Ellanduni lahing (825): Egberti võit ja Mercia ülemvõimu lõpp
Ellanduni lahing 825: Egberti võit murdis Mercia ülemvõimu Lõuna-Inglismaal ja sõlmis Wessexi tee tõusule, mis viis lõpuks Inglismaa kuningriigini.
Ellanduni lahing (ka Ellendun) toimus 825. aastal Wessexi Egberti ja Mercia Beornwulfi armeede vahel. Kuigi mõlemale poolele oli see kulukas, võitis kuningas Egbert. See lahing lõpetas tegelikult Mercia ülemvõimu Lõuna-Inglismaal ja andis Wessexile ülemvõimu ülejäänud anglosaksi kuningriikide üle lõunas. Sajand hiljem sai Wessexi kuningriigist Inglismaa kuningriik.
Taust ja põhjused
9. sajandi alguses oli Mercia tugevim jõud Lõuna-Inglismaal; Mercia kuningad püüdsid hoida ülekaalu teiste anglosaksi kuningriikide üle. Samal ajal tugevnes Wessex Egberti juhtimisel, kes pidas tähtsaks oma mõjuvõimu laiendamist. Pingeid põhjustasid territoriaalsed vaidlused ning Mercia katse säilitada oma ülemvõimu.
Lahtiseis ja lahing
Lahtiseisust on teada peamiselt Anglo-Saksi kroonika ja teistest varastest kirjeldustest, kuid täpne lahinguväli pole kindlalt fikseeritud — traditsiooniliselt on seda paigutatud Ellanduni ümbrusse (tõenäoliselt Wiltshire'i piirkond). Anglo-Saksi kroonika annab lahingust lühikese, kuid tähtsa kirjelduse: Egberti väed lõid Beornwulfi armee. Kaotuse põhjusteks on nimetatud taktikaline üllatus, mobiilsuse ja juurdepääsu probleemid Mercia jaoks ning Egberti tugev sõjaline juhtimine.
Vahetud tagajärjed
- Egbert kasutas võitu kiiresti ära: ta suundus lõunasse, vallutas või pani enda kätte Kent'i ja London'i piirkonnad ning sundis mitmeid lõunariikide valitsejaid alluma.
- Mercia mõju nõrgenes: Beornwulf kaotas oma positsiooni ja üritas peagi taastada kontrolli kaitsvalt, mis viis uute konfliktideni.
- Pärast kaotust tekitasid Mercia katsed sekkuda Ida-Angliasse vastupanu. Beornwulf suri väejuhi ebaõnnestunud kampaanias 826. aastal, mis süvendas Mercia tagasilööke.
Pikaajaline tähendus
Ellanduni lahingu tähtsus on selles, et see tähistas lõplikku pöördepunkti Mercia pikaajaliseks hegemooniaks Lõuna-Inglismaal. Egberti võim suurenes kiiresti ning tema juhtimisel tekkis ajutine poliitiline ühtsus lõuna- ja kesk-Inglismaal, mis andis aluse Wessexile kui kõige mõjukamale anglosaksi kuningriigile järgmise sajandi jooksul. See protsess lõppes lõpuks sellega, et Wessexist kujunes aluse kandja ühtsema Inglismaa kuningriigi tekkeks 10. sajandi alguseks.
Allikad ja ajalooline tõlgendus
Peamised infokillud pärinevad Anglo-Saksi kroonikast ja mõne varasema kirjaliku allika fragmentidest ning hilisematest ajaloolaste tõlgendustest. Täpseid andmeid lahingu iseloomu, osalenud vägede suuruste või kaotuste kohta napib, mistõttu ajaloolased arutlevad lahingu tegeliku ulatuse ning selle poliitiliste tagajärgede üle. Üldiselt peetakse Ellanduni lahingut siiski üheks olulisemaks pöördepunktiks varakeskaegses Inglismaal.
Beornwulfi lüüasaamine Ellanduni lahingus tähistas mertslaste ülemvõimu lõppu.
Taust
8. sajandil ja 9. sajandi alguses valitsesid Mercia kuningad erineval määral Kagu-Inglismaa kuningriike. Mõned valitsesid isegi otse teisi kuningriike. Kuigi Wessex oli aeg-ajalt sunnitud tunnustama Mercia kuningate võimu, oli nende otsese Wessexi valitsemise lubamisele tavaliselt tugev vastuseis.
