Edvard Grieg — Norra helilooja ja pianist (1843–1907)
Edvard Grieg (sündinud 15. juunil 1843 Bergenis, Norras; surnud 4. septembril 1907) oli norra helilooja ja pianist, kes komponeeris romantismi perioodil. Ta on Norra kuulsaim helilooja. Ta on kõige tuntum oma a-moll klaverikontserdi ja Henrik Ibseni näidendi "Peer Gynt" muusikaga, mis sisaldab osi "Aubade" ja "Mäekuninga saalis". Ta kirjutas palju teoseid klaverile, sealhulgas 66 teosest koosneva kogumiku "Lüürilised palad". Ta kirjutas ka laule norra ja saksa sõnadele.
Elulugu ja haridus
Edvard Grieg õppis algõpetust Bergeni muusikakoolis ja 1858. aastal asus õpingutele Leipzigi konservatooriumisse, kus ta jäi kuni 1862. aastani. Leipzigis saadi põhjalik klassikaline ettevalmistus, kuid hiljem otsis Grieg oma isikupärast väljendust ning hakkas tugevalt huvituma Norra rahvamuusikast ja selle elementide kaasamisest oma helikeelde. 1867. aastal abiellus ta laulja Nina Hagerupiga; paar reisis ja esines koos palju, ning Nina mõjutas Griegi pianistlikku ja laulusalongi-orienteeritud loomingu suunda.
Stiil ja looming
Griegi muusikas ühenduvad romantiline meloodilisus ja Norra rahvalaulust ning -rütmidest mõjutatud harmoniline ja rütmiline ainestik. Tema teostes on tihti tuntav meloodiline lihtsus, värvikas harmoonia ja rikas pianism, mis kajastab nii isiklikke meeleolusid kui ka maastikulisi kujutlusi. Ta kasutas sageli modaalseid meloodiaid, pentatoonikat ja rahvalikke ornamentikaid, mis aitasid luua tugeva rahvusliku iseloomu.
Tähtsamad teosed:
- a-moll klaverikontsert — Griegi üks populaarsemaid ja kontsertrepertuaaris püsivaid teoseid;
- muusika näidendi "Peer Gynt" jaoks (1875) — selle hulgast on maailmakuulsad osad nagu "Aubade", "Anitra tants", "Solveigi laul" ja "Mäekuninga saalis"; Grieg töötles Peer Gyntist ka kaks orkestrisviiti.
- "Lüürilised palad" (Lyriske stykker) — 66 lühikest klaveriteost kümnes köites, mis on viljakalt kasutusel nii pillikoolis kui ka salongi- ja kontsertrepertuaaris;
- kammermuusika — mitmed viiuli- ja klaveriteosed, tšellosonaat ning viiulisonaadid, mis kuuluvad oluliste 19. sajandi kammerteoste hulka;
- "Holbergi tantsu- ja svingisari" (Holberg Suite) — algselt klaverile, hiljem kohandatud keelpilliorkestrile; näide Griegi huvist barokiliste vormide vastu läbi romantilise keele.
Koostöö ja mõjud
Griegile olid olulised kontaktid teiste skandinaavlastega: ta kohtus ja suhtles teiste kunstnike ja heliloojatega ning kuulus kaasaegsete rahvuslike liikumiste ringkonda. Eriti mõjus oli tema tutvus Rikard Nordraakiga, kes julgustas Norra muusikaperemeetrit ja rahvuslike motiivide kasutamist. Grieg oli ka rahvusliku muusika suur populariseerija Euroopas: tema teosed jõudsid kiiresti kontserdisaalidesse üle kogu maailma.
Pärand ja tähendus
Grieg on Norra rahvusliku muusika sümbol ja tema meloodiad on tuntud üle maailma. Tema kodu Troldhaugenis Bergenis on nüüd muuseum ja mälestuskodu, kus eksponeeritakse Griegi elu ja loominguga seotud esemeid ning korraldatakse kontserte. Tema looming mõjutab jätkuvalt interpreete ja heliloojaid ning mitmed tema palad on osa klassikalise muusika populaarsetest staapeltest.
