Lillakonn (Nasikabatrachus sahyadrensis) — India maa-alune konn Lääne-Ghatsis
Lillakonn (Nasikabatrachus sahyadrensis) — haruldane India maa-alune konn Lääne-Ghatsis: tumelilla, termiitisööja, mussoonipaaritumine ja India rahvuslik kahepaikne.
Lillakonn (Nasikabatrachus sahyadrensis) on ebatavaline fossoorne (maa-alune) konn, keda on seostatud perekonnaga Sooglossidae, kuigi taksonoomias on arutlusi ja mõnedes käsitlustes eraldatakse talle eraldi perekond või sugukond. Liik on endeemne Lääne-Ghatsis Indias ning seda tuntakse ka nimede all india lillakonn, pignoosikonn või taignakonn. Lillakonna avastasid ja teaduslikult kirjeldasid S.D. Biju ja F. Bossuyt 2003. aasta oktoobris.
Taksonoomia ja avastus
Nimi Nasikabatrachus sahyadrensis viitab nii perekonnale (Nasikabatrachus) kui ka päritolule: sahyadrensis tähendab „Sahyadri” ehk Lääne-Ghatside piirkonnast. Tema avastamine oli teaduslik sündmus, sest liik erines morfoloogiliselt ja geneetiliselt paljudest tuntud kahepaiksetest ning andis uusi teadmisi Gondwana aegsetest levikust radadest.
Välimus ja kohastumused
Lillakonnal on ümar, kompaktne keha ja suhteliselt väike pea. Suu on terav ja ebatavaline võrreldes enamikuga konnadest. Täiskasvanud isendid on tavaliselt tumelillat värvi, naha struktuur on sageli kare või kortsus, mis aitab maa sees liikuda. Keha, jäsemete ja pea kujundus on tugevalt kohandunud kaevamiseks: liigile iseloomulikud on lühikesed, jämedad käpad ja tugev lihastik, mis võimaldab mulda kaevata ja selles elada.
Elupaik ja käitumine
Lillakonn veedab suure osa aastast maa all, peitunult savises või liivasel pinnasel. Ta tuleb pinnale ainult lühikesteks perioodideks—tavaliselt umbes kaheks nädalaks mussooni ajal—ning see periood on seotud paaritumise ja paljunemisega. Pinnale tulekul on isendite liikumine märgatav, sest nad otsivad sobivaid veekogusid paljunemiseks ning isaste häälitsused võivad kuuldavale tulla.
Toitumine
Erinevalt paljudest teistest kaevavatest konnadest, kes peamiselt otsivad saaki maapinnal, toitub see liik peamiselt maa all asuvatest röövloomadest. Nad kasutavad oma keelt, et püüda ja tarbida peamiselt termiitidest koosnevat saaki, kuid võivad süüa ka muid maa-aluseid selgrootuid. Toitumine maa all aitab neil ellu jääda kuivadel perioodidel, kui pealmine keskkond on eluohtlik.
Paljunemine ja areng
Paaritumine toimub peamiselt mussooni ajal, kui isendid kerkivad pinnale ja liiguvad sobivatele paljunemispaikadele. Isaste häälitsus on ebaharilik ja seda on kirjeldatud kui karjumist, mis meenutab kana. Emased munavad ning järglased arenevad vastavalt kohalikele tingimustele; larvid (kärnkonnataolised vastsed) arenevad veekeskkonnas, kus tingimused on soodsad.
Sugulased ja tähtsus
Lillakonnal on lähisugulane Bhupathi lillakonn, mis elab samuti Lääne-Ghatsis. Lillakonna eripära ja haruldus on teinud temast ühe tuntuma India kahepaikse — teda on mõnikord nimetatud ka India rahvuslikuks kahepaikseks ning ta on rahvusvaheliselt tähelepanu keskpunktis nii teaduse kui looduskaitse seisukohalt.
Säilitamine ja ohud
Kuigi täpne rahvusvaheline staatus võib ajas muutuda, on lillakonn üldiselt tundlik oma piiratud levikuala ja spetsiifiliste elupaikade hävimisele. Peamised ohud on elupaikade kadumine ja killustatus (metsaraie, põllumajandus, infrastruktuuri rajamine), samuti veekogude saastumine ja kliimamuutused, mis võivad mõjutada mussooni rütmi. Looduskaitsemeetmed hõlmavad elupaikade kaitset, teadusuuringuid populatsiooni suuruse ja leviku kohta ning avalikku harimist liigi tähtsusest.
Huvitavad faktid
- Lillakonna maa-alune eluviis ja lühike pinnalviibimise periood muudavad ta inimestele harva nähtavaks.
- Tema avastamine 21. sajandi alguses pakkus uut teavet Gondwana vanemate maismaasuhete kohta ja aitas paremini mõista kahepaiksete evolutsiooni Aasias ja Madagaskaril/Seychellidel seonduvalt.
- Erinevad nimetused (pignoosikonn, taignakonn) viitavad tema ümarale kehakujule ja maa-alusele eluviisile.
Lillakonn on näide sellest, kui palju võib veel avastada ka hästi uuritud maadel — eriti keerukates ja bioloogiliselt rikkaes piirkondades nagu Lääne-Ghatsid. Tema kaitse ja uurimine aitavad säilitada piirkonna unikaalset elurikkust ja süvendada arusaamist kahepaiksete evolutsioonist.
Muud ideed
Teadlased ütlevad, et kuna lillakonnal ja Bhupathy lillakonnal on lähedased sugulased Seišellidel, mis asuvad Aafrika lähedal, on tõenäoline, et Gondwanalandi idee, miks kontinendid on seal, kus nad on, on õige. See idee ütleb, et Aafrika ja India olid kunagi üks suur kontinent, mida nimetati Gondwanalandiks.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on lillakonna teaduslik nimetus?
V: Lillakonna teaduslik nimi on Nasikabatrachus sahyadrensis.
K: Kus elab lillakonn elab?
V: Lillakonn elab Lääne-Ghatsis Indias.
K: Millised on lillakonna üldnimetused?
V: Lillakonnale on mõned üldnimetused: India lillakonn, pignoosikonn ja tondikonn.
K: Kes avastas lillakonna?
V: Lillakonna avastasid S.D. Biju ja F. Bossyut 2003. aasta oktoobris.
K: Mis värvi on lilla konn?
V: Lillakonn on tavaliselt tumelillat värvi.
K: Millal tuleb lillakonn oma maa-alusest elupaigast välja?
V: Lillakonn tuleb oma maa-alusest elupaigast välja umbes kaheks nädalaks monsuuni ajal, et paarituda.
K: Mida lillakonn sööb?
V: Lillakonn toitub peamiselt termiitidest, kasutades selleks oma keelt, ja erinevalt paljudest teistest kaevavatest konnaliikidest, kes toituvad maapinnal, toitub see liik maa all.
Otsige