S-Plokk

S-elementide omadused

Kõik s-elemendid on metallid (välja arvatud vesinik). Üldiselt on nad läikivad, hõbedased, head soojuse ja elektri juhid. Nad kaotavad oma valentselektronid kergesti. Tegelikult kaotavad nad oma kaubamärgi s-orbitaali valentselektronid nii kergesti, et s-elemendid on ühed kõige reaktiivsemad elemendid perioodilisustabelis.

1. rühma elemendid, mida tuntakse ühiselt leelismetallidena (v.a vesinik), kaotavad alati ühe valentselektroni, moodustades +1 iooni. Neid metalle iseloomustavad hõbedane, väga pehme, vähese tihedusega ja madalad sulamistemperatuurid. Need metallid reageerivad äärmiselt jõuliselt veega ja isegi hapnikuga, tekitades energiat ja tuleohtlikku vesinikgaasi. Neid hoitakse mineraalõlis, et vähendada soovimatu reaktsiooni või halvemal juhul plahvatuse võimalust.

2. rühma elemendid, mida nimetatakse leelismuldmetallideks (v.a heelium), kaotavad alati oma kaks valentselektroni, et moodustada +2 ioon. Nagu leelismetallid, on leelismuldmetallid hõbedased, läikivad ja suhteliselt pehmed. Mõned selle veeru elemendid reageerivad veega samuti jõuliselt ja neid tuleb säilitada ettevaatlikult.

S-elemendid on kuulsad ilutulestiku koostisosade poolest. Kaaliumi, strontsiumi ja baariumi ioonsed vormid esinevad ilutulestikes säravate lillade, punaste ja roheliste värvidena.

Frantsiumi peetakse kõige haruldasemaks looduslikult esinevaks elemendiks Maal. Hinnanguliselt leidub Maal ainult 30 grammi frangtsiumi. Frantsiumil on väga ebastabiilne tuum ja ta laguneb kiiresti.

Leelismetallide keemilised omadused

1. leelismetallid reageerivad kuiva vesinikuga, moodustades hüdriide.

a.Need hüdriidid on oma olemuselt ioonilised

b.Need leelismetallide hüdriidid reageerivad veega, moodustades vastavaid hüdroksiide ja vesinikgaasi.

LiH + H O 2⟶ LiOH + H {\displaystyle2 {\ce {LiH + H2O -> LiOH + H2}}}

c.Need hüdriidid on tugevad redutseerijad ja nende redutseeriv olemus suureneb grupi allapoole.

d.Leelismetallid moodustavad ka komplekshüdriide, nagu LiAlH {\displaystyle4 {\ce {LiAlH4}}, mis on hea redutseerija. Leelismetallide hüdriidid ei eksisteeri vees ja see reaktsioon mis tahes muu ainega toimub protilises lahustis.

e. sulatatud leelismetallide hüdriidid tekitavad elektrolüüsil anoodil H₂ gaasi.

2.Oksiidide ja hüdroksiidide moodustumine.

a.Need on kõige reaktiivsemad metallid ja neil on tugev afiinsus _{2 ,}oksiidide suhtes.Neid hoitakse petrooli või parafiiniõli all, et kaitsta neid õhu eest.

b. Li moodustab õhus (O₂) põletamisel LiO₂, Na moodustab NaO₂₂ ja teised leelismetallid moodustavad superoksiide.

3. Nad on puhtmetallid , kuna nad kaotavad elektronid kõige välimisest kestast kergesti , nad on väga reaktiivsed metallid ja neil on madal ionisatsioonienergia .

4. Berüllium on oma olemuselt amfoteeriline .

Diagonaalne suhe

Esimese rühma esimene element, liitium, ja teise rühma esimene element, berüllium, käituvad teistest oma rühma liikmetest erinevalt. Nende käitumine on sarnane järgmise rühma teise elemendi omaga. Seega on liitium sarnane magneesiumiga ja berüllium sarnane alumiiniumiga. ^[]

Perioodilises tabelis nimetatakse seda "diagonaalseks seoseks". Diagonaalsuhe tuleneb ioonide suuruse ja elemendi laengu/raadiuse suhte sarnasusest. Liitiumi ja magneesiumi sarnasus tuleneb nende sarnastest suurustest: ^[]

Raadiused, Li=152pm Mg=160pm

Liitium

Liitium käitub teistest esimese rühma elementidest väga erinevalt. See erinevus on põhjustatud:

1. liitiumi aatomi ja selle iooni väiksus.
2. suurem polarisatsioonivõimsus (^li
   ₊st laengu suuruse suhe). See tähendab selle ühendite suurenenud kovalentset iseloomu, mis on vastutav nende lahustuvuse eest orgaanilistes lahustites
3. liitiumi kõrge ionisatsioonientalpia ja kõrge elektronegatiivsus võrreldes teiste leelismetallidega
4. d-orbitaalide mittekättesaadavus selle valentsuskoores
5. tugev intermetalliline side

Mõned viisid, kuidas liitium käitub teistest liikmetest erinevalt, on: ^[]

1. Liitium on kõvem kui naatrium ja kaalium, mis on nii pehmed, et neid saab lõigata prestiižse noaga.
2. Liitiumi sulamis- ja keemistemperatuurid on kõrgemad.
3. Liitium moodustab koos hapnikuga monoksiidi, teised leelised moodustavad peroksiidi ja superoksiidi.
4. Liitium ühineb lämmastikuga nitriidide moodustamiseks, teised leelismetallid aga mitte.
5. Liitiumkloriid on lahustuv ja kristalliseerub hüdraadina LiCl.2H2O. Teised leelismetallide kloriidid ei moodusta hüdraate.

Seotud leheküljed

• Elektronide konfiguratsioon