Macbeth on Giuseppe Verdi ooper, mis põhineb Shakespeare'i samanimelisel näidendil. Originaalteos on tavaliselt itaalia keeles; Verdi töötas välja ka prantsuskeelse versiooni, mida esitatakse harva. Libreto kirjutas peamiselt Francesco Maria Piave, kelle tööd täiendas ja kohandas Andrea Maffei, et paremini kajastada Shakespeare'i draama detaile.
Tekkimislugu ja esietendus
Verdi lõpetas Macbethi 1847. aastal ja ooper esietendus 14. märtsil 1847 Teatro della Pergolas Firenzes. See oli Verdi esimene suurem teos, mis otseselt lähtub Shakespeare'i draamast — hiljem järgnesid talle veel näiteks Otello ja Falstaff. 1860.te lõpus tegi Verdi teosele olulisi parandusi ja uustöötlusi (tuntud on 1865. aasta redaktsioon), millega ta muusikat ja dramaturgiat edasi täpsustas.
Teemad ja eripära
Oluline on, et Macbeth erineb paljudest tollastest itaalia ooperitest selle poolest, et seal ei ole tüüpilist armastuslugu. Ooper keskendub võimuahnusele, ennustustele (kolm nõida), mõrvadele ja süütundele. Verdi huvitus pigem psühholoogilisest pingest ja vägivallast kui romantilisest liinist, mis tegi teose oma ajast kummaliselt julgeks ja mõjukaks.
Muusika ja lavastus
Verdi muusika Macbethis on teravalt draamapõhine: orkester loob pinget, koorid ja väiksemad motiivid aitavad esile tõsta etenduse õudset ja salapärast atmosfääri. Lady Macbethi osa on vokaliselt väga nõudlik ja dramaatiline, vajades nii tehnilist oskust kui ka tugevat näitlemist. Ooperis on väljapaistvad kooripassaažid (näiteks nõidade kohtumised), intensiivsed monoloogid ja kohati groteskne helikeel, mis toob esile süü ja hulluse teemat.
Peategelased (tüüpilised hääliliigid)
- Macbeth — bariton
- Lady Macbeth — sopran
- Banquo (Banco) — bass või bariton
- Macduff — tenor
- Malcolm — tenor
- Nõiad ja rahvas — koor
Vastuvõtt ja pärand
Esialgne vastuvõtt oli segane: osa publikut oli hämmeldunud teose tumeda ja liiga “moraali- või vererohke” olemuse üle, kuid kriitikute ja publiku hulgas kasvas kiiresti tunnustus Verdi julgele dramaturgiale ja uuenduslikule orkestratsioonile. Tänapäeval on Macbeth kindlalt itaalia ooperirepertuaari osaks ja seda esitavad peaaegu kõik tähtsamad ooperimajad. Kaasaegsed lavastused rõhutavad sageli poliitilisi ja psühholoogilisi külgi, tuues välja teose ajaloolise ja universaalse tähenduse.
Macbeth aitas Verdi kuulsust kasvatada ning näitas tema huvi Shakespeare'i teemade ja keerulise inimpsühholoogia vastu — see samm avas tee hilisematele, veelgi laiahaardelisematele Shakespeare'i-tõlgendustele tema loomingu sees.

