Ballaad (muusika): 19. sajandi klaveriballaadide mõiste ja ajalugu
Süvaülevaade 19. sajandi klaveriballaadidest: Chopini, Liszti, Brahmsi ja Griegi looming, vormi areng ja ballaadi ajalugu ning kultuuriline tähendus.
See artikkel räägib 19. sajandil populaarsest instrumentaalballaadist. Keskaegse prantsuse ballaadi kohta vaata artiklit Ballade.
Ballaad on muusikapala, eriti 19. sajandil sageli klaverile kirjutatud teos, millel on selgelt jutustav või episoodiline iseloom. Tavaliselt sisaldab ballaad mitut kontrastset osa või meloodiat ja see võib kergesti kujutleda, et ta «jutustab lugu» — sõna „ballaad” seostubki siin keskaegse prantsuse lauluga, mis kandis samu jutustamise traditsioone.
Päritolu ja tähendus romantismis
19. sajandi ballaad tekkis romantliku muusika kontestis: rõhk oli emotsioonil, narratiivsel kujutlusvõimel ja vabadusel vormiga. Erinevalt rangetest klassikalise perioodi vormidest ei järgita ballaadis kindlat sonaadistruktuuri — selle asemel kasutatakse korduvaid motiive, kontraste, äkilisi dünaamika- ja tempomuudatusi ning dramaatilisi kõrgpunkte, mis annavad teosele jutustava joone.
Chopini roll ja tema ballaadid
Esimene helilooja, kes kasutas oma klaveriteoste pealkirjana sõna "ballaad", oli Frédéric Chopin. Ta kirjutas neli ballaadi, mis on saanud kanoniks romantilises klaverirepertuaaris. Need teosed on üsna vabas vormis, segades lüürikat ja dramaatikat ning nõudes nii tehnilist osavust kui ka peent ajastust ja fraasimist interpreedilt. Chopin ei ole andnud neile konkreetseid kirjeldavaid programme ning ta ei ole avalikult öelnud, et iga ballaad jutustaks mingit konkreetset lugu — seetõttu vaadeldakse neid tihti pigem muusikaliste «lugudena» või poeedina kui kujundlike kirjeldustena.
Chopini neli ballaadi (tuntud kui Ballad No. 1–4) loodi 1830.–1840. aastatel ja on repertuaari keskseim osa; neist igaühel on oma eripära, dramaatiline areng ja isiklik harmooniline keel.
Teised heliloojad ja orkestrilised ballaadid
Hiljem on ballaadiformi kasutanud paljud teised heliloojad. Eelkõige on mainitud César Francki ja Franz Liszti, kes muutsid ballaadilisi ideid oma loomingus – nii klaveriteostes kui ka orkestratsioonis. Johannes Brahms kirjutas klaveriballaade, mille vorm on sageli lüürilisem ja sarnaneb laulude ehk art-songi iseloomuga, kombineerides laulikku meloodiat ja intensiivset harmoonilist arengut. Edvard Grieg kasutas oma ballaadis norra rahvaviisiainestikku ning sidus rahvusliku karakteri romantilise kujutlusvõimega.
Gabriel Fauré kirjutas ballaadi klaverile ja orkestrile — see on hea näide sellest, kuidas ballaadiline mõte võis laieneda suuremale koosseisule. Mõned heliloojad on loonud ballaadilaadseid teoseid otse orkestrile; need lähevad sageli sümfooniliste luuletuste suunda, olles lühemad ja konkreetsemad kui täielik sümfoonia, ent säilitades narratiivi- ja meeleolu‑kujunduse.
Omadused ja esitustraditsioon
- Vaba vorm: ballaadid ei pea järgima kindlat sonaadivormi; sageli areneb teema orgaaniliselt, korduste ja varieerimise kaudu.
- Narratiivsus: kuigi programmiline kirjeldus puudub, on paljudel ballaadidel algus‑keskmine‑lõpp tunne ehk muusikaline «jutustus».
- Dünaamika ja tempomuutused: dramaatilised kontrastid ja ootamatud pingepunktid on tüüpilised; esitajalt nõutakse tundlikku rubato‑kasutust.
- Tekniline ja poeesiline kombinatsioon: ballaad ühendab sageli virtuoossust ja laulikku, meloodilist fraasi.
- Väike vorm, suur väljendus: palju ballaade on suhteliselt lühikesed, ent väga tiheda emotsionaalse ja kujundilise sisuga.
Pärand
19. sajandi klaveriballaadid — eelkõige Chopini neli ballaadi — on mõjutanud nii klaverikultuuri kui ka heliloojate käsitlust lühipala narratiivsusest. Ballaad kui muusikavorm jäi romantilisse repertuaari, kust ta kandus edasi nii kammermuusikasse kui ka orkestrisse ja inspireeris erinevaid interpretatsioone 20. sajandil ja hiljem.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ballaad?
V: Ballaad on muusikapala, tavaliselt klaverile, mis koosneb mitmest meloodiast ja jutustab ühe loo.
K: Kes oli esimene helilooja, kes kasutas oma klaveripalade puhul nimetust "ballaad"?
V: Frédéric Chopin oli esimene helilooja, kes kasutas oma klaveripalade puhul pealkirja "ballaad".
Küsimus: Mitu ballaadi kirjutas Chopin?
V: Chopin kirjutas neli ballaadi.
K: Kas Chopini ballaadid on vormilt jäigad?
V: Chopini ballaadid on vormilt üsna vabad.
K: Kes on teised heliloojad, kes on kirjutanud ballaade?
V: Teised heliloojad, kes on kirjutanud ballaade, on César Franck, Franz Liszt, Johannes Brahms, Edvard Grieg ja Gabriel Fauré.
K: Kuidas on Brahmsi ballaadid sarnased lauludega?
V: Brahmsi klaveriballaadid on oma vormilt üsna sarnased lauludega.
K: Kas on olemas balladid orkestrile?
V: Jah, on olemas ballaadid orkestrile, kuid need on tegelikult nagu lühikesed sümfoonilised luuletused.
Otsige