Wessexi Beorhtric (786-802) oli Wessexi kuningaks saamisel tõenäoliselt saanud abi Mercia Offalt (757-796). Aastal 789 abiellus ta Offa tütre Eadburhiga. Tema ülejäänud valitsemisajal oli Wessex allutatud Mercia kuningale. Kui Beorhtric sai kuningaks, oli Egbert samuti pretendent. Edgar oli mõneks ajaks Wessexist pagendatud ja veetis suurema osa oma ajast Karl Suure õukonnas. Beorhtricu surma järel naasis Egbert tagasi ja sai troonile. Sel ajal oli kuningaks Coenwulf of Mercia (796-821), kes sõlmis Wessexiga rahulepingu.
815. aastal vallutas Egbert Cornwalli ja viis selle oma võimu alla. Ta lubas allkuningatel seda enda eest valitseda. Alates 825. aastast alustas Egbert mitmeid sõjalisi operatsioone, mille eesmärk oli suurendada oma võimu Walesi üle. Samal ajal otsustas Mercia uus kuningas Beornwulf, kes oli laiendanud oma võimu Kenti, Essexi ja Middlesexi üle, tungida Wessexi.
Lahing
Egbert oli oma sõjaväega Cornwallis, kui ta sai teate, et mertslased on tunginud Wessexi. Ta viis oma armee tagasi Wessexi ja kohtus Ellendunis (praegu Wroughton Swindonist lõuna pool) Beornwulfi ja tema armeega. Frank Stenton nimetas seda "üheks kõige otsustavamaks lahinguks anglosaksi ajaloos", milles Egbert võitis Beornwulfi. Lahing oli mõlemale poolele inimkaotuste poolest kulukas. Henry of Huntingdon ütles, et jõgi voolas verest punaseks. Võit Mercia üle nihutas võimu tasakaalu Egberti kasuks. Ta oli nüüd Lõuna-Inglismaa kõige võimekam kuningas.
Võimsuse muutus
Egbert saatis kohe oma poja Athelwulfi koos sõjaväega Kenti mertslaste alamkuninga Baldredi kukutama. Selle tulemusena allusid Egbertile kogu Kent, Surrey, Sussex ja Ida-Anglia. Beornwulf püüdis hiljem samal aastal Ida-Inglismaad tagasi saada ja hukkus selle katse käigus. Kent, Surrey ja Sussex jäid sellest ajast alates Wessexi kuningriigi osaks. Egbert määras oma poja Athelwulfi Kenti alamkuningaks, mis hõlmas kõiki Wessexi uusi territooriume.
829. aastal tungis Egbert sisse ja võitis seejärel kogu Mercia. Wiglaf saadeti pagendusse. Northumbria kuningas alistus talle pärast Mercia lüüasaamist. Ta võttis endale ladina tiitli: Rex Merciorum (Mercia kuningas). See tiitel oli ka kunagises Mercia sadamas Londonis valmistatud müntidel. Aastal 830 tuli Wiglaf Mercia võimule tagasi, kuid Kenti ja Edela-Inglismaa võidud jäid Wessexile. Egbert suri 4. veebruaril 839. Ta jättis maha suurema territooriumi kui ükski teine Wessexi kuningas alates Inest.
Küsimused ja vastused
K: Millal toimus Ellanduni lahing?
V: Ellanduni lahing toimus 825. aastal.
K: Kes olid Ellanduni lahingus osalenud kaks armeed?
V: Ellanduni lahingus osalesid Egbert Wessexi ja Beornwulf Mercia armeed.
K: Kes väljus Ellanduni lahingust võitjana?
V: Ellanduni lahingust väljus võitjana Wessexi kuningas Egbert.
K: Milline oli Ellanduni lahingu tulemus?
V: Ellanduni lahing lõpetas tegelikult Merciuse ülemvõimu Lõuna-Inglismaal ja andis Wessexile ülemvõimu ülejäänud anglosaksi kuningriikide üle lõunas.
K: Millisel sajandil sai Wessexi kuningriigist Inglismaa kuningriik?
V: Wessexi kuningriigist sai Inglismaa kuningriik sajand pärast Ellanduni lahingut.
K: Kui oluline oli Ellanduni lahing Inglismaa ajaloos?
V: Ellanduni lahing oli Inglismaa ajaloos oluline, sest see tähistas Merciuse domineerimise lõppu Lõuna-Inglismaal ja sillutas teed Inglismaa lõplikule ühendamisele Wessexi monarhia all.
K: Kas Ellanduni lahing oli mõlemale poolele kulukas?
V: Jah, Ellanduni lahing oli kulukas nii Wessexi Egberti kui ka Mercia Beornwulfi armeedele.
Otsige