Kvõllid (Dasyurus) — levik, käitumine ja ohud Austraalias ja Paapua Uus-Guineas

Kvõllid (Dasyurus) — elupaik, käitumine ja ohud Austraalias ja Paapua Uus-Guineas. Avastage nende bioloogia, levik, ohud (mürgised konnad) ja kaasaegsed kaitsealgatused.

Kvõllid (perekond Dasyurus) on Austraalias ja Paapua Uus-Guineas levinud lihasööjad marssupiaalsed. Nimi dasyurus tähendab "karvane saba". Täiskasvanud isendid on tavaliselt 25–75 cm pikad, karvase sabaga umbes 20–35 cm pikkused (umbes kassi suurused). Emastel on poegade kandmiseks kotike ning pojad jäävad kotta esimesteks elunädalateks.

Leviku ja liigid

Kvõllide perekond hõlmab mitut liiki, kes elavad laialdaselt nii kuivas põllumetsades, ranniku ja rohttaimede piirkondades kui ka mägisemates vihmametsades. Mõned liigid elavad ainult piiratud aladel, mistõttu on nende levik ja staatus liigiti erinev.

Elupaik ja käitumine

Kvõllid on peamiselt öised ja üksikud jahipidajad. Nad kasutavad varjulisi pesapaiku — puuõõnsusi, kivimurdudes olevaid prakke või tihedat allikudest moodustunud rämpsu — kus puhata päevasel ajal. Kvõllid on osavad ronijad ja osaliselt maapinnased; mõned liigid liiguvad peamiselt maapinnal, teised ronivad aktiivselt puude otsas.

Toitumine ja jahipidamine

Kvõllid on oportunistlikud röövloomad: nende toiduks on putukad, maod, väiksemad imetajad, linnud, munad ja mõnikord ka roomajad. Nad kasutavad haistmist ja kuulmist jahti alustades ning kütivad või nuhkivad saaki aktiivselt. Suuremad liigid võivad kätte saada ka sabataolisi närilisi ja väiksemaid makrofauna esindajaid.

Paljunemine

Paljunemine toimub tavaliselt ühel kindlal perioodil aastas, mis sõltub piirkonna kliimast ja toidu kättesaadavusest. Emased sünnitavad mitu poega, kes kinnituvad ema nibude külge ja arenevad kotis. Pojad jäävad emaga koos kuni neidikute iseseisvumiseni, mis võib võtta mitu kuud.

Ohud

Kvõlleid ohustab mitmesugune inimtekkeline ja looduslik surve:

• Elupaikade kadumine ja killustatus — metsaraie, põllumajandus ja linnastumine vähendavad sobivaid pesapaiku ja saakvõimalusi.
• Sissetoodud röövloomad — kodukassid, rebased ja teised invasiivsed liigid võivad kvõlle jahil surmata või konkureerida nendega.
• Liiklus — teelõigud põhjustavad sageli õnnetusi ja surmajuhtumeid.
• Mürgised kepikonnad (inglise keeles cane toads) — mõnede piirkondade kvõllid surevad, kui söövad korraga mürgiseid kepikonnajäänuseid või vastseid.

Kaitse ja teadustöö

Mitmed uuringud ja kaitseprojektid püüavad kvõllide populatsioone kaitsta. Näiteks Sydney ülikooli projektis on rakendatud käitumuslikke meetodeid (nt tingitud maitsetõrje), et õpetada kvõlle mitte sööma mürgiseid kepikonnasid ja vähendada nende surma. Samuti hõlmab kaitsetöö elupaikade säilitamist, invasiivsete liikide kontrolli ning ühiskondlikku teavitust, et vähendada kokkupuudet inimestega ja liiklusohte.

Perekond ja sugulased

Perekonda Dasyurusese kuuluvad lisaks kvõllidele ka teised tuntud liigid — näiteks Tasmaania kurat, antechinused, kowari ja mulgarid. Need liigid jagavad paljusid bioloogilisi ja käitumuslikke jooni, kuid erinevad suuruse, elupaiga ja elustiili poolest.

Ökoloogiline roll

Kvõllid on olulised ökosüsteemi reguleerijad: nad aitavad kontrollida putukate ja väikeste imetajate populatsioone ning osalevad ainevahetuses kui rööv- ja saakliik. Nende vähenemine võib mõjutada teiste liikide tasakaalu ja ökosüsteemi terviklikkust.

Kokkuvõttes on kvõllid huvitavad ja kohanemisvõimelised marssupiaalsed kiskjad, kes vajavad jätkuvat teaduslikku seiret ja sihipärast kaitset, et tagada nende elupaikade säilimine ja liikide püsimajäämine muutuvates keskkonnatingimustes.

Otsing