Macbeth (ooper)
Macbeth on Giuseppe Verdi ooper. See põhineb Shakespeare'i samanimelisel näidendil. Ooper on tavaliselt itaalia keeles, kuigi on olemas ka prantsuskeelne versioon, mida enam peaaegu kunagi ei kasutata. Libreto (sõnad) on kirjutanud Francesco Maria Piave, millele Andrea Maffei on teinud mõned täiendused.
Verdi kirjutas mitu teost Shakespeare'i näidendite põhjal. Macbeth oli neist esimene. See sündis 911. aastal ajal, mil ta kirjutas palju oopereid. Itaalia ooperid käsitlesid tol ajal alati armastuslugu, kuid "Macbeth" oli ebatavaline, sest selles ei olnud armastuslugu. Selle asemel on see lugu võimu tahtmisest, isegi kui see tähendab mõrva. See ooper aitas tal väga kuulsaks saada ja see on jäänud üheks tema kõige populaarsemaks ooperiks.
Koostamislugu
Andrea Maffei, luuletaja ja Verdi sõber, tegi talle ettepaneku, et Macbeth oleks hea lugu, millest võiks teha ooperi. Verdi luges Shakespeare'i originaalteost alles pärast ooperi valmimist. Tekstid kirjutas talle Piave, kes võttis libreto aluseks itaalia keelest tehtud tõlke. Verdi armastas seda lugu, ta pidas seda "üheks suurimaks inimloominguks". Ooper on väga sarnane Shakespeare'i jutustatud looga, kuid Verdi kasutab kolme nõia asemel suurt koori. Viimane akt lõpeb pagulaste kokkutulekuga Inglismaa piiril, ja muudetud versioonis lõpeb see bardide kooriga, mis tähistab nende võitu julma türanni üle.
1847. aasta versiooni mängiti palju kogu Itaalias. Seejärel, 1865. aastal, tegi Verdi ooperisse mitmeid muudatusi, mis sisaldasid muudetud versiooni. Seda tuli esitada Pariisis ja Prantsusmaal oodati ooperites ballettmuusikat. Verdi kirjutas tantsijatele muusikat ja kasutas võimalust teha ka muid muudatusi. Verdi töötas itaalia keeles ja lasi selle sealse etenduse jaoks prantsuse keelde tõlkida, kuid inimesed ei kasuta prantsuse tõlget. Selle asemel kasutavad nad kõiki tema muudatusi prantsuskeelses versioonis, kuid säilitavad itaalia teksti.
Pärast 1865. aastat ei ole seda enam väga sageli tehtud. Verdi oli selle üle väga pettunud, sest ta oli selle ooperi üle eriti uhke. Ta oli teinud tihedat koostööd Piavega. Just Verdi oli see, kes andis Piavele loo visandi, mida ta tahtis, et ta kirjutaks. Verdi keskendus kolmele peategelasele: Lady Macbeth, Macbeth ja nõiad. Alles Teise maailmasõja ajal sai see taas väga populaarseks.
Rollid
| Rolli | Häältüüp | Esietendus | Ümbertöötatud |
| Macbeth | bariton | Felice Varesi | Jean-Vital Jammes ("Ismaël") |
| Lady Macbeth | sopran | Marianna Barbieri-Nini | Amélie Rey-Balla |
| Banco (Banquo) | bass | Nicola Benedetti | Jules "Giulio" Bilis-Petit |
| Macduff | tenor | Angelo Brunacci | Jules-Sébastien Monjauze |
| Lady-in-waiting | Meztsosopran | Faustina Piombanti | Mairot |
| Malcolm | tenor | Francesco Rossi | Auguste Huet |
| Doktor | bass | Giuseppe Romanelli | Prosper Guyot |
| Macbethi sulane | bass | Giuseppe Romanelli | Péront |
| Herald | bass | Giuseppe Bertini | Gilland |
| Assassin | bass | Giuseppe Bertini | Caillot |
| Kolm ilmingut | 2 sopranit ja 1 bass | ||
| Duncano (kuningas Duncan), Šotimaa kuningas | Vaikne | ||
| Fleanzio (Fleance), Banco poeg | Vaikne | ||
| Nõiad, käskjalad, aadlikud, saatjad, pagulased - koor | |||
Ooperi lugu
Koht: Šotimaa
Aeg: 11. sajand
1. akt
Stseen 1: Heina
Prelüüdis (avamismuusika) kuuleme muusikat, mis tuleb hiljem unes kõndimise stseenis. Nõidade koor ennustab tulevikku. Saabub käskjalg, kes teatab, et Macbethile on antud Cawdori tiitel ja valdused. Macbeth ja Banquo, tema kindral, mõtlevad nõidade ennustuse üle. Pool ettekuulutusest on just täitunud (teine pool on see, et Macbethist saab kuningas ja et tema järel tulevad kuningad on Banquo pärijad). Selle stseeni lõpus tantsivad ja laulavad nõiad.
