Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogkond – Tüüringi riik 1672–1825

Saksi‑Gotha‑Altenburgi hertsogkond (1672–1825) – põhjalik ajalooline ülevaade Tüüringi dünastiast, poliitikast ja pärandumisest Saksa riikides.

Autor: Leandro Alegsa

07-11-2025 18:01

Saks-Gotha-Altenburg (saksa keeles Sachsen-Gotha-Altenburg) oli väike pärilikhertsogkond tänapäeva Tüüringi liidumaal Saksamaal. Hertsogkond hõlmas kaht peamist keskust — Gotha ja Altenburgi — ning seda iseloomustas tihe sidusus teiste idapoolsete Ernestini-hertsogkondadega.

Ajalooline taust ja tekkimine 1672–1680

Hertsogkond moodustati 1672. aastal, kui Friedrich Wilhelm III, viimane Saksi-Altenburgi hertsog, suri ilma järeltulijateta ja tema valdused päris Saksi-Gooti hertsog Ernest I. Ernest oli abiellunud Friedrich Wilhelmi nõo Elisabeth Sophiega, mis andis tal õiguse pärida Altenburgi omandit. Pärast Ernesti surma 1675. aastal ilmutasid ennast jagunemise surve ja pärimisprobleemid: tema pärand jagati mitme pojaga ning riigipiirid ja hertsogikondade nimed kujunesid ümber.

Mitme poja pärimisel kujunes olukord nii, et 1680. aastal sai ametlikuks hertsogkonna vorm, mida tavapäraselt nimetati Saksimaa-Gotha-Altenburgiks või lühidalt Saxe-Gotha-Altenburg. Tema vanim poeg Friedrich võttis Gotha ja Altenburgi riigiosad oma kontrolli alla ning sellega fikseeriti hertsogkonna territooriumiline aluspõhi.

Poliitika, majandus ja kultuur

Hertsogkond oli väike, aga juhtivaks poliitiliseks ja kultuuriliseks keskuseks sai eelkõige Gotha linn. Ducali õukond soodustas haridust, teadust ja trükikunsti — Gotha kujunes tähtsaks kirjastus- ja kultuurikeskuseks. Majandus põhines peamiselt põllumajandusel, väikestel käsitöö- ja tootmiskeskustel ning õukonna tellimustel; infrastruktuur ja haldus järgnesid traditsioonilisele pärisorjusele järgnevale moderniseerumisele, mis toimus Saksamaa väikeses hertsogkondades 18. sajandil.

Hertsogkonna sise- ja välispoliitikat mõjutasid tihedad sõlmed teiste Ernestini-harude vahel ning suuremad Euroopa konﬂiktid — eriti Napoleoni ajastu ja hiljem kongressi-aegsed ümberkorraldused. 19. sajandi alguses kujunesid sellised väikesed hertsogkonnad saksa poliitilise maastiku osaks, mis hiljem liitusid laiemate liitudega ja konfederatsioonidega Saksamaa-ajaloo kujunemisel.

Pärand 1825. aastal ja hilisem saatus

Kui Saxe-Gotha ja Altenburgi kuninglik suguvõsa 1825. aastal välja suri (duke Friedrich IV surm), tuli korraldada pärandite ja troonide ümberjagamine. Selle tulemusena läks Saxe-Gotha hertsogkond Saxe-Coburg-Saalfeldile, samas kui Saxe-Altenburg anti Saxe-Hildburghauseni hertsogile, kes vastutas edaspidi nende uute tiitlite ja territooriumide eest. See ümberkorraldamine muutis mitmete väikeste Ernestini-hertsogkondade piire ja nimesid, ning ühest hertsogkonnast tekkisid teised — näiteks Saxe-Coburg ja Saxe-Gotha liitusid hiljem tuntud ühisvürstiriigiks.

Pärast Esimese maailmasõja lõppu ja Saksa monarhia hukkumist hertsogid oma troone enam ei hoidnud. Mõned endised hertsogkondade alad säilisid kuni riigireformideni, kuni 1920. aastal liideti paljud endised väikeriigid uue poliitilise struktuuriga ning nii said nii Saxe-Gotha kui ka Saxe-Altenburg 1920. aastal osa vastloodud Tüüringi liidumaast.

Pärand ja tähendus

Saks-Gotha-Altenburgi tähtsus seisnes eelkõige kultuurilises, genealogilises ja halduslikus pärandis: hertsogkonna õukond jätkas saksa väikeriikide traditsiooni, mõjutas regionaalset kultuuri ning selle järeltulijad kuulusid mitmetesse Euroopa suguvõsadesse. Hertsogkonna lõpp ja hilisem integreerumine moodustasid osa laiemast protsessist, mille käigus Lõuna- ja Kesk-Saksamaa väikeriigid liikusid modernse riiklike haldusüksuste ja liidumaade moodustamise poole.

Saxe-Gotha-Altenburgi hertsogid

Ernest I Vaga (1640-1675), päris 1675. aastal Saksimaa-Altenburgi.
Friedrich I (1675-1691), Ernest Vaga poeg ja esimene Saksimaa-Altenburgi hertsog.
Friedrich II (1691-1732), poeg
Friedrich III (1732-1772), poeg
Ernest II (1772-1804), poeg
Emil (1804-1822), poeg
Friedrich IV (1822-1825), vend

Jagatud Saxe-Coburg-Saalfeldi ja Saxe-Hildburghauseni vahel.

