Rapetosaurus on sauropoodidest dinosauruste perekond, mis elas praeguse Madagaskari territooriumil ülemkriidil ligikaudu 70–66 miljonit aastat tagasi. Seni on kirjeldatud ainult üks liik, Rapetosaurus krausei. Nagu teised sauropoodid, oli ka Rapetosaurus neljajalgne ja taimtoiduline, kogu keha oli kohandunud suuremahuliseks taimetoiduks — pikk kael võimaldas ulatuda kõrgemale või katta laia toitumisala maapinnal ja madalamal tasemel.
Avastus ja teaduslik kirjeldus. Rapetosauruse fossiile leiti Mahajanga basseini Maevarano ladestustest Madagaskaril. Liik Rapetosaurus krausei kirjeldati teaduslikult 2001. aastal; liik on nimetatud austamaks paleontoloogi David W. Krause’i, kes juhtis väljakaevamisi piirkonnas. Oluliseks faktiaks on see, et Rapetosauruse leidmisel on leitud haruldaselt peaaegu täielik skelett koos koljuga, mis on esimene kord, kui titanosauruse kolju ja peaaegu täielik skeleti assotsiatsioon on nii hästi säilinud. See leid on andnud väärtuslikku teavet titanosauruste pea- ja lõualuustruktuuri kohta ning võimaldanud paremini rekonstruerida teisi, vaid osaliselt säilinud titanosaurusi.
Mõõtmed ja anatoomia. Tuntud Rapetosauruse specimenid hõlmavad nii noorloomu kui ka suuremaid isendeid. Täiskasvanute pikkust on hinnatud mitme meetri ulatuses — teadaolevad hinnangud kõiguvad, kuid üldiselt jääb Rapetosauruse pikkus mõnest kuni üle kümne meetri; massi hinnatakse mitme tonni suuruseks. Nagu teistel titanosaurustel, olid ka Rapetosaurusel jäsemed veeremiskindlad ja tugevad, selgroog ning sabalüli tunnused vastasid titanosauruste rühmale (nt teatud tüüpi caudaalsete selgroolülide morfoloogia). Kolju on eriti väärtuslik: hammaste kuju oli lihtne ja kitsas (tavaliselt pliiatsi- või pintslilaadne), mis viitab taimede korjamisele ja närimisele lõualuude spetsiifilise liikumise abil. Luukilbid (osteodermid), mida leidub mõnel teisel titanosaurusel, Rapetosauruse puhul ei ole kindlalt dokumenteeritud.
Elupaik ja ökoloogia. Rapetosaurus elas Maevarano formaadis esinevas keskkonnas, mida kirjeldatakse kui hooajalist ja suhteliselt kuivemat floodplain- ning jõeorudega elupaika. Selles samas keskkonnas elasid ka teised dinosaurused (sh kiskjalised teropoodid), roomajad, kahepaiksed ja rikkalik taimkate, mis koosnes räbudamatest taimedest, koniferoididest ja tüüpilistest kriidiajast pärit varaseist õistaimedest. Rapetosaurus tõenäoliselt toitus erinevatest taimsetest materjalidest, kasutades oma pikka kaela ja sobivaid hambaid madalamalt ja keskmiselt kõrgel kasvava taimeaine korjamiseks.
Tähtsus paleontoloogias. Rapetosauruse leid on tähtis, sest peaaegu täielik kolju koos postkraniaalse skeletiga võimaldas uurijatel paremini mõista titanosauruste anatoomiat ja filogeneetilisi suhteid. Kuna paljud titanosaurused on tuntud ainult fragmentaarsete jäänuste abil, annab Rapetosaurus malli, mille põhjal saab hinnata ja rekonstrueerida teisi sugulasi ning võrrelda liike Gondwana lõunapoolsetel mandritel levinud faunaga.
Üldisemalt olid sauropoodidest välja jäänud kõigi rida enne ülemkriidi lõppu, välja arvatud titanosaurused, kes seevastu domineerisid ülemise kriidiaja taimtoiduliste hulgas Gondwana lõunapoolsetel mandritel. See valitsemisajastu katkestas üleriigiline kriidipaleogeeni väljasuremine (K–Pg sündmus), mil paljud suured dinosaurused, sealhulgas titanosaurused, kadusid maapinnalt.
