Harpers Ferry lahing toimus 12.-15. septembril 1862. aastal. See oli osa Ameerika kodusõja Marylandi kampaaniast. Kui kindral Robert E. Lee konföderatsiooni armee tungis Marylandi osariiki, saadeti osa tema armeest kindralmajor Thomas J. "Stonewall" Jacksoni juhtimisel Harpers Ferry vallutama. Tema väed piirasid, pommitasid ja vallutasid liidu garnisoni Harpers Ferrys, Virginias (praegu Lääne-Virginia). See oli suur võit suhteliselt väikeste kuludega.

Sõjaline taust ja eesmärk

Harpers Ferry asus strateegiliselt tähtsal kohal Potomaci ja Shenandoah'i jõe jõekolmnurgas ning oli olulise raudteetrassi ja varustuse sõlmpunkt. Lee eesmärk Marylandi kampaanias oli mõjutada liidu poliitikat ja sundida sõjalisi edusamme põhjas; Harpers Ferry neutraliseerimine pidi tagama tema idatiiva ja varustusteed, takistades liidu vägesid tema taga ründamast.

Lahing ja vallutamine

Jacksoni käsutuses olnud konföderatsiooniüksused liikusid kiiresti, hõivates ümbruskonna kõrgendikke — eelkõige Maryland Heightsi, Loudoun Heightsi ja Bolivar Heightsi. See andis konföderatsioonile positsiooni, kust nad said pommitada linna ja liidu positsioone allpool orus. Liidu garnisoni juhtis kolonel Dixon S. Miles; pärast mitmeid torme ja intensiivset tulevahetust otsustas ta 15. septembril loobuda edasisest vastupanust ja alla anda. Miles sai samal päeval haavata ja suri hiljem.

Kaotused ja varad

  • Vangid: Konföderatsioon võttis kokku ära umbes 12 000–12 500 liidu sõjaväelast (suurim selline kapituleerumine sõja selle perioodi jooksul).
  • Raskerelvade saak: Vallutati ligikaudu 70 suurtükki ja märkimisväärne kogus laskemoona ning muud varustust.
  • Ohvrite iseloom: Suur osa liidu „kaotusest” oli vangistus, mitte hukkunute arvu suurenemine lahinguväljal; mõlemal poolel esines haavatuid ja surnuid, kuid vallutuse tagajärjel oli materiiline ja moraalne blow liidule suurem.

Tagajärjed ja strateegiline tähendus

Harpers Ferry vallutamine oli konföderatsiooni jaoks lühiajaline võit: see kindlustas Lee idatiiva ja andis olulise sõjalise saagi. Samas sundis komandöreena Jackson paiknema mõnda aega, et piiramist lõpetada, mis tähendas, et kõik konföderatsiooni väed ei saanud kiiresti koonduda järgmisesse suuremasse kokkupõrkesse — Antietami (Sharpsburg) lahingusse, mis toimus 17. septembril 1862. See vastasseis Marylandi kampaania jooksul jäi otsustavaks ja võis osa oma tulemusi tänu Harpers Ferryle mõjutada.

Hinnang ja pärand

Jacksoni võit Harpers Ferrys kinnistas tema mainet kui kiireid ja otsustavaid manöövreid sooritavat sõjalist juhendajat. Samas on ajaloolased arutlenud, kas vallutusega saavutatud kasu kaalub üles seda, et osa konföderatsiooni jõududest viibisid piiramise ajal eemal Antietami otsustavast lahingust. Harpers Ferry jääb Ameerika kodusõja olulisemate sündmuste hulka nii strateegilise tähenduse, suure vangistuste arvu kui ka selle mõju tõttu järgnenud sündmustele.