Õdrahai (Ginglymostoma cirratum) – omadused, elupaik ja toitumine
Õdrahai (Ginglymostoma cirratum) — ülevaade: omadused, levik, elupaik ja toitumine. Tutvu selle öise, aeglase ja kahjutuna peetava troopilise haiga.
Õdrahai (Nurse shark) (Ginglymostoma cirratum) on rannikualadel elutsev hai ja ainus teadaolev liik perekonnast Ginglymostoma. Täiskasvanu pikkus ulatub tavaliselt 2,1–2,7 meetrini ja kaal 75–120 kilogrammini. Õdrahai toitub peamiselt koorikloomadest, molluskitest, merikarpidest, kaladest, korallidest ja mantelloomadest. Liik on levinud eelkõige Atlandi ookeani troopilistes ja subtroopilistes rannikuvetes, ent lähedased õdrahai-sarnased liigid esinevad ka Vaikse ookeani idaosas. Õdrahai on öösel elavad ja väga aeglane ning on üldiselt kahjutu inimesele, kui teda ei häirita.
Omadused
Õdrahai on lihakas, lamedama pea ja laia suuga, mille ümbruses on kaks juustet meenutavat ega (barbillat), mida kasutatakse toidu leidmisel põhjasetetes. Nahk on tavaliselt pruunikashall kuni kollakaspruun, mis aitab varitsedes sulanduda merepõhja juurde. Esimesed seljauimed on väikesed ja madalad; saba on suhteliselt pikk. Need haid hingavad sageli puhates, pumpades vett suhu (buccal pumping), mistõttu nad suudavad pikka aega põhjas lebada.
Elupaik ja levik
Õdrahai elab peamiselt madalates rannikuvetes, korallrahudel, kivistustel, mangroovialadel ja mererohu kasvukohtades. Tavaliselt esineb ta kuni mõnekümne meetri sügavusel, kuid võib leida ka sügavamalt. Levila hõlmab sooja troopiliste ja subtroopiliste rannikualade piirkondi Atlandi ookeanis ning samasugustes elupaikades on seotud liigid ka Vaikse ookeani idaosas.
Toitumine ja jahistrateegia
- Õdrahai on peamiselt bentofaag — ta otsib toitu merepõhjast, kasutades oma barbillasid ja haistmismeelt.
- Toitumismeetodid hõlmavad imemist ja tugevate lõualihaste abil koore purustamist; mõned saakloomad närivad ja neelatakse tervelt.
- Tänu öisele eluviisile ja varitsevale käitumisele jahti tihti öösel, kui mitmed koorikloomad ja kalad on aktiivsed.
Käitumine ja paljunemine
Õdrahai on öine ja päevase ajal eelistab varjuda koobastes, pragudes või lahtistes liivavagu all. Päeval võib neid näha gruppidena magamas — need haid võivad moodustada sotsiaalseid gruppe. Kuigi nad on üldjuhul rahulikud, võivad nad närvilisena või häirituna hammustada. Paljunemine on ovovivipaarne/vivipaarne: emasloom arendab järglasi emakas ja sünnitab elusalt sündivad pojad; pesakonna suurus varieerub sõltuvalt isendist ja tingimustest.
Suhted inimestega ja kaitse
Õdrahai ei ole tavaliselt ohtlik inimestele, kuid läheduses töötlemine või provotseerimine võib põhjustada hammustuse. Peamised ähvardused liigi jaoks on elupaikade degradatsioon (nt korallrahude kahjustamine), kõrvalsaak kalanduses ning elupaikade muundamine. Kohalikud kaitsemeetmed ja rahvusvaheline teadlikkus aitavad nende populatsioone säilitada.
Oluline teada: kuigi õdrahai ei ole agressiivne, on oluline looma rahule jätta — mitte katsuda ega häirida magavaid isendeid ning järgida kohalikke looduskaitse- ja sukeldumisreegleid.
Kirjeldus
Nurse haidel on kaks seljauime, mis on ümardatud, kusjuures esimene seljauim on palju suurem kui teine, ja neil on üks pärakuuim. Esimene seljauim asub vaagnafintiumi kohal. Kaudaaluim moodustab rohkem kui veerandi haide kogupikkusest. Alatüveline suu paikneb tublisti silmade ees, spiraalid on väikesed ja suul on pikad ogad. Õdurahail on ninaoraalne soon, kuid perinaalne soon puudub.
Täiskasvanud õendushaid on tavaliselt helekollasest tumepruunini. Kuni 60 cm (24 tolli) pikkustel noorloomadel on väikesed mustad laigud, mille ümber on kogu keha kattev heledam ala. Suuremad noorloomad, mis on 70-120 cm (28-47 tolli) pikad, on võimelised piiratud värvimuutusteks. Uuringud näitavad, et päikesevalgusest eemal hoitud õrnahaide värvus muutub veidi heledamaks võrreldes päikesevalgusega kokkupuutuvate õrnahaudadega. Mitmeid kordi on teatatud ebatavaliste värvidega (näiteks säravkollane või piimjasvalge) õendushaidest.
Õdede haidel on hailiikide lihtsaim hambakujundus, mida hailiikidel leidub. See tähendab, et hammaste vahel ei ole kattuvust ja et hammaste ettepoole suunatud liikumine, mis toob kaasa hammaste väljalangemise, ei sõltu teistest hammastest. Haide puhul, kellel on palju kattuvaid hambaid, ei saa hammaste asendamine toimuda enne, kui välised blokeerivad hambad on kadunud. Noored Nurse haid suudavad hambaid kiiremini vahetada kui täiskasvanud loomad. Samuti toimub hammaste asendamine kiiremini suvel, kui veetemperatuur on kõrgem. Keskmiselt 2,2-2,7 meetri pikkused ja 75-105 kg kaaluvad täiskasvanud emased haid saavutavad suurema suuruse kui täiskasvanud isased, kes on umbes 2,1-2,6 meetri pikkused ja kaaluvad umbes 90-120 kg. Emased saavutavad suguküpsuse umbes 2,3 meetri pikkuse ja isased umbes 2,1 meetri pikkuse. Vastsündinute pikkus on 28-30 cm (11-12 tolli), kasvutempo on 13 cm (5 tolli) ja 2,3 kg (5 naela) aastas. Kui Nurse haid saavutavad suguküpsuse, on nende kasvukiirus tavaliselt palju väiksem.
