Buxari lahing (23. oktoober 1764) – otsustav võit Briti Ida-India kompanii

Buxari lahing (23.10.1764) – Briti Ida-India kompanii otsustav võit Mogulite (Mir Qasim, Shah Alam II) vastu, mis kindlustas Briti mõju Lõuna-Aasias.

Autor: Leandro Alegsa

12-09-2025

Buxari lahing toimus 23. oktoobril 1764 Hector Munro juhitud Briti Ida-India kompanii vägede ja mogulite ühendatud armee vahel.

Taust

Lahing oli otsene tagajärg pikenenumale konfliktile Bengal’i valitsemise ja kaubanduslike privileegide pärast. Bengali nawab Mir Qasim oli varasemalt vastu vahetanud eelneva nawabi ning püüdnud piirata Ida-India kompanii kaubandussoodustusi ja tollivabadusi, mis viis vaidlusteni maksude ja tollide üle. Selle vastu võtsid Mir Qasimi poolele ka mogulite kuningas Shah Alam II. ja Awadhi nawab Shuja-ud-Daula, moodustades kompanii vastu ühendatud jõu.

Lahing ja vägede koosseis

Buxari asus tollal Bengali territooriumil, Gangese jõe kaldal asuvas linnas umbes 130 km Patnast lääne pool. Mogulite ühendatud väed olid arvukad — kaasa arvatud Mir Qasimi, Shuja-ud-Daula ja Shah Alam II väed — ning erinevates allikustes mainitakse nende suuruseks kokku kuni umbes 40 000 meest. Hector Munro juhtis kompanii vägesid, mille suurus on hinnanguliselt olnud umbes 10 000 ringis; nende koosseisus oli nii Euroopa väeosade kui ka India sõdurite (sepoy) ja hästi organiseeritud artilleeriateenistuse elemente.

Peamised tegurid, mis mõjutasid lahingu kulgu, olid:

liitlaste vägede halva koordineerimise ja juhtimise tõttu tekkinud ebaühtlus;
Ida-India kompanii professionaalsem sõjaväekorraldus, parema tulejuhtimise ja markeeritud artilleerilise tugevuse tõttu;
kohati madal moraal ja logistilised raskused liitlasvägedel.

Tulemus ja tagajärjed

Buxari lahing oli Ida-India kompanii jaoks otsustav võit. Vastavalt lahingu aruannetele aitas liitlaste halb koordineeritus oluliselt kaasa nende lüüasaamisele. Pärast võitu laiendas kompanii oma poliitilist ja rahalist mõju Bengalile ja selle ümbrusele.

Põhilised tagajärjed:

Mir Qasim kukutati ning tema mõju vähenes; osa tema varadest ja kontrollist langes kompanii kätte.
1765. aasta augustis sõlmiti nii-öelda Allahabadi leping (Treaty of Allahabad), mille tulemusena sai Ida-India kompanii diwani ehk maksu- ja tuluõigused Bengal’i, Bihar’i ja Orissa üle. See andis kompanii käes märkimisväärse raha- ja administratiivse võimu.
Shah Alam II ja Awadhi nawab pidid leppima kompanii poliitilise mõjuga; kompanii sai ka õiguse sõjateenistuse ja advokaadi kaudu mõjutada kohalikke valitsusi.
Selle lahingu ja järgneva poliitika tulemusel algasid Briti koloniaalpoliitika vundamendi laialdased muutused India alal, mis viisid lõpuks otsese brittide poliitilise kontrolli tugevnemiseni järgmise sajandi jooksul.

Kokkuvõtlikult oli Buxari lahing 23. oktoobril 1764 pöördepunktiks Briti mõju tugevnemises India subkontinendil: sõjaline võit võimaldas Ida-India kompaniil hakata kontrollima suurtes mahus rahaasju ja poliitikat koloniaalsetes sihtkohtades, mis sillutas teed edasisele vallutusele ja administratiivsele ülemvõimule.

