Point Barrowi maismaa päästeekspeditsioon (1897–1898)
Point Barrowi maismaa päästeekspeditsioon (1897–1898): kangelaslik arktiline pääste, kus kelgukoerad ja põhjapõdrad tõid üle 250 vaalapüüdja turvaliselt koju pärast ohtlikku 2000-miilist retke.
Overland Expedition, mida nimetatakse ka Overland Relief Expedition või Point Barrow-Overland Relief Expedition, oli 1897-8. aastal tehtud ulatuslik päästeoperatsioon, mille viisid läbi kolm Ameerika Ühendriikide rannavalve ohvitseri (tol ajal tuntud kui U.S. Revenue Cutter Service) koos kahe tsiviilisikuga. Ekspeditsiooni eesmärk oli päästa kelgukoerte ja põhjapõtrade abil enam kui 250 vaalapüüdjat, kes olid oma laevade ümber jää tõttu Põhja-Jäämeres lõksu jäänud.
Päästmise algatas tol ajal USA president William McKinley. Ta kirjeldas juhtumit ja ekspeditsiooni olulisust oma 17. jaanuari 1899. aasta kirjas Ameerika Ühendriikide Kongressile, paludes kongressil anda ohvitseridele kongressi kuldmedalid ning tasustada ka tsiviilisikute abi.
Tuleb meeles pidada, et 1897. aasta oktoobris saadi siin teateid vaalapüügilaevastiku tõenäolisest kaotusest Arktika piirkonnas ja tõenäosusest, et ligi 300 meest, kes moodustasid laevastiku ohvitserid ja meeskonna, hukkuvad nälga, kui abi [vana sõna abi kohta] ei jõua neile varakevadel. ...
Moodustati maismaaekspeditsioon, mille koosseisus olid esimene leitnant David H. Jarvis, maksuametnik, kes oli komandör; teine leitnant Ellsworth P. Bertholf, maksuametnik, ja dr Samuel J. Call, Karu kirurg, kes olid kõik vabatahtlikud. ...
Neile olid olulisel määral abiks härra W. T. Lopp, Ameerika Misjonäride Seltsi agent Cape Prince of Wales'i juures, ja Artisarlook, selle piirkonna põliselanik, kes mõlemad jätsid
suure isikliku ohverduse hinnaga oma perekonnad ja läksid koos põhjapõdrakarjaga Point Barrow'sse. Pärast rasket ja ohtlikku, peaaegu 2000 miili pikkust teekonda läbi arktilise talve tormide ja kibeda külma jõudis ekspeditsioon koos karjaga 29. märtsil 1898. aastal Point Barrow'sse, kolm kuud ja kaksteist päeva pärast seda, kui nad olid maabunud karu kohalt Cape Vancouveris, Alaska rannikul Beringi meres. Nad jõudsid kohale mitte liiga vara. ... [halbade sanitaartingimuste ja korraliku toidu puudumise tõttu] leiti seal majutatud vaalalaevade mehed suurte kannatuste äärel, samas kui nende seas oli puhkenud haigus. ...
Mul on seetõttu au esitada järgmised soovitused ja paluda teie pooldavat tegutsemist: ...
Et leitnantidele Jarvisele ja Bertholfile ning dr. Call'ile antaks
sobiva kujundusega
kuldsed aumärgid, mille kinnitab rahandusminister, mälestuseks nende kangelaslikust võitlusest kannatavate kaasinimeste abistamiseks. ....
eraldada 2 500 dollarit, et rahandusminister saaks kasutada seda
summat W. T. Loppi, Artisarlooki ja põliselanike karjakasvatajate premeerimiseks, kes osutasid materiaalset abi abiekspeditsioonile.
Taust ja põhjus ekspeditsiooniks
1897. aasta sügisel jäi rida vaalapüügilaevu Point Barrowi ja selle ümbruse jäälukkudes lõksu. Pikkade talvede, püsivate jääolude ja piiratud toiduvarude tõttu oli oht, et suurt hulka meremehi tabab nälg ja haigused. Merelt pääste laevad ei saanud jäätingimuste tõttu kohale pääseda, mistõttu otsustati korraldada maismaaekspeditsioon, mis tooks värsket toitu ja varustust kohale üle maantee ja jäätunud pinnaste.