Distribution
Nurse hai on levinud Vaikse ookeani idaosa ja Atlandi ookeani troopilistes ja subtroopilistes rannikuvetes. Atlandi ookeanis levib ta Senegalist Gabonini, Rhode Islandist Brasiilia lõunaosani ja Mehhikost Peruusse. Samuti on teatatud mõnest Nurse haist Gascogne'i lahes Edela-Prantsusmaal. See liik on levinud madalates vetes kogu Lääne-Indias, Florida lõunaosas ja Florida Keys'i piirkonnas.
Behaviour
Nurse hai on öine loom, kes päevasel ajal puhkab liivapõhjas või madalate vete koobastes või lõhedes. Tavaliselt leidub neid kuni 40-liikmelistes rühmades, sest nad lamavad väga tihedalt koos, mõnikord isegi üksteise peale kuhjudes. Õdede haid on öösel väga aktiivsed. Lisaks põhja lähedal ujumisele võib õdehai liikuda ka merepõhja peal, kasutades oma painduvaid, lihaselisi rinnauime jäsemetena. Suured noorkalad ja täiskasvanud isendid on tavaliselt päevasel ajal sügavate korallriffide ja kaljude ümbruses kuni 3-75 meetri sügavusel, pärast pimeduse saabumist rändavad nad madalamatesse, alla 20 meetri sügavustesse vetesse. Kuni 1,7 meetri pikkuseid noori õendushaid leidub tavaliselt madalate korallriffide, rohttaimede või mangrovesaarte ümbruses 1-4 meetri sügavustes vetes. Sageli lebavad nad rühmadena lubjakiviaukude sees või kaljurüppe all. On teada, et õdede haid naasevad korduvalt samadesse koobastesse ja lõhedesse, kus nad on varem puhanud.
Nurse haid on loid, nad ei ole inimeste suhtes agressiivsed ega ründa, kui neid ei provotseerita. Kui neid provotseeritakse, siis nad tavaliselt hammustavad, kuid nende hammustused ei ole surmavad.
Söötmine
Õdurahai on öine kiskja ja jahib üksi. Ta toitub kaladest (näiteks kassikala, merikurat ja kammkarpkala), merikraatidest, molluskitest (näiteks kaheksajalgsed, kalmaarid ja karbid), merikarpidest ja mantelloomadest. Nad liiguvad väga aeglaselt, kui nad jahivad mööda põhja. Nad söövad ka vetikaid, koralle, koorikloomi (nagu homaarid, krevetid ja krabid), merisiile, tigusid ja kahepoolmelisi karploomi.
Nurse hai on üks vähestest hailiikidest, mis suudab soovi korral vees liikumatult püsida. See ei aita tal mitte ainult energiat säästa, vaid annab õdehaile eelise ka jahipidamisel. Kuna ta jääb liikumatult, ei märka saakloom seda tavaliselt, andes õdehaile võimaluse saaki varitseda.
Reproduktsioon
Paaritamisaeg toimub üks kord 18 kuu jooksul ja kestab juuni lõpust juuli lõpuni. Nad on ovovivipaarid, kelle tiinusperiood kestab 6 kuud. Emasloomad võivad korraga sünnitada 21-29 kutsikat. Mõnikord söövad suuremad kutsikad siiski väiksemaid kutsikaid. Selle tulemusel jõuab iga pesakonna poegadest vaid väike osa suguküpseks. Noored sünnivad täppidega, mis haipoegade vanemaks saades tuhmuvad. Nende haide keskmine eluiga looduses on 25-30 aastat.
Predators
Ehkki õdede haidel puudub tõeline kiskja, on õdede haide jäänuseid leitud tiigrihaide ja sidrunhaide maost. Samuti on teatatud, et härghaid ja suured valged haid on toitunud õendushaidest.
Galerii
· 
Ambergris Caye lähedal, Belize'is, haid
· 
Õdede hai, millele on kinnitatud remorad
· 
Õde hai akvaariumis
· 
Hainõde Manzanillo lähedal, Costa Rica - 2011
Küsimused ja vastused
K: Mis on meditsiiniõde hai?
V: Imetushai on põhjas elutsev hai ja ainus teadaolev liik perekonnast Ginglymostoma.
K: Milline on õdede haide suurusvahemik?
V: Õdede haide pikkus on 2,1-2,7 meetrit ja nende kaal on 75-120 kilogrammi.
K: Mida õdede haid söövad?
V: Õdede haid toituvad koorikloomadest, molluskitest, mereloomadest, kaladest, korallidest ja mantelloomadest.
K: Kus leidub õdede haid tavaliselt?
V: Õdede haid on levinud Vaikse ookeani idaosa ja Atlandi ookeani troopilistes ja subtroopilistes rannikuvetes.
K: Kas õdede haid on öösel või päeval elavad?
V: Õdede haid on ööloomad.
K: Kuidas te kirjeldaksite õdede haide käitumist?
V: Õdede haid on väga loid ja kahjutud, kui neid ei häirita.
K: Kas õdehai on agressiivne liik?
V: Ei, õdede haid on ohutud, kui neid ei häirita.
Otsige