Njala (Nyala, Tragelaphus angasii) – liigikirjeldus, levik ja ohud
Njala (Nyala angasii või Tragelaphus angasii), mida nimetatakse ka inyala, on antiloob, mis elab Lõuna-Aafrikas. Ta on teiste spiraalsarviliste antiloobide seas kõige suurema sugudimorfismiga.
Njala on aktiivne peamiselt varahommikul ja hilisõhtul. Taimtoidujana sööb ta lehti, vilju ja rohtu. Nad eelistavad pigem veekogusid kui avatud kohti. Njala ei ole territoriaalne loom. Võib esineda kuni 10 isendist koosnevaid pererühmi. Vanad isased elavad üksinda, kuid kuni kümneliikmelised pererühmad elavad tiheasustuses ja kuivades savannimetsades. Njala peamised kiskjad on lõvi, leopard ja kapi jahikoer, samas kui pavianid ja röövloomad jahivad noori. Paaritsenud on kevadel ja sügisel.
Nyalad elavad Malawis, Mosambiigis, Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes. Nad on asustatud Botswanasse ja Namiibiasse ning taasasustatud Svaasimaale, kus nad 1950. aastatel välja surid. Populatsioonid on stabiilsed ja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) järgi kuuluvad nad vähimesse ohtu. Peamised ohud liigile on salaküttimine ja elupaikade kadumine inimasustuse tõttu. Isasloomad on Aafrikas väga nõutud ulukid.
Välimus ja sooerinevused
Njala eristub tugeva sugudimorfismi poolest: isased on tunduvalt suuremad ja tugevama kehaehitusega, neil on ka spiralsarved, pikk kaelalõug ning tihe ripsmeline kõhu- ja kurgukarv. Isaste karvkate on sageli tumedam, hallikas- või pruunikas, mõnikord peaaegu must. Emased on väiksemad, heledama, kollaka või punakaspruuni tooniga ning neil tavaliselt sarvi ei ole. Mõlemal sool esinevad valged põiktriibud külgedel ning muud iseloomulikud laigud ja täpid, mis aitavad varjudes sulanduda.
Elupaik ja levila
Njala eelistab tihedat põõsastikku, ripariaalseid metsatukke ja savannipiirkondi, kus on ligipääs veele. Nad asustavad nii madalaid rohtlaid kui ka kõrgemaid metsariba, kuid väldivad avatud lagedaid alasid ilma varjualusteta. Nende levik hõlmab mitmeid Lõuna-Aafrika riike: Malawi, Mosambiik, Lõuna-Aafrika, Svaasimaa ja Zimbabwe, ning nad on viidud ka Botswanasse ja Namiibiasse.
Toitumine ja käitumine
Kuigi taimedest toituv (peamiselt lehed, viljad ja rohi), on njalad üsnagi paindlikud toitumises ja kasutavad hooajalisi ressursse. Nad otsivad toitu ja peavarju tihedatest põõsastest ning liiguvad eelistatult varahommikul ja õhtul. Njala ei raja ranget territooriumi — nende kodualad võivad katta päris suure pinna ja kattuda teiste rühmade aladega. Tavapärane sotsiaalne struktuur sisaldab emaste ja nooremate isendite gruppe, üksikud vanemad isased aga elavad enamasti üksi või väikeste Kontrollitud domineeriva positsiooniga paariliste rühmades.
Paljunemine
Paaritumine toimub sagedamini kevadel ja sügisel. Rasedusaeg kestab umbkaudu 6–8 kuud ning tavaliselt sünnib üks vasikas. Emad peidavad vasika esimesed nädalad tihti tihedas rohus või põõsastes, et vältida kiskjate tähelepanu. Vasikad kasvavad kiiresti ja püsivad emaga kuni isikliku sõltumatuse saavutamiseni; suguküpsus võib sõltuvalt soost saabuda erineval ajal.
Kiskjad ja ohtudest taastumine
Njala peamisteks looduslikeks kiskjateks on lõvid, leopardid ja kapi jahikoerad, kes võivad rünnata täiskasvanuid või noori. Noori kutsikaid ja nõrgemaid isendeid saaksid tabada ka pavianid ning muud väiksemad röövloomad röövloomad. Njalad kasutavad peitmist, varjualust ja õrna käitumist kiskjate vältimiseks.
Ohud ja kaitse
Kuigi IUCN hindab njala seisundit üldiselt kui vähimes ohtu, seisavad nad silmitsi oluliste inimtekkelist päritolu ohtudega. Peamised ohud on salaküttimine ja elupaikade kadumine inimasustuse tõttu. Samuti mõjutab neid metsatulekahjudega seotud elupaiga kvaliteedi halvenemine, inimese ja looma konfliktid ning mõnel pool haigused. Kuna isased on hinnatud ulukid, toimub nende jahipidamine nii legaalselt kui ka ebaseaduslikult, mis võib kohalikul tasandil populatsioone vähendada.
Kaitsemeetmeteks on looduskaitsealade ja haiglate võrgustike säilitamine, elupaikade taastamine, reeglipärane ja kontrollitud küttimine kohtades, kus see on jätkusuutlik, ning kogukonnapõhised kaitsealgatused, mis aitavad vähendada salaküttimist ja konfliktseid olukordi inimeste ning metsloomade vahel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on nyala?
V: Njala (Nyala angasii ehk Tragelaphus angasii) on antiloob, mis elab Lõuna-Aafrikas.
K: Milline on teiste spiraalsarviliste antiloopide suurim sugudimorfism?
V: Nüalal on teiste spiraalsarviliste antilopide seas kõige suurem sugudimorfism.
K: Millal on nyalad peamiselt aktiivsed?
V: Nyalad on peamiselt aktiivsed varahommikul ja hilisõhtul.
K: Mida nyala sööb?
V: Taimtoidujana sööb njala lehti, vilju ja rohtu. Nad eelistavad pigem veekogusid kui avatud kohti.
K: Kas nyalad on territoriaalsed loomad?
V: Ei, nüala ei ole territoriaalne loom. Kuni 10 isendist koosnevaid pererühmi võib leida tihedate ja kuivade savannimetsade tihnikutes elades.
K: Millised on nende kiskjad?
V: Njala peamised kiskjad on lõvi, leopard ja kapi jahikoer, samas kui pavianid ja röövloomad jahivad noorloomi.
K: Kus nad elavad ja milliste ohtudega nad silmitsi seisavad?
V: Njalad elavad Malawis, Mosambiigis, Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes ning Botswanas ja Namiibias, kuhu nad on vastavalt sisse toodud või taasasustatud. Populatsioonid on stabiilsed, kuid ohuks on salaküttimine ja elupaikade kadumine inimasustuse tõttu, kusjuures isased isendid on Aafrikas väga nõutud ulukid.
