Marylandi kampaania (4. september 1862–20. september 1862), mida nimetatakse ka Antietami kampaaniaks, oli rida seotud lahinguid Lääne‑Virginias ja Marylandis, mille algatas konföderatsiooni kindral Robert E. Lee. Kampaania eesmärgiks oli viia Lee armee põhjapoolsetesse Marylandi ja Pennsylvania osariikidesse, ohustada Washingtoni ja Baltimore'i ning saavutada lõunapoolsete riikide poliitiline ja sõjaline edu. Lee lootis, et võidukas invasioon võib tuua talle diplomaatilist tunnustust Inglismaalt ja Prantsusmaalt ning sundida Abraham Lincolni rahuläbirääkimistele.

Taust

1862. aasta suve lõpuks oli Lee otsustanud võtta initsiatiivi üle ja viia konflikt põhja poole, et leevendada survet Virgina teatrites ning mõjutada sõja poliitilist kursi. Kampaaniat mõjutas määravalt Special Order 191 — konföderatsioonisõduri poolt kaotatud ja seejärel liitlastele leitud käsk — mis andis Ühendriikide väepealikule olulist teavet Lee plaanide kohta. Liidu juht oli peaarmee juhataja George B. McClellan, kelle aeglustav taktika ja ettevaatus tekitasid hiljem palju kriitikat.

Peamised lahingud

  • Harpersi juga / Harpers Ferry (12.–15. september 1862) – konföderatsiooniline vägede tegevus, mille käigus kapten Thomas “Stonewall” Jackson vallutas Harpers Ferrysi ja võttis umbes 12 000 liidu sõjaväelast vangi, mis tähistas olulist strateegilist edu Lee kampaaniale.
  • South Mountain (14. september 1862) – kolm eraldi lahingut läbi jõeorgude ja mäekurude Marylandi South Mountaini piirkonnas, mille tulemuseks oli konföderatsiooni positsioonide tagasitõrjumine ja Lee liikumiste takistamine.
  • Antietam (Sharpsburg) (17. september 1862) – kampaania suurim ja kuulsaim lahing Antietam Creeki ääres Sharpsburgi lähedal. See on Ameerika kodusõja veriseim üksikpäev, kus ületati ligikaudu 23 000 kokkupõrkeohtlikku kaotust mõlemalt poolelt. Lõpuks peeti lahingu taktikalise tasandil pigem viigiks, kuid see sundis Lee taganema Viktoriinasse.
  • Shepherdstown ja väiksemad kokkupõrked (19.–20. september 1862) – Lee taganemise ajal toimunud lahingud ja skirmishid Potomaci jõe ääres, milles liidud ei suutnud Lee armee lõplikult purustada.

Tulemused ja tagajärjed

Kuigi Antietam ei olnud selge, lõplik võit, oli kampaania strateegiliselt oluline liidu jaoks. Lee taganes tagasi Virginia suunas ja kaotas initsiatiivi põhja pool. Sellel olid otsesed ja kaugeleulatuvad tagajärjed:

  • Rahvusvaheline mõju: konföderatsiooni lootused kiirele välismaalase tunnustusele ja toetusele vähenesid märgatavalt — Euroopa võimud ei olnud valmis sekkuma pärast Konföderatsiooni sõjalist peatamist põhja maal.
  • Poliitiline mõju: kampaania tulemus andis Abraham Lincolnile võimaluse kuulutada 22. septembril 1862 eeltingimuslikku Emancipation Proclamation'i, mis muutis sõja moraalset ja poliitilist raamistikku, muutes selle vabastamise küsimuseks ja raskendades Euroopa võimude toetuse andmist lõunapoolsetele riikidele.
  • Sõjaline juhtimine: George B. McClellanit kiideti küll taktika eest, kuid teda süüdistati Lee aktiivses jälitamisel ebaõnnestumises; lõpuks eemaldati ta väepealikute ringist veel samal aastal.

Kaotused

Antietami lahingu ja kampaania üldised ohvrid olid eriti suured. Ligikaudsed kaotused on hinnanguliselt:

  • Ühendriigid (liit): umbes 12 400 hukkunut, haavatut või kadunud;
  • Konföderatsioon: umbes 10 300 hukkunut, haavatut või kadunud;
  • Kogu päeva jooksul Antietamis kokku ligikaudu 22 700–23 000 ohvrit, muutes selle sõja veriseimaks üksikpäevaks.

Pärand

Marylandi (Antietami) kampaania jäi ajalukku kui otsustav pöördepunkt: see peatas esialgse konföderatsiooni edu põhjas, muutis sõja eesmärke ja mõjutas laiemalt sise‑ ning välispoliitikat. Antietami lahinguväli on tänapäeval kaitstud ja tähistatud kui Antietam National Battlefield, kus hoitakse mälestust andmete ja arheoloogia abil ning meenutatakse lahingu laastavat hinda.