SPQR on ladinakeelse fraasi Senātus Populusque Rōmānus initsiaalid. See tähendab „Rooma senat ja rahvas“ ning väljendab avalikku võimu jagunemist senati ja vabariigi kodanike vahel.

Väljend viitab Vana-Rooma Vabariigi valitsusele, kuid jäi kasutusel ka keisririigi perioodil, kus keiser kujunes tegelikuks võimu kandjaks, ent ideeliselt esindati ikka „senatit ja rahvast“.

SPQR ilmub paljudes allikates ja avalikel pindadel: müntidel, kivi- või metallkirjas dokumentide lõpus, monumentide ja avalike ehitustööde pühendusmärkidel ning Rooma leegioni lipul (vexilloid). See oli ametlik kirjetähis, mida kasutati nii bürokraatias kui ka sõjaväes.

Väljend esineb Rooma poliitilises, õiguslikus ja ajaloolises kirjanduses, näiteks Cicero kõnedes ja Liiviuse "Ab Urbe Condita Libri". Kirjanduslikud ja epigraafilised allikad annavad tunnistust selle laialdasest kasutusest nii avalikus kui ametlikus suhtluses.

SPQRi esmakordse kasutamise täpne kuupäev ei ole teada, kuid epigraafilised ja kirjanduslikud tunnistused viitavad selle levikule hilise vabariigi ajal, enamasti alates umbes 80. aastatest eKr. Väljend püsis rahvusvaheliselt tuntud sümbolina ka hilisemal ajal; näiteks esineb see viimati esimese kristliku Rooma keisri Konstantinoopoli (valitses 312-337 pKr) müntidel.

Allkiri oli jätkuvalt kasutusel Rooma impeeriumi ajal, kuigi tegelik võim kuulus sageli keisrile. Keisrid esitleti end sageli rahva ja senati esindajatena, nii et SPQR jäi ametlikuks tunnuseks ja rituaalseks fraasiks.

Käesoleval ajal on SPQR tuntud mitmel moel:

  • Rooma linna sümbolina — SPQR ilmub tänapäevalgi mõnede ametlike märgiste, munajuhtmete kaante, fassaadide ja kommunaaltehnika peal kui ajalooline linnamärk.
  • Ajaloolise ja kultuurilise pärandina — seda käsitletakse oluliseks märgiks Rooma vabariigi ja impeeriumi institutsioonilisest ajaloost.
  • Popkultuuris ja hariduses — SPQR on levinud filmides, raamatutes ning museaalides kui sümbol antiikkultuurist.
  • Poliitilises retoorikas — sarnasused senise võimulegitimeerimisega on mõjutanud seda, kuidas erinevad liikumised on püüdnud ajaloolist sümboolikat kasutusele võtta.

Sarnane keelekasutus kaasaegsetes poliitilistes ja sotsiaalsetes revolutsioonides pärineb osaliselt sellest rooma praktikast. Näiteks Benito Mussolini fašistliku režiimi ajal kasutati SPQR-i paljudel avalikel hoonetel ja monumentidel, et siduda Mussolini valitsust „uuesti sünnitanud Rooma“ kuvandiga. See kasutus on jätnud sümbolile vastuolulise ja mõnikord poliitiliselt laetud tähenduse.

SPQR tähendus ja kasutus on aja jooksul arenenud: algselt selgelt bürokraatlik ja sõjaline märgis, hiljem ka ideoloogiline sümbol ning tänapäeval peamiselt ajalooline ja kultuuriline ikoon. Selle lühendi tundmine aitab mõista, kuidas antiikne institutsionaalne identiteet on mõjutanud nii kunstilist kui ka poliitilist eneseväljendust läbi sajandite.