Kümnis (kümnendik) – tähendus, ajalugu ja religioossed tavad

Kümnis (kümnendik) — tähendus, ajalugu ja religioossed tavad: sügav ülevaade annetustest, Vana‑Iisraeli traditsioonidest ja kümnist tänapäeva usutavas kontekstis.

Kümnis tähendab kümnendikku millestki, tavaliselt sissetulekust, mida makstakse usulisele organisatsioonile. Kümnist võib vaadelda kui maksu, teenustasu või vabatahtlikku panust. Kümnis pärineb arvude raamatust. Vana-Iisraelis olid leviitide hõimud preestrid. Teised hõimud andsid kümnist leviitide hõimudele, sest neile ei olnud antud Kaananimaal maad. Kümneks võib olla raha või vilja või muu väärtuslik asi.

Tähendus ja päritolu

Kümnis on traditsiooniliselt täpselt üks kümnendik ehk 10% inimese saagist, sissetulekust või muust tootlusest. Sõna päritolu on seotud vanade arvestusviisidega ja mitmes kultuuris on olemas vasteid, mis väljendavad sama mõtet (nt heebrea keelne ma'aser, ladina keeles decima). Algupäraselt oli kümnise andmine tihti naturaalkäibena — teravili, loomad või muu põllumajanduslik toodang — hiljem levis ka rahaline kümnismaks.

Kümnis Vanas Testamendis ja juudi traditsioonis

Piiblis on kümnise andmine seotud jumalateenistuse, preestrite ja vaimulike toimetuleku tagamisega. Vana-Iisraelis oli eri liiki kümniseid: osa anti preestritele ja leviitidele, osa oli mõeldud vaesuse ja külaliste abistamiseks. Kümnise kohustus oli kokku seotud loodusliku majanduse ja maa jagamisega, kus teatud rühmad (nt leviidid) ei saanud oma algset maaomandit ning said toetusi rahvuse teenimiseks.

Kristlik traditsioon

Kiriklikus praktikas levis kümnis varakristlikest aegadest alates ja sai keskajal paljudes piirkondades institutsionaliseeritud maksevormiks kiriku toetamiseks. Katoliku kirikus oli keskaegsel ajal kümnis sageli kohustuslik, mida koguti kirikuhoonete, vaimulike ja ordu toetuseks. Reformatsiooniga muutusid suhtumised: mõned protestantlikud traditsioonid rõhutasid vabatahtlikkust ja uue aja vaimulikke institutsioone, teised hoidsid üleskutset anda osa sissetulekust kiriku tööks ja heategevuseks.

Muud usundid ja sarnased tavad

Kuigi islami traditsioonis otsest jüdis-kristlikku kümnist ei ole, eksisteerib zakat — kohustuslik heategevuslik makse, mis on üheksa kümnendiku mõttes määratud vaestele ja ühiskondlikele vajadustele, aga arvutus ja reeglid erinevad (näiteks tingimused, millest maksustatakse, on spetsiifilised). Paljud teised usud ja kultuurid on samuti tundnud vajadust reguleerida jagamist, toetust ja kauplemist läbi sarnaste sümboolsete või formaalsete kohustuste.

Keskaeg, moderniseerumine ja tänapäeva vormid

• Keskaeg: kümnis oli sageli seaduslikult nõutud ning selle kogumine toetas kiriku sotsiaaltööd, aga mõnikord põhjustas ka pingeid ja kuritarvitusi.
• Modernsuse saabudes asendati paljud kohustuslikud ehk sunnitud kümnised riikliku maksustamise ja vaimulike palkade regulatsiooniga. Mõnes riigis kehtib aga endiselt kirikumaks või sarnane süsteem (nt mõnedes Euroopa maades kiriku liikmemaks või riiklikult kogutav kirikumaks).
• Tänapäeval on paljudel kogudustel ja usugruppidel vabatahtlik annetuskultuur: annab, kes tahab ja kui palju, ent traditsioonilised õpetused kümnise kohta võivad endiselt mõjutada annetuste taset ja praktikat.

Milleks kümnist kasutatakse?

Tavapäraselt kasutatakse kümnist või sellega analoogset annetust:

• vaimulike ja kirikutöötajate elatamiseks,
• kirikuhoonete ja jumalateenistuse ülalpidamiseks,
• heategevuseks: vaeste, orvude, võõrasse sattunute abistamiseks,
• haridus- ja sotsiaalprojektide toetuseks.

Kuidas kümnist arvutada ja mis on variatsioonid

Lihtne arvutus on 10% brutotulust. Tegelik praktika võib varieeruda:

• loomulikku majandust pidavatel kogukondadel andsid inimesed kümnist põllusaagist või loomadest;
• linnaolukorras ja rahaühiskonnas on levinud rahaline kümnis või annetused;
• mõned kogudused soovitavad alustada 10%st, kuid lubavad mänguruumi vastavalt teenistujate sissetulekule ja isiklikule kutsumusele;
• teatud traditsioonides on ka astmelised lahendused või erinõuded (nt osa teatud eesmärkideks, osa tavalise ajamajanduse toetuseks).

Vaidlused, eetika ja õiguslikud aspektid

Kümnisega seotud küsimused võivad tekitada arutelusid:

• kas tegemist on kohustuse või vabatahtliku tegevusega;
• kas ja kui palju peaks riik sekkuma usuliste annetuste reguleerimisse;
• kas kogutud vahendeid kasutatakse läbipaistvalt ja eetiliselt;
• majanduslik surve — nõudmine 10% annab ebavõrdsuse mõju, eriti madala sissetulekuga inimeste puhul.

Paljud riigid käsitlevad usulisi organisatsioone ja nende finantstegevust seaduslikult, kuid eri riikides on eri lähenemised: mõnes riigis on kirikumaksud ja annetused maksuvabad, teises reguleeritud või maksustatud.

Praktilised nõuanded

• Kui kaalud kümnise või annetuse maksmist, mõtle oma majandusolukorrale ja prioriteetidele — eesmärk ei ole põhjustada finantsraskusi.
• Küsige kogudusest või organisatsioonist, kuidas annetus kulutatakse; otsi läbipaistvust ja aruandlust.
• Kui sul on kahtlusi kohustuse või rõhu pärast, konsulteeri oma usulise juhiga või otsi kiriklikku õpetust antud teema kohta.
• Vabatahtlikkus ja siirus on paljudes traditsioonides olulisemad kui täpne protsent — annetus on väljendus pühendumusest ja solidaarsusest.

Kokkuvõttes on kümnis ajalooline ja religioosne nähtus, mis väljendab jagamist ja kogukondlikku vastutust. Kuigi vormid ja nõuded on ajas muutunud, jääb küsimus — kuidas paremini toetada vaimulikke ülesandeid ja abivajajaid — aktuaalseks ka tänapäeval.

Otsing