OGPU — Nõukogude salapolitsei (Riiklik Poliitiline Ühisdirektoraat, 1922–1934)

OGPU (1922–1934): Nõukogude salapolitsei, Trusti-operatsioon, Gulag ja poliitilised repressioonid — sügav ülevaade NSVL-i varajase julgeolekusüsteemi kujunemisest.

OGPU oli Nõukogude Liidu salapolitsei aastatel 1922–1934. See järgnes revolutsioonijärgsele Tšekat ja eelnes hilisematele reorganisatsioonidele, mille tulemuseks oli lõpuks NKVD-d. Ametlikult kandis see nime Riiklik Poliitiline Ühisdirektoraat (vene keeles Объединённое государственное политическое управление) ja toimis otseselt nõukogude keskvalitsuse all.

Organisatsioon ja juhtimine

OGPU oli riiklik organ, mille ülesannete hulka kuulusid sise- ja välisluure, vastuluure, opositsiooni mahasurumine ning poliitiliste ohtude ennetamine. Esimestel aastatel oli töö jätkuks Tšeka praktilisele liinile: ulatuslik sisejulgeolekuaparaat, agendid ja informantide võrgustik. Organisatsiooni juhid olid olulised poliitilised figuurid: pärast Tšeka aegset perioodi jätkasid ülesandeid isikud nagu Felix Dzerzhinsky (kuni 1926) ja tema järel Vyacheslav Menzhinsky (1926–1934); üha suuremat mõju omasid ka alluvuses töötanud kõrged ametnikud, näiteks Genrikh Yagoda, kes hiljem juhtis NKVD-d.

Volitused, seaduslik alus ja meetodid

OGPU volitusi laiendati kiiresti. 1926. aastal muudeti nõukogude kriminaalkoodeksit, lisades sinna ebamäärase sätte "riigivastase terrorismi" kohta; see andis julgeolekuorganitele tugeva aluse laiaulatuslikeks tõlgendusteks ja tegutsemiseks. Samuti loodi eriotstarbelisi tribunale ja erikomisjoneid, mis võisid kohustada isikuid ilma tavakohtu protseduurideta; neid meetodeid kasutati nii erakorraliste kohtuotsuste kui ka kiirete represseerivate aktsioonide läbiviimiseks.

Tavapäraseks töövahendiks olid pealtkuulamine, infiltreerumine ning ulatuslik informantide võrgustik. Mõnel juhul toimus ka salajane operatiivtöö välismaal: agentuuri ülesanded hõlmasid vastuluuret, spionaaži, desinformatsiooni ja – vajaduse korral – salajasi likvideerimisi. OGPU-l oli õigus korraldada areste, internee­rimist, sisepagulust ja sunnitööd ilma pikkade kohtumenetlusteta, mis tõi kaasa arvukad eksimused, väärkaristused ja suured inimkannatused.

Tuntumad operatsioonid

Üks OGPU kõige tuntumaid operatsioone oli 1924–1925 läbiviidud usaldusoperatsioon, tuntud tavakeeles kui "Trust". OGPU agendid võltsisid vasturühmituse ja võltsisid kontakte Lääne-Euroopa emigrantide ning välisluurega, teeseldes, et juhivad suurt antikommunistlikku konspiratsiooni. Paljud pagulased ja välisagendid andsid selle «Trustile» suuri rahasummasid ja varustust. Operatsioon lõppes sellega, et üks tuntumaid antikommunistlikke tegelasi, Sidney Reilly, meelitati Venemaale, arreteeriti ja hiljem tapeti — see kujunes suureks propagandistlikuks eduks OGPU-le.

1927–1929 keskendus OGPU intensiivselt võimaliku opositsiooni ja riigipöörete uurimisele. Stalini poliitika teravnes: peagi sätestati riiklikus retoorikas, et kõiki opositsioonilisi seisukohti tuleb pidada ohtlikeks, ning GPU/OGPU-le anti lai volitus "vaenulike elementide" tuvastamiseks ja likvideerimiseks. Selle perioodi vältel toimusid mitmed suuremad protsessid ja kohese tagajärjena ka kohtuprotsessid inseneride, tehnokraatide ja poliitiliste vastaste vastu (näiteks Shakhty kohtuprotsessid ja hilisemad nn „tehnikute” ning „majanduskurjategijate” protsessid), mis aitasid õigustada repressioone ja konfiskeerimisi.

Gulag, usuline ja ideoloogiline tagakiusamine

OGPU-l oli võtmeroll sunnitöölaagrite süsteemi loomisel ja laiendamisel — sellest kujunes sammhaaval Gulagi süsteem, kus kahtlusalused saadeti pikkadeks ajaks sunnitööle ja internaati. Agentuur vastutas laagrite haldamise algsete mehhanismide ja logistika eest, millele järgnes suurem haldusülesannete üleandmine järgmistele asutustele, kuid esimesed ja hävitavamad praktikad tekkisid OGPU ajal.

Samuti oli OGPU vahendiks usuliste organisatsioonide, sealhulgas Vene õigeusu kiriku, kreeka- ja ladina-katoliiklaste, islami ning teiste usulahkude suunatud repressioonideks: kirikuid sulgeti, vaimulikke ja koguduseaktiviste arreteeriti, konfiskeeriti vara ning usuline tegevus suruti alla. Samuti jälgiti, arreteeriti ja likvideeriti anarhistide ja teisi vasakpoolsete dissidente, keda Nõukogude võim pidas ohtlikuks juba riigi varajases perioodis.

Ühinemine NKVD-ga ja pärand

Juulis 1934 liideti OGPU ametlikult vastloodud kõikehõlmava siseministeeriumi koosseisu (NKVD)). Selle reorganiseerimise tulemusena koondusid jõud senisest veelgi suurema võimuallika alla, mis aitas tagada repressiivsema ja tsentraliseerituma julgeolekuaparaadi. Edasi toimunud reorganisatsioonide ja poliitiliste puhangute järel arendasid järgmised organid – eelkõige NKVD ja hiljem tuntumaks saanud Riiklik Julgeoleku Komitee (KGB) – edasi neid meetodeid ja pärandasid OGPU poolt rajatud struktuurid ning praktikad.

OGPU pärand on vastuoluline: see kujutas endas nii varajast riiklikku luure- ja vastuluureaparaati kui ka süsteemi, mis normaliseeris massilisi repressioone, sundi- ja karistustööd ning poliitilise hirmu levitamist. Organisatsiooni meetodid ja seaduslik-poliitilised järeldused mõjutasid oluliselt Nõukogude riigi iseloomu järgmiste aastakümnete jooksul.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli OGPU ametlik nimi?

K: Mida tegi OGPU 1926. aastal?

K: Milline oli üks selle kõige edukamaid operatsioone?

K: Kuidas reageeris Stalin opositsioonilistele seisukohtadele?

K: Millise süsteemi ta lõi?

K: Kuidas ta kiusas taga usulisi organisatsioone?

Otsing