Grieg püsib ajalooliselt tähtsa figuurina — nii Norra kultuuriloos kui ka laiemalt romantilise muusika canoni osana. Tema lüüriline kõne, rahvuslik nurk ja meisterlik orkestreerimine teevad tema teostest endiselt armastatud osa kontserdiprogrammidest ja salongimuusikast.
Varajane elu
Grieg sündis 15. juunil 1843 Bergenis. Tema esivanemad olid šotlased, kes olid umbes 1770. aasta paiku Norrasse kolinud. Esialgne perekonnanimi oli kirjutatud "Greig".
Grieg oli pärit muusikalisest kodust. Tema ema oli tema esimene klaveriõpetaja. Ta käis mitmes koolis ja hakkas juba noorena heliloominguga tegelema. Ta viis oma kompositsioonid kooli, kuid õpetaja ei tundnud nende vastu suurt huvi.
1858. aasta suvel kohtus Grieg suure norra viiuldajaga Ole Bulliga, kes oli perekonnasõber ja kelle vend oli abielus Griegi tädiga. Bull märkas 15-aastase poisi annet ja veenis tema vanemaid, et nad laseksid tal minna Saksamaale Leipzigi, et seal muusikat õppida.
Grieg registreerus konservatooriumis, kus ta keskendus klaverile, ning nautis kõiki kontserte ja ettekandeid, mida Leipzigis anti. Konservatooriumi õppedistsipliin ei meeldinud talle, kuid ta sai siiski väga häid hindeid. Esimese klaverikontserdi andis ta Rootsis. 1862. aastal lõpetas ta õpingud Leipzigis ja läks tagasi Bergenisse, kus andis veel ühe kontserdi.
1863. aastal läks Grieg Taanis Kopenhaagenisse ja jäi sinna kolmeks aastaks. Ta kohtus Taani heliloojate J. P. E. Hartmani ja Niels Gade'iga. Gade käskis tal minna ja kirjutada sümfoonia. Grieg ei tundnud end õnnelikuna pika sümfoonia kirjutamisel, kuigi ta püüdis. Ta kohtus ka Norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes oli kirjutanud Norra hümni. Nordraak näitas Griegile, kui imeline on Norra rahvamuusika. Grieg oli seni vaevalt kuulnud Norra rahvamuusikat. Kui Nordraak suri, komponeeris Grieg tema auks matusemarsi.
Küpsed aastad
11. juunil 1867 abiellus Grieg oma esimese nõo Nina. Järgmisel aastal sündis nende ainus laps Alexandra. Järgmisel suvel kirjutas Grieg Taanis puhkusel olles oma a-moll klaverikontserdi. Edmund Neupert andis kontserdi esiettekande 3. aprillil 1869 Kopenhaageni kasiinoteatris. Grieg ise ei saanud seal viibida, sest ta oli dirigeerimas Christianas (tänapäeval "Oslo").
1869. aasta suvel haigestus Griegi tütar Alexandra ja suri 13 kuu vanusena.
1870. aastal kohtus ta Roomas Franz Liszti. Liszt oli võimaldanud Griegi jaoks reisistipendiumi. Nad mängisid koos Griegi viiulisonaati nr 1, mis meeldis Lisztile väga. Teisel külaskäigul aprillis tõi Grieg kaasa oma Klaverikontserdi käsikirja, mida Liszt mängis silmast silma. Liszt andis talle nõu orkestratsiooni kohta.
Grieg veetis suurema osa oma ajast dirigeerides ja kontsertidel klaverit mängides. Ta reisis sageli ning 1876. aastal läks ta Bayreuthi, et kuulata Wagneri "Ringi" tsükli esietendust. Ta kirjutas Norra ajalehele ooperite kohta arvustuse.
