Püha jäälind (Todiramphus sanctus): kirjeldus, levik ja eluviisid
Püha jäälind (Todiramphus sanctus) — türkiissinine metsajäälind: detailne kirjeldus, levik Austraalias ja Uus‑Meremaal, toitumine, pesitsemine ja eluviisid. Leia kõik faktid.
Püha jäälind (Todiramphus sanctus) on keskmise suurusega metsajäälind, keda tuntakse laialdaselt Vaikse ookeani lääneosa rannikualadel ja sisemaal.
Kirjeldus
Püha jäälind on enamasti türkiissinine selja- ja tiibasulgedega ning valge või roosakaspuna alumise osaga. Isased ja emased on välimuselt sarnased, kuid emased on sageli natuke tuhmimad. Noorukitel on krae- ja kõhusulgedel roostepruunid servad, mis annavad neile pintseldatud välimuse. Linnu pikkus jääb tavaliselt 19–23 cm (7,5–9,1 tolli) kanti; nokk on tugev ja suhteliselt lai, sobitudes nii putukate kui ka väiksemate kalade ja selgrootute püüdmisega. Hääleks on terav, kähisev või korduvalt korratav kõmin, mida kuuleb sageli peremeheai väljalangemistel.
Levik ja elupaigad
Nad elavad mangroovides, metsades, metsades ja jõeorgudes Austraalias, Uus-Meremaal ja mujal Vaikse ookeani lääneosas. Liigil on mitu alaliiki, mis paiknevad erinevatel saartel ja rannikualadel. Mõned populatsioonid on paiksed, teised teevad rändeliikumisi – eriti põhjapoolsemad linnud võivad rännata soojematele aladele talvekuudel.
Toitumine ja käitumine
- Püha jäälind sööb peamiselt putukaid, väikseid koorikloomi, kalu ning aeg-ajalt väikseid närilisi ja roomajaid.
- Tavapärane saagipüügi viis on “ootamine ja ründamine”: lind istub madalal oksal, vaatleb ja laskub rünnakule, haarab saagi ning toob selle sageli tagasi istmele või oksale, et see maha tappa või koorida.
- Võib ka õhuhanguda lühikest aega, kui otsib saaki pehmematel aladel; mõnikord otsib toitu ka maapinnalt või rannikualadel.
Paljunemine
Paaritumisel kaevavad mõlemad linnuliikmed pesa. Pesa asub tavaliselt jõe kaldal asuvas koopas, õõnsuses puus, termiitmüüris või suure oksa õõnsuses. Munade arv sõltub piirkonnast, kuid tavaliselt on pesakonnas 3–6 muna (keskmiselt umbes viis). Mõlemad vanalinnud hauduvad mune ja hoolitsevad pojade eest. Inkubatsiooniperiood on ligikaudu 17–21 päeva ning poegade lennuvõime tekkimine võtab tavaliselt veel paar nädalat pärast koorumist.
Kaitse ja inimestevaheline tähendus
Püha jäälind ei ole praegu laiaulatuslikult ohustatud (rahvusvahelised hinnangud näitavad tavaliselt väikseima mure kategooriat), kuid kohalikul tasandil võivad linnurühmad kannatada elupaikade kadumise, rannikualade arendamise ja pesitsemiskohtade häirimise tõttu. Pesitsusalade säilitamine, mangroovide ja ripaarmetsade kaitse ning inimtegevuse mõju vähendamine aitavad säilitada liigi levikut.
Kultuuriline tähtsus
Uus-Meremaal on lind tuntud ka oma māori nime Kōtare all ning tal on kohalikes kultuurides eriline koht — teda on kujutatud müütides ja tahetakse tihti lindude rännuteede ja looduse hoolekorrana tõlgendada.
Kuigi püha jäälind eelistab looduslikke elupaiku, kohaneb ta mõnel pool ka inimkeskkonnaga, kus leidub sobivaid pesitsemis- ja toitumisvõimalusi. Hoolikas elupaikade kaitse aitab tagada, et see värvikas ja osav saagiheitja püsiks tulevastele põlvedele nähtavaks osaks rannikualade ja sisemaa maastikest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on püha kuningakala?
V: Püha jäälinnu on keskmise suurusega metskiskja.
K: Kus elavad püha jäälinnukalurid?
V: Nad elavad mangroovides, metsades, metsades ja jõeorgudes Austraalias, Uus-Meremaal ja mujal Vaikse ookeani lääneosas.
K: Kuidas nimetatakse Uus-Meremaal püha jäälinnukala māori keeles?
V: Uus-Meremaal tuntakse seda liiki ka māori nime Kōtare all.
K: Milline on püha jäälinnu välimus?
V: Püha jäälind on enamasti türkiissinine, valge alumise osa ja krae sulgedega. Mõlemad sugupooled on sarnased, kuid emased on tavaliselt tuhmema värvusega. Noorukitel on roostepruunid servad krae- ja alumistel sulgedel. Linnu pikkus on 19-23 cm (7,5-9,1 in).
K: Millega toituvad püha kuningakala?
V: Püha kuningakala toitub putukatest, väikestest vähkidest, kaladest, väikestest närilistest ja roomajatest.
K: Kuidas pühad kuningkalad saaki otsivad?
V: Tavaliselt istub lind madalal oksal ja ootab, kuni saakloom möödub. Ta laskub alla, et saaki haarata, ja naaseb oma istmele sööma, sarnaselt haukale.
K: Kuidas paljunevad pühad kuningakalad?
V: Kui linnupaar on paaritunud, kaevavad mõlemad paari liikmed pesa. Pesa asub tavaliselt jõe kaldal asuvas koopas või suures tühjas oksas. Emane muneb umbes viis muna. Mõlemad linnud hauduvad mune ja hoolitsevad poegade eest.
Otsige