Ploomipuu (Prunus domestica) ja ploom: omadused, sordid, kasutus

Ploomipuu (Prunus domestica): ploomide omadused, populaarsed sordid (greengage, damson), kasvatamine ja kasutus — värskelt, moosiks, veiniks või kuivatatult.

Ploom on magus vili, mis kasvab ploomipuul. Puu teaduslik nimetus on Prunus domestica. Kui vilja kuivatatakse, nimetatakse seda ploomiks. Värv "ploom" on saanud oma nime vilja järgi.

Prunus domestica ehk Euroopa ploom on laialt levinud. Enamik ploomidest, mida me sööme, on kasvatatud selle liigi sortidel. Greengage ja damson on tuntud ploomisordid.

Taim on tavaliselt suur põõsas või väike puu, kõrgusega tavaliselt 3–6 m sõltuvalt sordist ja hooldusest. Kevadel õitseb see viljakalt ning õied on valged ja dekoratiivsed (õied). Oksadel võib mõnel sordil olla okkad.

Viljad ja omadused

Viljad võivad olla kuni 6–8 cm läbimõõduga, tavaliselt magusad (dessertploomid), kuid leidub ka hapumaid sorte, mis sobivad keedetiste ja hoidiste valmistamiseks. Vilja sees on üks suur seeme (kivi). Mõned ploomipuu sordid on isetolmlevad, teised vajavad viljastamiseks õitsemise ajal teist sobivat ploomipuud läheduses.

Ploomivärvi ploome nimetatakse purpurploomideks ja need on sügavlillat värvi; teised võivad olla punakaslillad (mõlemad tüübid on sageli piltidel näha). Lisaks esineb sorte, mille marjad on kollased, punased, rohelised või isegi valged. Viljadel on ühel küljel soon ja sile kivi (seemne). Viljaliha on tavaliselt pruunikas ja väga mahlane; koort saab süüa. Ploome kasutatakse nii värskelt kui ka töödeldult: moos, kompott, kuivatatud ploome (ploomid), mahl ja vein. Ploom on suguluses aprikoosiga.

Sordid ja kasutus

• Greengage – tuntud magus roheline ploom, kasutatav värskelt ja moosiks.
• Damson – väiksemad ja hapukamad viljad, head konserveerimiseks ja likööride valmistamiseks.
• Teised tuntud sordid: Victoria, Stanley, Mirabelle – erinevad maitses, suuruses ja värvitoonis.

Kasvatus ja hooldus

Ploomipuud eelistavad päikeselist kasvukohta ja hästi läbilaskvat pinnast. Nad kasvavad hästi mõõduka niiskusega muldades, eelistatult neutraalse kuni kergelt leeliselise reaktsiooniga. Keerulistes tingimustes (märg või liiga tihe muld) võivad juured kannatada.

• Istutamine: parim aeg on sügis või varakevadel, istutusauk umbes kaks korda juurpalli suurune. Arvestada tuleb piisava istikukaugusega (tüüpiliselt 3–5 m sõltuvalt sordist ja vormist).
• Tolmlemine: mõned sordid on isetolmlejad, kuid üldiselt on parem istutada mitut sorti või vähemalt sobiva tolmeldaja lähedusse, et tagada hea saagikus.
• Kastmine ja väetamine: noored puud vajavad regulaarset niisutamist. Väetada tasakaalustatud puuviljaväetisega kevadel ja vajadusel suvel.
• Pügamine: ploomipuid pügatakse igal aastal, et eemaldada surnud oksad, parandada ventilatsiooni ja valgustust, kujundada sobiv puuvormi ning soodustada saagikust.
• Paljundamine: enamasti paljundatakse sortide säilitamiseks okulatsiooni või ingverkärgede abil (keseoksad/grafting), harvem seemnetest (see võib anda erineva omadustega taime).

Haigused ja kahjurid

Ploomipuid võivad rünnata mitmed haigused ja kahjurid. Levinumad on:

• pruunmädanik (Monilinia) – puuviljade ja õite mädanemine;
• ploomilestad ja lehetäid – võivad kahjustada lehti ja vilju;
• pliimõõt (plum pox virus, sharka) – viirushaigus, mis kahjustab vilja kvaliteeti ja on paljudes piirkondades tõsine probleem;
• ploomi-kärbes (plum moth) – vastsed võivad rikkuda vilja sisu.

Ennetuseks on tähtis hea kultuurihooldus: õigeaegne pügamine, saastunud viljade eemaldamine, ning vajadusel tõrje kemikaalidega või bioloogilised meetodid vastavalt kohalikele soovitustele.

Korjamine, säilitamine ja töötlemine

Ploome korjatakse tavaliselt küpsusastme järgi alates hilissuvest kuni varasügiseni. Mõned sordid valmivad varem, teised hiljem. Värskeid ploome hoitakse jahedas (kuni 0–4 °C) ja neile sobib kõrge õhuniiskus; lühemaajaliseks hoiuks sobib külmkapis paar nädalat. Ploome saab sügavkülmutada, kuivatada (kuivatatud ploomid ehk ploomid) või konservida moosiks, kompotiks ja marmelaadiks. Ploomidest valmistatakse ka alkohoolseid jooke (nt slivovitz tüüpi ploomibrändi) ja veine.

Toitumine ja tervis

Ploomid on heaks kiudainete, C-vitamiini ja antioksüdantide allikaks. Kuivatatud ploomid sisaldavad rohkesti looduslikke suhkruid, kiudaineid ja kaaliumi ning neid kasutatakse sageli seedimise soodustamiseks. Nagu kõigi puuviljade puhul, tuleks tarbida mitmekesiselt ja mõistlikult.

Kokkuvõte

Ploomipuu (Prunus domestica) on väärtuslik viljapuu, mille viljad sobivad nii värskeks tarbimiseks kui ka erinevaks töötlemiseks. Õige istutuskoha valik, piisav hooldus ja õigeaegne pügamine aitavad tagada rikkaliku ning kvaliteetse saagi. Ploomide erinevad sordid annavad rohkelt valikut värvi, maitse ja kasutusviisi järgi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ploomipuu teaduslik nimetus?

K: Millised on mõned ploomisordid?

K: Kui suur võib ploom olla?

K: Kas kõik ploomiliigid vajavad õite viljastamiseks teist lähedal asuvat ploomipuud?

K: Mis värvi on lillad ploomid?

K: Kas viljaliha on mingi eripära?

K: Kas see on seotud mõne muu puuviljaliigiga?

Otsing