Nyala }}
Njala (Nyala angasii või Tragelaphus angasii), mida nimetatakse ka inyala, on antiloob, mis elab Lõuna-Aafrikas. Ta on teiste spiraalsarviliste antiloobide seas kõige suurema sugudimorfismiga.
Njala on aktiivne peamiselt varahommikul ja hilisõhtul. Taimtoidujana sööb ta lehti, vilju ja rohtu. Nad eelistavad pigem veekogusid kui avatud kohti. Njala ei ole territoriaalne loom. Võib esineda kuni 10 isendist koosnevaid pererühmi. Vanad isased elavad üksinda, kuid kuni kümneliikmelised pererühmad elavad tiheasustuses ja kuivades savannimetsades. Njala peamised kiskjad on lõvi, leopard ja kapi jahikoer, samas kui pavianid ja röövloomad jahivad noori. Paaritsenud on kevadel ja sügisel.
Nyalad elavad Malawis, Mosambiigis, Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes. Nad on asustatud Botswanasse ja Namiibiasse ning taasasustatud Svaasimaale, kus nad 1950. aastatel välja surid. Populatsioonid on stabiilsed ja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) järgi kuuluvad nad vähimesse ohtu. Peamised ohud liigile on salaküttimine ja elupaikade kadumine inimasustuse tõttu. Isasloomad on Aafrikas väga nõutud ulukid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on nyala?
V: Njala (Nyala angasii ehk Tragelaphus angasii) on antiloob, mis elab Lõuna-Aafrikas.
K: Milline on teiste spiraalsarviliste antiloopide suurim sugudimorfism?
V: Nüalal on teiste spiraalsarviliste antilopide seas kõige suurem sugudimorfism.
K: Millal on nyalad peamiselt aktiivsed?
V: Nyalad on peamiselt aktiivsed varahommikul ja hilisõhtul.
K: Mida nyala sööb?
V: Taimtoidujana sööb njala lehti, vilju ja rohtu. Nad eelistavad pigem veekogusid kui avatud kohti.
K: Kas nyalad on territoriaalsed loomad?
V: Ei, nüala ei ole territoriaalne loom. Kuni 10 isendist koosnevaid pererühmi võib leida tihedate ja kuivade savannimetsade tihnikutes elades.
K: Millised on nende kiskjad?
V: Njala peamised kiskjad on lõvi, leopard ja kapi jahikoer, samas kui pavianid ja röövloomad jahivad noorloomi.
K: Kus nad elavad ja milliste ohtudega nad silmitsi seisavad?
V: Njalad elavad Malawis, Mosambiigis, Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes ning Botswanas ja Namiibias, kuhu nad on vastavalt sisse toodud või taasasustatud. Populatsioonid on stabiilsed, kuid ohuks on salaküttimine ja elupaikade kadumine inimasustuse tõttu, kusjuures isased isendid on Aafrikas väga nõutud ulukid.
