta. Kunstis, kirjanduses ja popkultuuris on luuletusel olnud kestvat mõju — seda on tsiteeritud, parodeeritud, illustreeritud ja muusikasse pandud. Carrolli võime panna kõiksugu näiliselt mõttetu keelekasutus kandma emotsiooni ja kujundi selgitatavust ongi üks peamisi põhjusi, miks luuletus on jätkuvalt populaarne.
Järeldus
Jabberwocky ei ole "tühi" töö — see on kavandatud nii, et kõla, rütm ja näilised uussõnad tekitavad lugejas tähendusliku tunde, isegi kui sõnade otsene tähendus jääb hämaraks. Carrolli leidlikkus keelega on andnud meile uusi sõnu ja näidanud, et keeluline loovus võib ületada traditsiooniliste tähenduste piire. Luuletus kutsub ka tänapäeva lugejat mängima keelega ja mõtlema, kuidas sõnad meie mõtlemist vormivad.
