Vikerkaarelorikeet (Trichoglossus haematodus) – värvikas Austraalia papagoi
Vikerkaarelorikeet (Trichoglossus haematodus) on austraalia papagoi. See erksavärviline papagoi elab Austraalia idarannikul, Ida-Indoneesias (Maluku ja Lääne-Uus-Guinea), Paapua Uus-Guineas, Uus-Kaledoonias, Saalomoni saartel ja Vanuatul. See perekond on tuntud oma erksate roheliste, siniste, oranžide ja punaste sulgede kombinatsiooni poolest, mistõttu on lind kergesti äratuntav.
Austraalias on ta levinud piki idarannikut, Queenslandist Lõuna-Austraaliasse ja Tasmaaniasse. Tema elupaigaks on vihmametsad, rannikupõõsad ja metsaalad, aga ta kohaneb ka inimkeskkondadega — linna- ja aedaialadega, kus leidub õitsvaid puid ja marju.
Sellel on mitu alamliiki, mõnedes liigitustes on loetletud umbes 20 alamliiki. Alamliigid erinevad üksteisest sulestiku värvitoonide, pea- ja rinnaakirjade ning levila poolest; kohalik mitmekesisus on suur ja mõned alamliigid on piiratud vaid väikesele saarerahvale või rannikualale.
Vikerkaarelinnud on monogaamilised ja moodustavad eluaegse paari ning mõlemad sugupooled näevad peaaegu identsed välja. Nad on tugevalt territoriaalsed ja ajavad teisi linde eemale. Mõnes kohas (Lääne-Austraalias, Uus-Meremaa põhjasaarel) on neid kunstlikult sisse toodud ja neid peetakse kahjuriliigiks — nad võivad kahjustada viljapuid ja võistelda kohalike liikidega pesakohtade pärast.
Välimus ja suurus: Vikerkaarelorikeed on tavaliselt 25–35 cm pikkused, kaaludes 100–180 g, sõltuvalt alamliigist. Enamasti on selg ja tiivad rohelist tooni, pea ja rinna esiosas on sinakaseid ja punakaid laike ning kärs on lühike ja tugev. Noorlindudel on sageli kahvatum sulestik kui täiskasvanutel.
Toitumine ja käitumine: Peamiselt toituvad nad õitest, nektarist, mee- ja puuviljadest ning väikestest putukatest. Nad on head lendajad ning tihti vaadeldavad lendamas suuretes parvedes. Toidulektori tõttu on niiden roll tolmeldajatena oluline — nektaritoidulised alaliste taimede tolmeldamisel aitavad nad säilitada kohalikke ökosüsteeme.
Paljundamine ja pesitsemine: Paarid pesitsevad tavaliselt puuõõntes või teiste looduslike pesapaikadega, kus pesakastidki on hästi kasutatavad. Munade arv pesakonnas on tavaliselt 3–6, haudeaeg umbes 20–23 päeva ja poegade eest hoolitsevad nii isas- kui emaslind. Noorlinnud jäävad vanemate juurde mitu nädalat kuni paar kuud, kuni omandavad iseseisva toitumisoskuse.
Häälitsused: Vikerkaarelorikeetidel on lärmakas ja vilgas häälepruuk — nad teevad kirevaid kisa- ja kilkeheli, mis on kergesti kuulda lindude kogunemisel või ärrituse ajal. Häälekus aitab hoida kontakti parves liikuvate isenditega.
Inimsuhe ja pidamine: Mõned alamliigid on populaarsed lemmiklindudena tänu oma värvikusele ja intelligentsusele. Nende pidamine nõuab aga spetsiaalset toitumist (rohke nektari- ja puuviljasisaldus), ruumi lendamiseks ning sotsiaalset suhtlust. Väärkohtlemise või vale toitmise korral võivad nad haigestuda või muutuda agressiivseks.
Kaitse ja ohud: Kuigi paljud alamliigid on laialdaselt levinud ja stabiilse populatsiooniga, mõjutavad mõnda väikesema levikuga alamliiki elupaikade hävitamine, invasiivsed liigid ja linnastumine. Mõnes kohas, kus vikerkaarelorikeet on sisse toodud, on nad aga ise ohuks kohalikele liikidele ja põllumajandusele. Konservatsioonimeetmed hõlmavad elupaikade säilitamist, pesakastide paigaldamist ning vajaduse korral liigilõikes juhitud juhtimist.
Kokkuvõte: Vikerkaarelorikeet on silmatorkav ja sotsiaalne papagoi, oluline nii looduses tolmeldajana kui ka inimeste tähelepanuobjektina. Selle kohanemisvõime on suur, kuid kohalike alamliikide säilimiseks on oluline kaitsta looduslikke elupaiku ja jälgida liikidevahelisi suhteid.
Kirjeldus
See on suur lorikeet, umbes 305 mm pikk. Seljal, tiibadel ja sabal on rohelised suled. Rinnal on erkpunased suled, külgedel on oranžid ja kollased suled. Tal on sügavsinised suled kõhul ja peas. Roheliste sulgede vahel on ka kollased triibud. Tal on erkpunane nokk ja hallid jalad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vikerkaarevihmakas?
V: Vikerkaarelorikeet (Trichoglossus haematodus) on Austraalias elav papagoi.
K: Kus elab vikerkaarelorikeet?
V: Vikerkaarelorikeet elab Austraalia idarannikul, Indoneesia idaosas (Maluku ja Lääne-Uus-Guinea), Paapua Uus-Guineas, Uus-Kaledoonias, Saalomoni saartel ja Vanuatul. Austraalias on ta levinud piki idarannikut, Queenslandist Lõuna-Austraaliasse ja Tasmaaniasse. Tema elupaigaks on vihmametsad, rannikupõõsad ja metsaalad.
Küsimus: Mitu alamliiki on vikerkaarelorikeedil?
V: Vikerkaareloranil on mitu alamliiki - mõnes liigituses on loetletud umbes 20 alamliiki.
K: Kas vikerkaarelorikeeti on mõnes kohas kunstlikult sisse toodud?
V: Jah, mõnes kohas, näiteks Lääne-Austraalias ja Uus-Meremaa põhjasaarel, on neid kunstlikult sisse toodud.
K: Kas seda peetakse kahjurliigiks nendes kohtades, kuhu ta on kunstlikult sisse toodud?
V: Jah, nendes kohtades, kuhu ta on kunstlikult sisse toodud, peetakse teda kahjurliigiks.
K: Millist keskkonda eelistab vikerkaarelorikeet?
V: Looduslik keskkond, kus vikerkaareloki eelistab elada, on vihmametsad, rannikupõõsad ja metsaalad.
