Sloop on tavaliselt ühe masti ja ees- ja tagapurjega purjekas. See võib kirjeldada ka kahe või enama mastiga ruudukujulisi purjelaevu, mida mõnikord nimetatakse sõjasloopideks. Prantslased nimetasid neid korvetideks. Algselt oli sloobi määratlus ebamäärane. Ühes 1750. aasta raamatus öeldi, et sloopid "purjetatakse ja mastitakse nii, nagu meeste fantaasia viib, mõnikord ühe, mõnikord kahe ja mõnikord kolme mastiga". Tänapäevased harrastussloopid on peaaegu alati ühemastilised purjelaevad, millel on ees- ja tagapurjed. Nende lihtne paigutus teeb need populaarseks amatöörpurjetajate seas. Sloop on käepärane purjelaeva paigutus kuni umbes 45 jala (14 m) pikkuseni.

Ajalugu lühidalt

Sloopide varasemad kujud arenesid välja 17.–18. sajandil kui kerged, kiiresti manööverdatavad alused ranniku- ja kaupmeetranspordiks. 18. sajandil ja 19. sajandi alguses kasutasid merevõimud ja kaubalaevad sloopi tüüpe väiksemate laevade ja saatjate jaoks. Sõjalistes kontekstides kasutasid meredoonid ja hiljem laevastikud mõisteid nagu sõjasloop ja korvett erinevate rollide kirjeldamiseks — mõned neist olid varustatud ruudukujuliste purjede ja mitme mastiga.

Peamised rigitüübid ja purjed

  • Bermuda (Marconi) sloop: tänapäeval kõige levinum tänu lihtsusele ja heale upwind‑võimele. Omab kõrget, kolmnurkset peapurjet ja tuulemurdjat (jib või genoa) ees.
  • Gaff‑sloop: vanem traditsiooniline lahendus, kus tagapurje ülaosa toetub horisontaalse gaff‑vardale. Pakub suuremat purjepinda suhteliselt madalama mastiga.
  • Cutter vs sloop: cutteril on tavaliselt üks mast, kuid kaks eesmist purjet (staysail ja üks või mitu isejooksvat eespurjet), sloopil on tavaliselt üks peamine eespurje. Cutter‑kontseptsioon aitab paremini reguleerida purjepinda eri tingimustes.
  • RIGi jaotus: masthead vs fractional — masthead‑sloopis ulatub peapurje nöör tipuni (masthead), fractional‑sloopis on peapurje kinnituskohad madalamal, mis muudab purjede tasakaalu ja lihtsustab peapurje depowerʼi.

Ehituse ja veealuse osa

  • Kere: traditsioonilised materjalid on puit ja teras; tänapäeval domineerib klaaskiud (GRP) ja üha enam komposiitmaterjalid (hi‑tech süsinikkiud racingalustel).
  • Keel: tüüpilised valikud on täiskeel, kilbiga keskkeel ja lühike fin‑keel koos bulbiga. Keel mõjutab stabiilsust, sügavat vett vajavate protsesside ja purjetamisvõimet vastu tuult.
  • Rool ja autopilood: tänapäevased sloopid võivad olla varustatud spindlirooli või rattarooliga ning enamikel on võimalik lisada autopiloot ning navigatsiooni‑ ja ohutussüsteemid.

Purgelate ja purjetamise omadused

Sloop on tuntud oma lihtsuse ja efektiivsuse poolest: üks mast ja kaks põhipurjet võimaldavad kiiret reaktiivset trimmi ja väiksemat mehitust. Olulised purjetamisfunktsioonid:

  • Upwind‑purjetamine: Bermuda‑sloopid on väga head ülespoole purjetamisel, eriti kui mast on paigas ja purjed hästi trimmis.
  • Downwind‑purjed: suuremad antudolukorras on gennakerid ja spinnakerid — need lisavarustused annavad allatuules suure hoovõtu regattidel ja kruiisidel.
  • Reefing: enamikul modernsetel sloobidel on lihtsad reefimissüsteemid (roll‑purjed või reef‑silmused), mis võimaldavad purjepinda vähendada ilma mastilt alla minemata.

Kasutusalad

  • Harrastuspurjetamine: tänu lihtsale käsitsemisele sobib sloop algajatele ja väiksematele meeskondadele.
  • Regattimine: ühe masti ja selgete reeglitega sloopid on populaarsed klassivõistlustel; regattiversioonid on sageli süsinikust ja väga kergeid.
  • Kruiisid ja pikamaa: paljud kruiis‑sloopid on kujundatud stabiilseks, mugavaks ja piisavalt ruumikaks väikeste perede või paaride jaoks.

Sõjasloopid ja terminoloogia

Mereajaloos on terminid nagu sloop, corvette ja brig aja jooksul muutunud. Mõnikord olid sõjasloopid väiksemad relvastatud alused patrullimiseks, eskordiks ja kiireteks ülesanneteks. Prantsuse termin "korvett" ning ingliskeelne "corvette" on seotud sarnaste tüüpidega, kuid täpsem klassifikatsioon sõltus aegade ja riigi laevastikustandarditest.

Eelised ja piirangud

  • Eelised: lihtne käitlus, vähem varustust ja köiseid, hea sooritus paljudes tuuleoludes, sobiv väikestele meeskondadele.
  • Piirangud: suuremate laevadega võrreldes piiratud pardaruumi ja laevavarustuse paindlikkus; väga suurte purjede haldamine võib nõuda lisameeskonda või automatiseerimist.

Nõuanded ostjale või algajale

  • Kui plaan on harrastus‑kruiis või lühireisid, otsi stabiilset, turvalist kere ja lihtsat reefing‑lahendust.
  • Regattide jaoks pööra tähelepanu kere‑purje suhtele, mastialuse tugevuse ja aerodünaamilisele profiilile.
  • Kontrolli alati veealust seisukorda (keel, ankrupoldid, rool) ning purjede ja peamise tarvikute hooldusajalugu.

Lõplikult on sloop paindlik ja laialt levinud purjelaeva tüüp, mis on aastasadade jooksul arenenud nii sõjalisteks kui ka tsiviilotstarveteks. Tema tugevus on lihtsuses — kergesti juhitav rigi ja efektiivne purjejaotus teevad sellest jätkuvalt ühe populaarseima valiku purjetajate seas.