Ekspeditsiooni läbiviimine
Ekspeditsioonijuhtideks olid leitnanditena David H. Jarvis ja Ellsworth P. Bertholf ning arstina dr Samuel J. Call. Neile pakkusid hindamatut abi ja kohalikke teadmisi misjonär W. T. Lopp ning inupiatsi juht Artisarlook koos teiste kohalike karjakasvatajatega. Kasutati nii kelgukoeri kui ka põhjapõtru, et vedada toitu ja varustust läbi rasket talvist maastikku. Teekond oli ligi 2000 miili pikk ning toimus arktilistes tingimustes – tormide, äärmise külma ja pimedate talvekuude ajal.
Tulemused ja mõju
Ekspeditsioon jõudis Point Barrow'i 29. märtsil 1898. aastal ning suutis varustada ja päästa seal viibinud vaalapüüdjad, kes olid muidu ohtu sattunud. Tänu kiiresti korraldatud maismaaabile välditi suuremat inimkaotust. Operatsioon rõhutas kohalike inupiatside ja misjonäride rolli ning näitas, kui oluline oli koostöö riigiasutuste ja kohalike elanike vahel hädaolukordades.
Tunnustused ja järelmõjud
Pärast edukat päästeoperatsiooni soovitas president McKinley aukirjas tunnustada peamisi osalejaid kuldmedalitega ja maksta tänuavaldusena tasusid ka neile kohalikele, kes aitasid karjadega. Hiljem pälvisid päästjad ja abistajad avalikku tunnustust ning sündmus jäi oluliseks osaks USA-Arktika päästeajalukku. Ekspeditsioon tõi ka esile vajaduse pideva logistilise toe ja riiklike päästevõimete arendamise järele äärealadel.
See episood on üks tuntumaid näiteid, kus maismaa- ja kohalike ressursside kombineerimine aitas vältida humanitaarset katastroofi arktilistes tingimustes ning jääb ajalukku eeskujuks kiirest ja eneseohverdavast abistamisest.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Overjsseli ekspeditsioon?
V: Overland Expedition, tuntud ka kui Overland Relief Expedition või Point Barrow-Overland Relief Expedition, oli 1897-8 Ameerika Ühendriikide rannavalve (tollase nimega U.S. Revenue Cutter Service) kolme ohvitseri ja kahe tsiviilisiku abiga tehtud pikk reis, mille käigus päästeti kelgukoerte ja põhjapõtrade abil rohkem kui 250 vaalapüüdjat, kes olid jää tõttu oma laevade ümber Põhja-Jäämeres lõksu jäänud.
K: Kes andis selle ekspeditsiooni korralduse?
V: Ekspeditsiooni korraldas tollane USA president William McKinley.
K: Kes osalesid selles ekspeditsioonis?
V: Ekspeditsiooni kuulusid ülemleitnant David H. Jarvis, maksuametnik, teine leitnant Ellsworth P. Bertholf, maksuametnik, ja doktor Samuel J. Call, karu kirurg - kõik vabatahtlikud - ning härra W. T. Lopp ja Artisarlook, kes mõlemad olid nendega koos reisil Point Barrow'sse kaasas koos põhjapõdrakarjaga, mille nad olid oma reiside käigus omandanud.
K: Kui kaua neil kulus aega, et jõuda Point Barrow'sse?
V: Neil kulus kolm kuud ja kaksteist päeva alates sellest, kui nad maandusid karu maalt Cape Vancouveri juures Alaska rannikul Beringi merel, et jõuda koos oma põhjapõdrakarjaga Point Barrow'sse.
K: Mida palus president McKinley kongressil teha pärast sellest edukast missioonist kuuldes?
V: Pärast sellest edukast missioonist kuuldes palus president McKinley kongressil anda kuldmedalid nende kangelaslike võitluste mälestuseks kannatavate kaasinimeste abistamiseks leitnantidele Jarvisele ja Bertholfile ning dr Callile ja palus ka, et rahandusminister eraldaks 2 500 dollari suuruse summa, et anda preemiaid W T Lopp Artisarlooki põliselanikele, kes osutasid materiaalset abi abiekspeditsioonile .
K: Miks need vaalapüüdjad jäid oma laevade ümber jäässe kinni?
V: Need vaalapüüdjad jäid oma laevade ümber jäässe kinni halbade sanitaartingimuste ja korraliku toidu puudumise tõttu, mis pani nad suurte kannatuste äärele, samal ajal kui nende seas oli puhkenud haigus .