Rush on Kanada rokkbänd, mis loodi algselt 1968. aasta augustis Willowdale'i linnaosas Torontos, Ontarios, ja kuhu kuulusid aastate jooksul kõige tuntumalt bassist, klahvpillimängija ja laulja Geddy Lee, kitarrist Alex Lifeson ning trummar ja laulukirjutaja Neil Peart. Algne koosseis läbis aastatel 1968–1974 mitmeid muudatusi: ansambli lõplikuks tuumikuks sai trio, kui Neil Peart asendas 1974. aasta juulis algse trummari John Rutsey. Peartist sai pärast liitumist bändi peamine laulukirjutaja ja tema komplekssed trummioskus ja poetilised tekstid kujundasid tugevalt Rushi kõla ning identiteeti. Neil Peart suri 7. jaanuaril 2020; pärast tema lahkumist ansambli tegevus sisuliselt lõppes.

Ajalugu ja muusikaline areng

Rush alustas 1970. aastate alguses tugeva bluesi- ja hardrock’i mõjutusega, aga kiirelt liikus progressive rock’i poole: ansambli varasemad plaadid sisaldasid pikki lood, keerukaid instrumentaalseid sektsioone ja fantaasia- ning teadusliku fantastika temaatikat. Läbi karjääri muutus Rushi kõla mitu korda — 1970. aastate keskpaigas sai määravaks sügav prog-rokiline stiil (eriti albumiga 2112), 1980. aastatel mängis ansamblis suuremat rolli sünteesilisele helile ja elektroonikale iseloomulik sound, 1990. aastatel pöörduti taas enam kitarripõhise ning rokilikuma lähenemise poole ning 2000ndatel kombineeriti pärandit ja kaasaegset soundi.

Olulised sündmused

Bänd andis 1974. aasta märtsis välja oma samanimelise debüütalbumi. Järgnes pikk ja järjepidev loominguline periood: olulisemaid ja publikule hästi vastu võetud teoseid on Fly by Night (1975), 2112 (1976), A Farewell to Kings (1977), Hemispheres (1978), Permanent Waves (1980), Moving Pictures (1981) — mis sisaldab klassikuid nagu "Tom Sawyer" ja "Limelight" — ning hilisemad plaadid Signals, Grace Under Pressure, Counterparts, Vapor Trails, Snakes & Arrows ja Clockwork Angels (2012). Ansamblina on Rush saanud nii kriitilist kui ka kommertsedu, nende kompositsioonid on tuntud omapäraste rütmimustrete, tehnilise virtuoossuse ja mõtlemapanevate tekstide poolest.

Liikmed ja rollid

Kuigi koosseis muutus esialgu mitmel korral, kujunes bändi klassikaliseks tuumikuks trio:

  • Geddy Lee — bass, klahvid, vokaal; tuntud karakteristliku kõrge hääle ja tehniliselt nõudliku bassimängu poolest.
  • Alex Lifeson — kitarr; vastutustundlik unikaalse kitarrisoundi, kõlapiltide ja soolode eest.
  • Neil Peart — trummid ja peamine laulukirjutaja pärast 1974. aastat; temast sai bändi peamine sõnavoolu eestvedaja, kelle virtuoossus mõjutas terveid trummitrupe ja rokkmuusika põlvkondi.

Albumid ja saavutused

Rush on andnud välja 19 stuudioalbumit, mitmeid live- ja kogumikplaatide väljaandeid ning olnud väga edukas plaadimüügis. Ansamblina on Rush saanud Ameerika RIAA andmetel 24 kuldplaati ja 14 plaatinaplaati (sh 3 multiplaatiat). RIAA andmetel on Rush müügimahu poolest neljandal kohal The Beatlesi, The Rolling Stonesi ja Aerosmithi järel, kui mõõdetakse kõige rohkem kuld- või plaatina-albumeid järjepidevalt välja andnud rokkansamblite hulgas. USA-s on Rush müünud ligi 25 miljonit albumit, ning erinevatel hinnangutel on kogu maailma müük olnud üle 40 miljoni eksemplari (sõltuvalt allikast ja arvestuse meetodist).

Teemad, stiil ja mõju

Rushi tekstides leidub palju teemasid: sotsiaalne ja isiklik vastutus, individuaalsus, teaduslik fantaasia ja filosoofilised küsimused. Neil Pearti kirjutatud sõnad tõid rokkmuusikale sageli kaaluka intellektuaalse mõõtme. Muusikaliselt on Rushil suur mõju nii progressiivsele rockile kui ka skaile ja metalile: bändi tehniline meisterlikkus, keerukad rütmid ja kompositsioonilised lahendused on mõjutanud paljusid muusikuid ja ansambleid üle maailma.

Tunnustused ja pärand

Rush on pälvinud hulga auhindu ja tunnustusi, sealhulgas sisenemise Rock and Roll Hall of Fame’i 2013. aastal. Kanada muusikatööstus on tunnustanud ansamblit mitmete Juno auhindadega ning bändi mõjukus ja püsiv populaarsus on teinud neist ühe kauestiku armastatuima ja austatuma rokkansambli ajaloos. Neil Pearti tehniline pärand trummarina ja Geddy Lee ning Alex Lifesoni panused muusikalisse arengusse jäävad rohkete muusikahuviliste ja professionaalide jaoks inspiratsiooniks.

Lõppfaas ja tänane seis

Pärast pikki karjääri- ja tournéeringe teatas ansambel mitmetel kordadel ajutistest pausidest, näiteks pikem paus 1997–2001, mis järgnes Neil Pearti isiklikele tragöödiatele. Rush naasis plaadiga Vapor Trails (2002) ja jätkas aktiivset plaadi- ja tuurielu järgmise kümnendi jooksul, viies läbi mitmeid suuri maailmaturneid, sh tähistades oma 40. tegutsemisaastat ringkäiguga R40. Pärast Neil Pearti surma 2020. aastal on bändi peetud lõppenuks; liikmed on tunnustanud, et Pearti rolli ja isikupära ei saa asendada.

Rushi muusika elab edasi raadiotes, voogedastusteenustes ja paljude muusikute repertuaaris ning nende panus rokkmuusikasse jääb olulise ja kauakestva pärandina.

Valikuline stuudioalbumite loend

  • Rush (1974)
  • Fly by Night (1975)
  • Caress of Steel (1975)
  • 2112 (1976)
  • A Farewell to Kings (1977)
  • Hemispheres (1978)
  • Permanent Waves (1980)
  • Moving Pictures (1981)
  • Signals (1982)
  • Grace Under Pressure (1984)
  • Power Windows (1985)
  • Hold Your Fire (1987)
  • Presto (1989)
  • Roll the Bones (1991)
  • Counterparts (1993)
  • Test for Echo (1996)
  • Vapor Trails (2002)
  • Snakes & Arrows (2007)
  • Clockwork Angels (2012)