1876. aastal palus Ibsen Griegi, et ta kirjutaks kõrvalmuusikat tema Norra kangelasest Peer Gyntist kirjutatud näidendi esietenduseks. Paljud selle teose palad said väga populaarseks. Neid mängitakse nii orkestrite poolt kui ka klaverile või klaveriduole mõeldud töötlustes.
Griegi kodu Troldhaugen Bergenis
Hilisem elu
1883. aastal läksid ta ja abikaasa mõneks ajaks lahku, kuigi sõpradel õnnestus paar uuesti kokku saada ja nad veetsid neli kuud Roomas. Nad ehitasid Bergenis Troldhaugen-nimelise maja, kust avaneb vaade fjordile. Nad kolisid majja 1885. aastal ja Grieg elas seal kogu oma ülejäänud elu. Nad jätkasid reisimist ja kontsertide andmist. Ninal oli hea hääl ja ta laulis oma abikaasa laule. Grieg esitas kontsertidel ainult oma teoseid. Oma viimastel aastatel sai ta palju autasusid.
Hilisemas elus sai Grieg kuulsaks, kuigi ei saanud kunagi rikkaks. Norra valitsus andis talle pensioni. Grieg tegi mõned salvestused oma klaveripaladest. Need on ühed esimesed grammofonisalvestused, mis tehti. Heli ei ole väga hea, kuid need näitavad, et Grieg oli suurepärane pianist. Ta salvestas ka muusikarulle klaveril.
Edvard Grieg suri 1907. aasta sügisel 64-aastaselt pärast pikka haigust. Ta oli kannatanud hingamisprobleemide all juba alates sellest ajast, kui ta 1860. aastal Leipzigis üliõpilasena väga haigestus. Tema matustel läksid tuhanded inimesed tema kodulinna tänavatele, et teda austada. Tema soovi kohaselt mängiti tema enda matusemarss Rikard Nordraakile ja Frederic Chopini matusemarss. Tema ja tema naise tuhk on maetud mäekrüptasse tema kodu lähedal Troldhaugenis.
Muusika
Grieg oli sageli inspireeritud Norra rahvamuusikast. Seda võib kuulda tema lauludes ja mõnes tema instrumentaalmuusikas. Tema kammermuusika sisaldab 3 viiulisonaati ja tšellosonaati, samuti klaverisonaati ja mitmeid lühemaid klaveripalu. Kogu maailmas on ta aga väga tuntuks saanud oma Klaverikontserdi ja Peer Gynt'i muusikaga. Teine populaarne teos on tema Holbergi sviit, mis on algselt kirjutatud klaverile, kuid hiljem arranžeeriti keelpilliorkestrile.
Trivia
Griegi klaverikontserdi kuulus algus oli 1970. aastatel Morecambe'i ja Wise'i komöödiaskeetis. Dirigent André Previn oli nende erikülaline sketšis, mis on muutunud klassikaks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Edvard Grieg?
V: Edvard Grieg oli norra helilooja ja pianist.
K: Millisel perioodil Edvard Grieg komponeeris?
V: Edvard Grieg komponeeris romantilises perioodis.
K: Milline on Edvard Griegi kõige kuulsam teos?
V: Edvard Griegi kuulsaim teos on tema Klaverikontsert.
K: Mis on tähelepanuväärne Edvard Griegi kõrvalmuusika Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt"?
V: Edvard Griegi muusikapala Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" sisaldab osi "Aubade" ja "Mäekuninga saalis".
K: Millise kogumiku kirjutas Edvard Grieg klaverile?
V: Edvard Grieg kirjutas 66 palast koosneva kogumiku "Lüürilised palad" klaverile.
K: Millises keeles kirjutas Edvard Grieg laule?
V: Edvard Grieg kirjutas laule norra ja saksa sõnadele.
K: Kes on Norra kuulsaim helilooja?
V: Edvard Grieg on Norra kuulsaim helilooja.