Tulemus

Kolme alistatud mogulite juhi saatus oli erinev. Shah Allam oli sunnitud maksma viie miljoni ruupia suuruse trahvi. Pärast läbirääkimisi sõlmiti Allahabadi leping. Kõik tema sõjaeelsed valdused tagastati, välja arvatud Karra ja Allahabadi piirkonnad. Temast sai pensionär, kelle igakuine pension oli 450 000 ruupiat. Hiljem tagastas kompanii talle Allahabadi. Kompanii sai tulundusõiguse (Diwani õigused) peaaegu 100 000 aakrile maad tänapäeva Lääne-Bengali, Odisha, Bihari, Jharkhandi ja Uttar Pradeshi osariikides, samuti Bengali naaberpiirkondades. 26 laki ruupiat sai mugali keiser vastutasuks.Kompanii peamine eesmärk ei olnud mitte India valitsemine, vaid oma tuluressursside suurendamine ja kaubanduse laiendamine kogu riigis. maksud koguti nende eest kompanii poolt määratud asetäitja-navab. nawab pidi maksma hüvitist 50 lakhi ruupiat.

Nawab Shuja-ud-Daula taastati Oudhis koos abijõudude ja kaitse garantiiga. Bengali nawab Mir Qasim hävitati lüüasaamise tagajärjel. Ta oli olnud sõja peamine eestvedaja, kuid pärast seda tagandas kompanii ta ja Shuja-ud-Daula lükkas ta tagasi.

Consequence

Kokkulepped tegid Briti Ida-India Kompanii Bengali virtuaalseks valitsejaks, kuna tal oli juba otsustav sõjaline võim. Nawabile jäi vaid õigusemõistmise kontroll. Kuid hiljem oli ta sunnitud selle 1793. aastal kompaniile üle andma. Seega oli kompanii kontroll praktiliselt täielik.

Kõigest hoolimata oli Ida-India kompanii taas pankroti äärel, mis ajendas inglasi tegema uusi reformipüüdlusi. Ühest küljest määrati Warren Hastings, kellele anti volitused reformide läbiviimiseks; teisest küljest pöörduti Briti riigi poole laenu saamiseks. Tulemuseks oli riigi kontrolli algus kompanii üle ning Warren Hastings nimetati Bengali kindralkuberneriks aastatel 1772-1785.

Küsimused ja vastused

K: Millal toimus Buxari lahing ja kes olid selle osapooled?

V: Buxari lahing toimus 23. oktoobril 1764. aastal. Osapooled olid Briti Ida-India Kompanii väed, mida juhtis Hector Munro, ja mogulite valitsejate ühendatud armee, mis koosnesid Bengali nawabi Mir Qasimi ja mogulite kuninga Shah Alam II vägedest.

K: Kus toimus Buxari lahing?

V: Buxari lahing peeti Buxaris, mis oli tollal Bengali territooriumil, Gangese jõe kaldal asuvas linnas umbes 130 km Patnast lääne pool.

K: Kes võitis Buxari lahingu?

V: Buxari lahing oli Briti Ida-India kompanii otsustav võit.

K: Kui palju mehi oli ühendatud mogulite vägedes ja kui palju Monroe vägedes?

V: Ühendatud mogulite vägedes oli umbes 40 000 meest, samas kui Monroe'i vägedes oli umbes 10 000 meest, kellest 7000 olid Ida-India kompanii juurde lähetatud Briti armee mehed.

K: Mis oli peamine põhjus, miks mogulite väed Buxari lahingus kaotasid?

V: Lahingu kohta käivate aruannete kohaselt oli nende lüüasaamise peamiseks põhjuseks erinevate mogulite vägede vahelise koordineerimise puudumine.

K: Kes oli Mir Qasim ja milline oli tema roll Buxari lahingus?

V: Mir Qasim oli Bengali nawab, üks valitsejatest, kelle väed kuulusid ühendatud mogulite vägedesse. Tema katsed parandada oma piirkonna rahandust ja tõsta oma armee kaasaegsetel alustel olid üheks põhjuseks konfliktile Briti Ida-India kompaniiga, mis viis Buxari lahinguni.

Küsimus: Millised olid Buxari lahingu põhjused?

V: Buxari lahingu üheks põhjuseks oli konflikt Briti Ida-India kompaniiga, mis oli tingitud Mir Qasimi püüdlustest parandada oma piirkonna rahandust ja tõsta oma armee kaasaegsetel alustel.