· v · t · e Ernesti hertsogkonnad pärast Erfurti jagamist 1572. aastal
Saxe-Weimar (1572-1806) - Saxe-Coburg-Eisenach (1572-1596) - Saxe-Coburg (1596-1633; 1681-1699) - Saxe-Eisenach (1596-1638; 1640-1644; 1672-1806) - Saxe-Altenburg (1603-1672; 1826-1918) - Saxe-Gotha (1640-1680) - Saxe-Gotha-Altenburg (1681-1826) - Saxe-Marksuhl (1662-1672) - Saxe-Jena (1672-1690) - Saxe-Eisenberg (1680-1707) - Saxe-Hildburghausen (1680-1826) - Saxe-Römhild (1680-1710) - Saxe-Saalfeld (1680-1735) - Saxe-Meiningen (1681-1918) - Saxe-Coburg-Saalfeld (1735-1826) - Saxe-Weimar-Eisenach (1806-1918) - Saxe-Coburg ja Gotha (1826-1918).

· v · t · e Reini konföderatsiooni riigid (1806-13)
Napoleoni poolt tõstetud auaste	Kuningriigid: Württemberg Suurhertsogkonnad: Baden \| Hessen
Loodud riigid	Kuningriigid: Westfalen Suurhertsogiriigid: Berg \| Frankfurt‡ \| Würzburg Vürstiriigid: Aschaffenburg† \| Leyen \| Regensburg†
Olemasolevad riigid	Hertsogkonnad: Anhalt: Arenberg \| Mecklenburg: Bernburg, Dessau, Köthen \| Mecklenburg: Bernburg, Dessau, Köthen \| Mecklenburg: Mecklenburg: Nassau \| Oldenburg \| Saksi: Schwerin, Strelitz \| Nassau \| Saksi: Schwerin, Strelitz \| Nassau \| Oldenburg \| Saksi: Saksimaa: Coburg-Saalfeld, Gotha-Altenburg, Hildburghausen, Meiningen, Weimar, Eisenach, Weimar-Eisenach. Vürstiriigid:** Hohenzollern: Hechingen, Sigmaringen \| Isenburg-Birstein \| Liechtenstein \| Lippe-Detmold \| Reuß: Ebersdorf, Greiz, Lobenstein, Schleiz \| Salm: Kyrburg, Salm \| Schaumburg-Lippe \| Schwarzburg: Rudolstadt, Sondershausen \| Waldeck
kuni 1809 ** alates 1809 † kuni 1810 ‡ alates 1810

· v · t · e Saksa Konföderatsiooni riigid (1815-66)
Impeeriumid	Austria
Kuningriigid	Preisimaa \| Baierimaa \| Saksimaa \| Hannover \| Württemberg
Valimised	Hesse
Suurhertsogiriigid	Baden \| Hessen \| Luksemburg \| Mecklenburg-Schwerin \| Mecklenburg-Strelitz \| Oldenburg \| Saxe-Weimar-Eisenach.
Hertsogkonnad	Anhalt: Braunschweig \| Holstein \| Limburg \| Nassau \| Saksimaa: Bernburg¹, Dessau¹, Köthen² \| Braunschweig \| Holstein \| Limburg \| Nassau \| Saksimaa: Bernburg¹, Dessau¹, Köthen²: Altenburg³, Coburg-Saalfeld4, Coburg-Gotha³, Gotha-Altenburg4, Hildburghausen4, Lauenburg, Meiningen.
Vürstiriigid	Hessen-Homburg \| Hohenzollern: Hechingen5, Sigmaringen5 \| Liechtenstein \| Lippe \| Reuß: Elder, Junior \| Schaumburg-Lippe \| Schwarzburg: Rudolstadt, Sondershausen \| Waldeck ja Pyrmont
Linnriigid	Bremen \| Frankfurt \| Hamburg \| Lübeck
1: liideti Anhalti liiduga alates 1863; 2: kuni 1847; 3: alates 1826; 4: kuni 1826; 5: kuni 1850

Küsimused ja vastused

K: Mis on Saxe-Gotha-Altenburg?

V: Saxe-Gotha-Altenburg oli riik tänases Tüüringis Saksamaal.

K: Kuidas see moodustati?

V: See moodustati 1672. aastal, kui Saksi-Altenburgi viimane hertsog Friedrich Wilhelm III suri ja Saksi-Gotha hertsog Ernest I päris tema valdused.

K: Millal tekkis ametlikult Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogkond?

V: Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogkond tekkis ametlikult 1680. aastal, kui Ernesti vanim poeg Frederick võttis Gotha ja Altenburgi riigiosad oma kontrolli alla.

K: Mis juhtus Saks-Gotha ja Altenburgi kuningliku majaga, kui see 1825. aastal välja suri?

V: Kui Saxe-Gotha ja Altenburgi kuninglik suguvõsa 1825. aastal välja suri, anti Saxe-Gotha Saxe-Coburg Saalfieldile ja Saxe Altenberg läks Sax Hildburghauseni hertsogile.

K: Mis juhtus pärast Esimest maailmasõda?

V: Pärast Esimese maailmasõja lõppu ja Saksamaa monarhia kaotamist läksid nii Saxegotha kui ka Saxe Altenburg 1920. aastal üle uuenenud Tüüringi liidumaale.

K: Kes päris Friedrich Wilhelm III valdused?

V: Saksimaa hertsog Ernest I oli abiellunud Friedrich Wilhelmi nõo Elisabeth Sophiega ja päris Friedrich Wilhelm III valdused, kui ta 1672. aastal suri.

Otsige