Ellanduni lahing (ka Ellendun) toimus 825. aastal Wessexi Egberti ja Mercia Beornwulfi armeede vahel. Kuigi mõlemale poolele oli see kulukas, võitis kuningas Egbert. See lahing lõpetas tegelikult Mercia ülemvõimu Lõuna-Inglismaal ja andis Wessexile ülemvõimu ülejäänud anglosaksi kuningriikide üle lõunas. Sajand hiljem sai Wessexi kuningriigist Inglismaa kuningriik.
Taust ja põhjused
9. sajandi alguses oli Mercia tugevim jõud Lõuna-Inglismaal; Mercia kuningad püüdsid hoida ülekaalu teiste anglosaksi kuningriikide üle. Samal ajal tugevnes Wessex Egberti juhtimisel, kes pidas tähtsaks oma mõjuvõimu laiendamist. Pingeid põhjustasid territoriaalsed vaidlused ning Mercia katse säilitada oma ülemvõimu.
Lahtiseis ja lahing
Lahtiseisust on teada peamiselt Anglo-Saksi kroonika ja teistest varastest kirjeldustest, kuid täpne lahinguväli pole kindlalt fikseeritud — traditsiooniliselt on seda paigutatud Ellanduni ümbrusse (tõenäoliselt Wiltshire'i piirkond). Anglo-Saksi kroonika annab lahingust lühikese, kuid tähtsa kirjelduse: Egberti väed lõid Beornwulfi armee. Kaotuse põhjusteks on nimetatud taktikaline üllatus, mobiilsuse ja juurdepääsu probleemid Mercia jaoks ning Egberti tugev sõjaline juhtimine.
Vahetud tagajärjed
- Egbert kasutas võitu kiiresti ära: ta suundus lõunasse, vallutas või pani enda kätte Kent'i ja London'i piirkonnad ning sundis mitmeid lõunariikide valitsejaid alluma.
- Mercia mõju nõrgenes: Beornwulf kaotas oma positsiooni ja üritas peagi taastada kontrolli kaitsvalt, mis viis uute konfliktideni.
- Pärast kaotust tekitasid Mercia katsed sekkuda Ida-Angliasse vastupanu. Beornwulf suri väejuhi ebaõnnestunud kampaanias 826. aastal, mis süvendas Mercia tagasilööke.
Pikaajaline tähendus
Ellanduni lahingu tähtsus on selles, et see tähistas lõplikku pöördepunkti Mercia pikaajaliseks hegemooniaks Lõuna-Inglismaal. Egberti võim suurenes kiiresti ning tema juhtimisel tekkis ajutine poliitiline ühtsus lõuna- ja kesk-Inglismaal, mis andis aluse Wessexile kui kõige mõjukamale anglosaksi kuningriigile järgmise sajandi jooksul. See protsess lõppes lõpuks sellega, et Wessexist kujunes aluse kandja ühtsema Inglismaa kuningriigi tekkeks 10. sajandi alguseks.
Allikad ja ajalooline tõlgendus
Peamised infokillud pärinevad Anglo-Saksi kroonikast ja mõne varasema kirjaliku allika fragmentidest ning hilisematest ajaloolaste tõlgendustest. Täpseid andmeid lahingu iseloomu, osalenud vägede suuruste või kaotuste kohta napib, mistõttu ajaloolased arutlevad lahingu tegeliku ulatuse ning selle poliitiliste tagajärgede üle. Üldiselt peetakse Ellanduni lahingut siiski üheks olulisemaks pöördepunktiks varakeskaegses Inglismaal.
