Qianzhousaurus on coelurosauruste sugukond, mis kuulub theropoodsete dinosauruste hulka. Seni on kirjeldatud ainult üks liik: tüübiliik Qianzhousaurus sinensis. See dinosauruse tüvi, mida meedia on hüüdnimega "Pinocchio rex" tuntud teistsuguse, ebatavaliselt pika ja kitsasuunalise kolju tõttu võrreldes paljude teiste türannosaurustega, leiti Lõuna-Hiinas ning teaduslikult avaldati 2014. aasta mais ajakirjas Nature Communications.
Leid ja nimetus
Luud avastasid töömehed Ganzhou linna lähedal asuval ehitusplatsil, kes viisid need kohalikku muuseumisse. Leiust säilis suhteliselt hästi kolju ja osa skeletist, mis võimaldas uurijatel määrata, et tegu pole lihtsalt noore tüürannosauruse, vaid eraldi morfoloogiaga vormiga. Liigi nimi sinensis viitab Hiinale, kust holotüüp pärineb.
Välimus ja ehitus
Qianzhousaurus eristub eelkõige pikast, kitsast nokataolisest näost ja õhema hambastiku poolest kui suurimad tüüpilised türannosaurused. Tal olid pikad ja peenema profiiliga hambad, samas kui näiteks T. rexil olid märgatavalt jämedamad hambad ja võimsamad lõuaosad. Qianzhousaurus'e kergem skelett ja hambastiku ehitus viitavad kohanemisele kergema, kiiremaks saakloomade püüdmise eest — näiteks väikesemad roomajad, imitatsed või sulestikuga dinosaurused — mitte suurte, tugevasti hammustamist nõudvate saakloomade vallutamisele.
Suurus ja eluviis
Hinnanguliselt oli Qianzhousaurus mõõtmetelt väiksem kui suurimad türannosaurused: pikkus on hinnanguliselt mõne meetri kuni ligikaudu 6–7 meetri kanti ning kehakaal sadade kilogrammide suurusjärgus (täpne arv sõltub hinnangutest ja säilunud luude mahtuvusest). Selle anatoomia viitab pigem aktiivsele ja osavale jahtijale, kes toitus väiksematest kuni keskmise suurusega selgroogsetest.
Taksonoomia ja sugulussuhted
Uurimused on näidanud, et Qianzhousaurus on lähisugulane Alioramusele, mis leiti Mongooliast. Need pika snuugiga türannosaurused moodustavad Aasias erilise hargnemise türannosauride hulgas ja neid on tihti käsitletud omalaadse "alioramini" rühmana. Osa varasemaid leidusid, mis olid hajusad ja tükilised, osutuvad nüüd ilmselt nende pikkade-munade vormide esindajateks, mitte üksnes noorteks isenditeks teistest liikidest.
Levik ja ajaline paigutus
Fossiilid pärinevad kriidi lõpust (hiline Kriit), mis tähendab, et need türannosaurused eksisteerisid samal ajaperioodil, mil paljud tuntud tüürannosaurused elasid. Erinevate leidude geograafiline jaotumine — Lõuna-Hiina ja Mongoolia — viitab, et pika suuga türannosaurused olid Aasias laialt levinud ja mitmekesine grupp.
Oluline tähendus paleontoloogiale
Avastus kinnitab, et tüürannosauruste morfoloogiline ja ökoloogiline mitmekesisus oli suurem kui varem arvatud. Üks paleontoloog on kokku võtnud, et leid "ütleb meile üsna üheselt, et need pika suuga türannosaurused olid tõeline asi. Nad olid teistsugune tõug, mis elas kuni dinosauruste ajastu lõpuni". Sellised leiud aitavad paremini mõista, kuidas röövloomad jaotusid ökoloogilisteks tüüpideks ning kuidas türannosauride eri liigid omavahel ja keskkonnaga suhestusid.
Edasised uurimised
Jätkuvad uuringud keskenduvad täpsemalt nende liikide sisemisele filogenoorgnetikale, kasvu- ja elukäigumustritele ning konkreetsetele toitumisstrateegiatele. Iga uus leid — eriti täielikumad skelettid ja luumaterjal — aitab kinnitada või täpsustada nende pikkasuunaliste türannosauruste rolli Kriidi ökosüsteemides.