Stseen 2: Macbethi loss
Lady Macbeth loeb oma abikaasalt kirja, milles mees räägib talle nõidade tehtud ettekuulutusest. Ta otsustab veenduda, et Macbeth tõesti saab kuningaks. Ta otsustab, et peab veenma oma abikaasat mõrvama Duncanit (Duncan, Šotimaa kuningas). Macbeth näeb enda ees tikrit. Ta võtab selle ja mõrvab Duncanot (kes ooperis kunagi laulab). Seejärel on ta kohkunud oma tegude üle. Tema naine on kohkunud, et tema abikaasa tunneb end mõrva pärast kohutavalt. Ta võtab tikri ja viib kuriteo lõpule, seejärel määrib Duncano verd magavatele valvuritele. Banquo ja Macduff, šoti aadlik, saabuvad, Macduff avastab kuriteo ja kõik tegelased laulavad kooris, paludes Jumalat karistada mõrvar(id).
2. akt
Stseen 1: Tuba lossis
Macbeth on nüüd kuningas. Ta on mures ettekuulutuse pärast, et Banco pärijad saavad kuningaks. Ta ja tema naine otsustavad, et Banco ja tema poeg tuleb mõrvata.
Stseen 2: Väljaspool lossi
Bancot ootab mõrvarite jõuk. Ta püütakse kinni, kuid tema poeg Fleanzio suudab põgeneda.
Stseen 3: Lossis asuv söögisaal
Macbeth võtab külalised vastu ja Lady Macbeth laulab brindisi (joogilaulu), mis on üsna sarnane kuulsale laulule La Traviatas. Macbethile öeldakse, et Banco on mõrvatud, kuid kui ta läheb tagasi laua juurde, leiab ta Banco kummituse tema asemel istumas. Ta karjub ja rabeleb kummituse peale. Teised inimesed ei näe kummitust ja arvavad, et Macbeth on hulluks läinud. Pidu lõpeb kiiresti.
3. akt
Nõidade koobas
Nõiad istuvad pimedas koopas katla ümber. Nad laulavad ja tantsivad seejärel balletti, mis on kirjutatud 1865. aasta versiooni jaoks. Muusika kõlab nagu maagia. Macbeth astub sisse ja tahab, et nõiad ütleksid talle tema tulevikku. Nad võluvad talle kolm ilmingut. Esimene ütleb talle, et ta peaks Macduffi eest ettevaatlik olema. Teine ütleb talle, et "naisest sündinud" mees ei saa talle kurja teha. Kolmas ütleb, et teda ei saa vallutada enne, kui Birnam Wood marsib tema vastu.
Seejärel näidatakse Macbethile Banco kummitust ja tema järeltulijaid, kaheksat tulevast Šotimaa kuningat. See näitab, et ooperi alguses esitatud nõidade ennustus peab tõepoolest täide minema. Macbeth variseb kokku. Kui ta toibub ja räägib oma naisele, mida ta nägi, on ta veelgi kindlamini otsustanud tappa Banco poja ja kogu tema perekonna.
4. akt
Stseen 1: Inglismaa ja Šotimaa vahelise piiri lähedal
Šoti pagulased seisavad Inglise piiri lähedal ja laulavad laulu sellest, kuidas türann Macbeth oma rahvast rõhub.
Banco poeg Malcolm käsib oma sõduritel lõigata Birnami metsas asuvatelt puudelt oksi ja kanda neid Macbethi armee ründamisel. Nad tahavad Šotimaad türanniast vabastada.
Stseen 2: Macbethi loss
Arst ja teenija jälgivad kuningannat, kes kõnnib unes, väänab käsi, püüdes neid verest puhastada.
Stseen 3: Lahinguväljal
Macbeth on kuulnud, et tema poole on tulemas armee. Talle öeldakse, et kuninganna on surnud, kuid ta ei näi sellest hoolivat. Ta paneb oma armee kokku. Banco armee marsib tema vastu oma puuokstega. Ennustus on täitunud: Birnam Wood on tema vastu marssinud. Macduff võitleb Macbethi vastu ja tapab ta. Ta ütleb Macbethile, et ta ei ole "naisest sündinud", vaid "rebitud" oma ema ihust. Võitlus jätkub. Macduff tapab Macbethi. Macduffi mehed hüüavad, et Macduff on uus kuningas. Kõik sõdurid ja naised laulavad võiduhümni.
Birgit Nilsson kui Lady Macbeth, 1947
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes kirjutas ooperi "Macbeth"?
V: Giuseppe Verdi komponeeris ooperi Macbeth.
K: Millele põhineb Macbeth?
V: Macbeth põhineb Shakespeare'i samanimelisel näidendil.
K: Millises keeles Macbethi tavaliselt esitatakse?
V: Macbethi mängitakse tavaliselt itaalia keeles.
K: Kes kirjutas Macbethi libreto?
V: Macbethi libreto kirjutas Francesco Maria Piave, Andrea Maffei tegi mõned täiendused.
K: Kas Macbethist on olemas prantsuskeelne versioon?
V: Jah, Macbethist on olemas prantsuskeelne versioon, kuid seda ei kasutata enam peaaegu kunagi.
K: Kas Macbeth oli esimene Shakespeare'i näidend, millele Verdi ooperi kirjutas?
V: Jah, Macbeth oli esimene Shakespeare'i näidend, millele Verdi ooperi kirjutas.
K: Millest räägib Macbethi lugu?
V: Macbethi lugu räägib võimu tahtmisest, isegi kui see tähendab mõrva.
