Edvard Grieg — Norra helilooja ja pianist (1843–1907)

Grieg sündis 15. juunil 1843 Bergenis. Tema esivanemad olid šotlased, kes olid umbes 1770. aasta paiku Norrasse kolinud. Esialgne perekonnanimi oli kirjutatud "Greig".

Grieg oli pärit muusikalisest kodust. Tema ema oli tema esimene klaveriõpetaja. Ta käis mitmes koolis ja hakkas juba noorena heliloominguga tegelema. Ta viis oma kompositsioonid kooli, kuid õpetaja ei tundnud nende vastu suurt huvi.

1858. aasta suvel kohtus Grieg suure norra viiuldajaga Ole Bulliga, kes oli perekonnasõber ja kelle vend oli abielus Griegi tädiga. Bull märkas 15-aastase poisi annet ja veenis tema vanemaid, et nad laseksid tal minna Saksamaale Leipzigi, et seal muusikat õppida.

Grieg registreerus konservatooriumis, kus ta keskendus klaverile, ning nautis kõiki kontserte ja ettekandeid, mida Leipzigis anti. Konservatooriumi õppedistsipliin ei meeldinud talle, kuid ta sai siiski väga häid hindeid. Esimese klaverikontserdi andis ta Rootsis. 1862. aastal lõpetas ta õpingud Leipzigis ja läks tagasi Bergenisse, kus andis veel ühe kontserdi.

1863. aastal läks Grieg Taanis Kopenhaagenisse ja jäi sinna kolmeks aastaks. Ta kohtus Taani heliloojate J. P. E. Hartmani ja Niels Gade'iga. Gade käskis tal minna ja kirjutada sümfoonia. Grieg ei tundnud end õnnelikuna pika sümfoonia kirjutamisel, kuigi ta püüdis. Ta kohtus ka Norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes oli kirjutanud Norra hümni. Nordraak näitas Griegile, kui imeline on Norra rahvamuusika. Grieg oli seni vaevalt kuulnud Norra rahvamuusikat. Kui Nordraak suri, komponeeris Grieg tema auks matusemarsi.

11. juunil 1867 abiellus Grieg oma esimese nõo Nina. Järgmisel aastal sündis nende ainus laps Alexandra. Järgmisel suvel kirjutas Grieg Taanis puhkusel olles oma a-moll klaverikontserdi. Edmund Neupert andis kontserdi esiettekande 3. aprillil 1869 Kopenhaageni kasiinoteatris. Grieg ise ei saanud seal viibida, sest ta oli dirigeerimas Christianas (tänapäeval "Oslo").

1869. aasta suvel haigestus Griegi tütar Alexandra ja suri 13 kuu vanusena.

1870. aastal kohtus ta Roomas Franz Liszti. Liszt oli võimaldanud Griegi jaoks reisistipendiumi. Nad mängisid koos Griegi viiulisonaati nr 1, mis meeldis Lisztile väga. Teisel külaskäigul aprillis tõi Grieg kaasa oma Klaverikontserdi käsikirja, mida Liszt mängis silmast silma. Liszt andis talle nõu orkestratsiooni kohta.

Grieg veetis suurema osa oma ajast dirigeerides ja kontsertidel klaverit mängides. Ta reisis sageli ning 1876. aastal läks ta Bayreuthi, et kuulata Wagneri "Ringi" tsükli esietendust. Ta kirjutas Norra ajalehele ooperite kohta arvustuse.

1876. aastal palus Ibsen Griegi, et ta kirjutaks kõrvalmuusikat tema Norra kangelasest Peer Gyntist kirjutatud näidendi esietenduseks. Paljud selle teose palad said väga populaarseks. Neid mängitakse nii orkestrite poolt kui ka klaverile või klaveriduole mõeldud töötlustes.

1883. aastal läksid ta ja abikaasa mõneks ajaks lahku, kuigi sõpradel õnnestus paar uuesti kokku saada ja nad veetsid neli kuud Roomas. Nad ehitasid Bergenis Troldhaugen-nimelise maja, kust avaneb vaade fjordile. Nad kolisid majja 1885. aastal ja Grieg elas seal kogu oma ülejäänud elu. Nad jätkasid reisimist ja kontsertide andmist. Ninal oli hea hääl ja ta laulis oma abikaasa laule. Grieg esitas kontsertidel ainult oma teoseid. Oma viimastel aastatel sai ta palju autasusid.

Hilisemas elus sai Grieg kuulsaks, kuigi ei saanud kunagi rikkaks. Norra valitsus andis talle pensioni. Grieg tegi mõned salvestused oma klaveripaladest. Need on ühed esimesed grammofonisalvestused, mis tehti. Heli ei ole väga hea, kuid need näitavad, et Grieg oli suurepärane pianist. Ta salvestas ka muusikarulle klaveril.

Edvard Grieg suri 1907. aasta sügisel 64-aastaselt pärast pikka haigust. Ta oli kannatanud hingamisprobleemide all juba alates sellest ajast, kui ta 1860. aastal Leipzigis üliõpilasena väga haigestus. Tema matustel läksid tuhanded inimesed tema kodulinna tänavatele, et teda austada. Tema soovi kohaselt mängiti tema enda matusemarss Rikard Nordraakile ja Frederic Chopini matusemarss. Tema ja tema naise tuhk on maetud mäekrüptasse tema kodu lähedal Troldhaugenis.

Grieg oli sageli inspireeritud Norra rahvamuusikast. Seda võib kuulda tema lauludes ja mõnes tema instrumentaalmuusikas. Tema kammermuusika sisaldab 3 viiulisonaati ja tšellosonaati, samuti klaverisonaati ja mitmeid lühemaid klaveripalu. Kogu maailmas on ta aga väga tuntuks saanud oma Klaverikontserdi ja Peer Gynt'i muusikaga. Teine populaarne teos on tema Holbergi sviit, mis on algselt kirjutatud klaverile, kuid hiljem arranžeeriti keelpilliorkestrile.

Griegi klaverikontserdi kuulus algus oli 1970. aastatel Morecambe'i ja Wise'i komöödiaskeetis. Dirigent André Previn oli nende erikülaline sketšis, mis on muutunud klassikaks.