Buxari lahing toimus 23. oktoobril 1764 Hector Munro juhitud Briti Ida-India kompanii vägede ja mogulite ühendatud armee vahel.

Taust

Lahing oli otsene tagajärg pikenenumale konfliktile Bengal’i valitsemise ja kaubanduslike privileegide pärast. Bengali nawab Mir Qasim oli varasemalt vastu vahetanud eelneva nawabi ning püüdnud piirata Ida-India kompanii kaubandussoodustusi ja tollivabadusi, mis viis vaidlusteni maksude ja tollide üle. Selle vastu võtsid Mir Qasimi poolele ka mogulite kuningas Shah Alam II. ja Awadhi nawab Shuja-ud-Daula, moodustades kompanii vastu ühendatud jõu.

Lahing ja vägede koosseis

Buxari asus tollal Bengali territooriumil, Gangese jõe kaldal asuvas linnas umbes 130 km Patnast lääne pool. Mogulite ühendatud väed olid arvukad — kaasa arvatud Mir Qasimi, Shuja-ud-Daula ja Shah Alam II väed — ning erinevates allikustes mainitakse nende suuruseks kokku kuni umbes 40 000 meest. Hector Munro juhtis kompanii vägesid, mille suurus on hinnanguliselt olnud umbes 10 000 ringis; nende koosseisus oli nii Euroopa väeosade kui ka India sõdurite (sepoy) ja hästi organiseeritud artilleeriateenistuse elemente.

Peamised tegurid, mis mõjutasid lahingu kulgu, olid:

  • liitlaste vägede halva koordineerimise ja juhtimise tõttu tekkinud ebaühtlus;
  • Ida-India kompanii professionaalsem sõjaväekorraldus, parema tulejuhtimise ja markeeritud artilleerilise tugevuse tõttu;
  • kohati madal moraal ja logistilised raskused liitlasvägedel.

Tulemus ja tagajärjed

Buxari lahing oli Ida-India kompanii jaoks otsustav võit. Vastavalt lahingu aruannetele aitas liitlaste halb koordineeritus oluliselt kaasa nende lüüasaamisele. Pärast võitu laiendas kompanii oma poliitilist ja rahalist mõju Bengalile ja selle ümbrusele.

Põhilised tagajärjed:

  • Mir Qasim kukutati ning tema mõju vähenes; osa tema varadest ja kontrollist langes kompanii kätte.
  • 1765. aasta augustis sõlmiti nii-öelda Allahabadi leping (Treaty of Allahabad), mille tulemusena sai Ida-India kompanii diwani ehk maksu- ja tuluõigused Bengal’i, Bihar’i ja Orissa üle. See andis kompanii käes märkimisväärse raha- ja administratiivse võimu.
  • Shah Alam II ja Awadhi nawab pidid leppima kompanii poliitilise mõjuga; kompanii sai ka õiguse sõjateenistuse ja advokaadi kaudu mõjutada kohalikke valitsusi.
  • Selle lahingu ja järgneva poliitika tulemusel algasid Briti koloniaalpoliitika vundamendi laialdased muutused India alal, mis viisid lõpuks otsese brittide poliitilise kontrolli tugevnemiseni järgmise sajandi jooksul.

Kokkuvõtlikult oli Buxari lahing 23. oktoobril 1764 pöördepunktiks Briti mõju tugevnemises India subkontinendil: sõjaline võit võimaldas Ida-India kompaniil hakata kontrollima suurtes mahus rahaasju ja poliitikat koloniaalsetes sihtkohtades, mis sillutas teed edasisele vallutusele ja administratiivsele ülemvõimule.