Põhja-konnakotkas (Accipiter gentilis) — määratlus ja levik
Põhja-konnakotkas (Accipiter gentilis) — põhjalik ülevaade liigi määratlusest, levikust, käitumisest ja rändest Euroopast Euraasiani ning Põhja-Ameerikasse.
Põhja-konnakotkas (Accipiter gentilis) on keskmise suurusega röövlind perekonda Accipitridae kuuluv röövlind.
Selles sugukonnas on ka teisi liike, kuid sellest linnust räägitakse kui hahkast, sest tema levila ulatub üle suurema osa Euroopa, Euraasia ja Põhja-Ameerika. Tõenäoliselt on ainult merikotkal laiem levila.
Haigur on "tõeline haigur" ja tema ladinakeelne teaduslik nimi on Accipiter, mis tähendab "hauk".
Keskajal oli vaid aadlikel lubatud lennutada haugitsaid.
Peamiselt on see lind alaline, kuid külmematest piirkondadest pärit linnud rändavad talveks lõunasse. Põhja-Ameerikas võib rändrahne sageli näha rändamas lõunasse piki mäeharju peaaegu igal sügisel, sõltuvalt laiuskraadist.
Kirjeldus
Põhja-konnakotkas on tunduvalt suurem kui enamik Accipiter'ite perekonna liike. Isased on tavaliselt väiksemad kui emased (seksuaalne dimorfism). Täiskasvanu selg on enamasti hallikas-sinine või hallikasmust, kõht vahutiselt triibuline helepruuniga; noorlindudel on pruunikam ning pikemad triibud ja laikudega alus. Täiskasvanutel on terav pilk, kollakas-punased või oranžid silmad ja lai, pikk sabajuhe, mis aitab liikumisel metsas puude vahel.
Erinevusteadmised ja äratundmine
- Kuju: lühikesed laiad tiivad ja pikk saba — kohanemine kiireks manööverdamiseks metsas.
- Värvus: hall või sinakashall selg, allapoole triibuline kõht; noorloomadel pruunikas toon.
- Kõne: terav, korduvalt korratav "kak-kak" või kilkav hääl häirete ja kontaktide puhul.
Levila ja elupaik
Põhja-konnakotkas on laialt levinud: kogu Euroopa metsadest kuni Siberi ja Jaapani idaosani ning Põhja-Ameerikasse. Eestis ja mujal Põhja-Euroopas eelistab ta laiaulatuslikke segametsu- ja okasmetsavööndeid, kus leidub piisavalt peidupaiku ja saaki. Mõned populatsioonid on püsivad, teised on osaliselt rändavad — külmematest piirkondadest pärit linnud suunduvad talveks lõunapoole.
Toitumine ja jahipidamine
Põhja-konnakotkas on agressiivne jahimees, kelle peamiseks saagiks on suuremad linnuliigid (koguni tuvid, metsvindid, varesta-suurused linnud) ning väikesed kuni keskmised imetajad (jänesed, oravad, närilised). Jahib peamiselt peidupaigast rünnates või puu otsast lükkides, manööverdades kiiresti puude vahelt. Sageli kasutab ambush-taktikat: ootab varjulisest kohast ja ründab ootamatult.
Paljunemine
Pesitseb peamiselt suurte okas- või segametsade kõrgemates puudes. Paarid ehitavad puude oksadele tugeva varjualuse (puitokstest pesa), mida kasutatakse mitu hooaega. Emane muneb tavaliselt 2–5 muna; inkubatsioon kestab umbes kuu ringis ning pojad jäävad pesasse mitu nädalat, kuni suudavad iseseisvalt lendu harjutada. Vanemad toitavad noori intensiivselt kuni nad lahkuvad pesast ja hakkavad iseseisvat elu.
Ohud ja kaitse
Põhja-konnakotkas on rahvusvaheliselt hinnatud, IUCN klassifitseerib liigi tavaliselt kui "vähem muret tekitav" (Least Concern), kuid kohalikud populatsioonid võivad kannatada elupaikade hääbumise, metsade intensiivse majandamise, troofikemembraanide (nt pestitsiidide) ja inimtekkelise häirimise tõttu. Ajalooliselt on haigrid olnud lõksu- ja jälitusteemadeks, kuid tänapäeval on enamikus Euroopa riikides ning Põhja-Ameerikas liigid seadustega kaitstud.
Suhted inimestega
Keskajal kuulus haigur aadlike haugijahikultuuri; selle ajalugu falconry'ga on pikk — nimetus ja maine peegeldavad seda pärandit. Tänapäeval on lind oluline osa looduskaitse- ja metsaökosüsteemide mitmekesisusest ning teda jälgitakse ka linnuvaatlejate ja loodusteadlaste poolt.
Kiired faktid
- Teaduslik nimi: Accipiter gentilis
- Keel: eesti keeles Põhja-konnakotkas ehk haigur
- Elupaik: vanad segametsad, okasmetsad ja nendega piirnevad alad
- Toit: linnud ja väikesed imetajad
- Kaitse: paljudes riikides kaitstud seoses elupaikade säilitamisega
Kui soovite, võin lisada täpsemaid andmeid Eesti pesitsuskoloniseerumise kohta, hulkareove või lingid teaduslikele allikatele ja piltidele.
Accipiter gentilis
Küsimused ja vastused
K: Mis on põhjarootsikas?
V: Põhja-konnakotkas on keskmise suurusega röövlind perekonda Accipitridae kuuluv röövlind.
K: Miks kutsutakse põhjakotkast hahkaks?
V: Põhjakajakast räägitakse kui haukast, sest tema levila ulatub üle suurema osa Euroopa, Euraasia ja Põhja-Ameerika ning tema ladinakeelne teaduslik nimi on Accipiter, mis tähendab "hauk".
K: Milline on põhjakajaka levila?
V: Põhjakotka levila on lai enamikus Euroopas, Euraasias ja Põhja-Ameerikas, tõenäoliselt on ainult merikotkal laiem levila.
K: Kuidas liigitatakse põhjakotkas?
V: Põhja-konnakotkas on klassifitseeritud kui "tõeline hauk".
K: Keskajal lubati vaid kotkaste lennutada keskajal haakalenduseks?
V: Keskajal oli vaid aadlikel lubatud hahkadega lennutada haugipüüdmiseks.
K: Kas põhjakajakas on püsi- või rändlind?
V: Põhjakajakas on peamiselt kohalik lind, kuid külmematest piirkondadest pärit haugid rändavad talveks lõunasse.
K: Millal on Põhja-Ameerikas sageli näha lõunasse rändavaid hahkasid?
V: Rändavaid hahkasid võib Põhja-Ameerikas sageli näha rändamas lõunasse piki mäeharju peaaegu igal sügisel, sõltuvalt laiuskraadist.
Otsige