Seadusandlus [...]
Väljend "maa seadus" (ladina keeles lex terrae) on juriidiline termin. See tähendab kõiki riigis või piirkonnas kehtivaid seadusi. Terminit kasutati esmakordselt Magna Cartas. See tähendas kuningriigi seadusi. See erines Rooma õigusest või tsiviilõigusest. Ameerika Ühendriikides kuulutab põhiseadus, et see on "riigi kõrgeim seadus". See on sama, mis põhiseadusega õigustatud nõuetekohane menetlus.
Ajalugu
Kuigi Magna Carta kasutas seda terminit esimesena, sai see tegelikult riigi seaduseks alles Inglismaa Edward I valitsemisajal. See sai tihedalt seotud teise väljendi, mis aitas määratleda riigi õigust "nõuetekohane menetlus". Edward II valitsemisajal sätestati 1354. aasta seadus "Liberty of Subjects Act":
| " | Kedagi, olenemata tema seisukorrast või seisundist, ei tohi maalt ega üürile võtta, vangistada, võõrandada ega surmata, ilma et teda oleks õiglaselt kohtumenetluses vastutusele võetud. | " |
Inglismaal jäid kehtima maaõigus ja alamate vabaduse seadus. Mõlemaid kasutati koloniaalharta ja tavaõigus. Need said USA seaduste osaks pärast seda, kui Ameerika kolooniad kuulutasid 1776. aastal oma iseseisvuse Inglismaast välja.
