Macquarie saar — Lõuna-Ookeanil asuv UNESCO maailmapärandi saar ja ajalugu

Avasta Macquarie saar — UNESCO maailmapärand Lõuna-Ookeanil: ainulaadne loodus, saare ajalugu, hülged ja linnud ning ligipääs vaid meritsi.

Macquarie saar on suur saar Lõuna-Ookeanis. See asub Tasmaaniast umbes 1500 km (932 mi) kagus ja umbes poolel teel Austraalia ja Antarktika vahel. Saarest sai 1997. aastal UNESCO maailmapärandi objekt. Macquarie Island on umbes 34 km pikk ja 5 km lai.

Geograafia ja geoloogia

Macquarie saar on pikk ja kitsas, kaljune ning suure osa servadest ääristavad järsud kaljud. See asub Macquarie'i lõhestusribal (Macquarie Ridge) ja on geoloogiliselt eriline: seal on pinnal nähtavad ookeanilõhe ja merealuse koore ning peensoone kivimid, mis annavad teadlastele haruldase võimaluse uurida ookeanilist koort ja vahevöö materjale, mis mujal maapinnal nii hästi ei paista.

Ajalugu

Saareaegne dokumenteeritud avastus toimus 1810. aasta juulis, kui saart registreeris kapten Frederick Hasselborough (mõnes allikas kirjutatud ka Hasselburgh). 19. sajandil toimusid saarel aktiivsed hüljeste- ja vaalade küttimised, mis mõjutasid oluliselt kohalikku loomastikku. Väikese ajaloolise inimasustuse ja jahindustegevuse järel on saarest kujunenud peamiselt teadus- ja looduskaitseala.

Elustik ja keskkond

Macquarie saar on tähtis pesitsus- ja toitumisalaks mitmele subantarktilisele linnu- ja hülgekooslusele. Seal pesitsevad suure arvuga pingviinid (sh kuning- ja kuninglikud liigid), albatrossid ja teised merilinnud; samuti kasutavad saart hulkuvad hüljeste populatsioonid.

• Taimestik: peamiselt subantarktiline rohustik, mädalilmsetele tingimustele kohanenud taimed (tussock-rohud, nn "megaherbid").
• Loomastik: suured koloniseerivad linnu- ja hülgepopulatsioonid, samuti rikkalik mereelustik ümbruses.
• Invasiivsed liigid: minevikus viidi saarele sisse mitte‑koduseid liig e (nt küülikud, rotid), mis kahjustasid looduslikku keskkonda; viimastel aastakümnetel on viidud läbi ulatuslikke tõrje- ja taastamisprogramme ning saavutatud märkimisväärset edu.

Kaitse ja haldus

Saart haldavad Austraalia ja Tasmaania ametiasutused: see on looduskaitseala ning maailmanoodistuse staatus tagab kõrge kaitse. Saarel kehtivad ranged piirangud teadus- ja külastustegevustele ning tugev bioohutus, et vältida uute invasiivsete liikide sattumist.

Teadustegevus ja elamised

Saarel ei ole püsielanikke, kuid seal tegutseb teadus- ja uurimisjaam, kus töötab vahetuv personal (teadlased, tehniline personal ja logistika). Jaama ülesanded hõlmavad meteoroloogilisi mõõtmisi, bioloogilisi uuringuid ja keskkonnaseireprogrammi, mis toetavad saare kaitset ja taastamist.

Ligipääs ja külastamine

Ainus regulaarne võimalus saarele pääseda on meritsi; saarel ei ole tavapärast sadamat, kuhu suuremahulised laevad peaksid silduma, ning maabumine toimub sageli väikebaatidega või spetsiaalse logistikaga. Külastused on piiratud ja nõuavad eelnevat luba, ranget bioohutust ning koostööd haldusasutustega. Aeg-ajalt külastavad saart ka teaduslaevad ja organiseeritud ekspeditsioonid, kuid ilmastikutingimused ja kõrge kaitseaste piiravad reisijate arvu.

Miks Macquarie saar on eriline?

Macquarie'i eripära peitub nii geoloogilises unikaalsuses — ookeanilise koore ja vahevöö kivimite pinnalähedases eksponeerimises — kui ka rikkalikus subantarktilises elustikus, mis teeb saarest väärtusliku teadusliku uurimisobjekti ja rahvusvahelise looduskaitseprioriteedi.

Otsing