Mitmed taimeliigid, mis kasvavad kuivades, stepilaadsetes keskkondades, kasutavad paljunemiseks tuult. Tuule poolt lükatud struktuuri nimetatakse tavaliselt tormijooksikuks (tumbleweed). See struktuur eraldub oma juurest või tüvest ja veereb maapinnal; enamiku liikide puhul koosneb tumbleweed kogu taimest peale juurestiku. Mõnel liigil eraldub aga vaid õõnes vili või õisik, mis säilitab seemned kuni kuivamiseni. Tumbleweed-liigid esinevad kõige sagedamini steppides ja kuivades ökosüsteemides, kus sage tuul ja lahtine maastik võimaldavad neil vabalt veereda ja seemneid laiali kanda. Tavaliselt on tumbleweedi kuivad pealmised kuded elutu‑kotid — see on osa paljunemisstrateegiast: struktuur peab olema kerge ja hapras, et kulgedes avaneda ja seemned või eosed saaksid väljapääsu. Kui tumbleweed veereb märjaks või jääb niiskesse paika seisma, võivad paljud seemned hakata tinglikult idanevad — mitu liiki avavad mehaaniliselt oma kestad veeimamisel, vabastades seemneid, mis seejärel lähevad mulda ja võivad idaneda sobivas kasvukeskkonnas. Selline aegne või kohalik idanemine aitab taimel koloniseerida uusi mikrokooslusi (näiteks pragusid, teepervi või veidi niiskemaid loopealseid). Selliste taimede diaspoorid levitavad seemneid. See levikumehhanism ei piirdu ainult seemnetaimedega; mõned spoorikandvate krüptogammide liigid — näiteks Selaginella — võivad moodustada sarnaseid kerakujulisi, tuulega veerevaid struktuure, ja mõned seened, mis sarnanevad paispallidega, kuivavad välja, vabanevad oma kinnitustest ning levitavad spoorid sarnaselt tumbleweed'ile. Tumbleweedid võivad tugeva tuulega kanda diaspoorid kilomeetrite kaugusele, mis muudab nad tõhusateks hajutajateks ja uute asupaikade kolonisaatoriteks. Mõned tuntud näited tumbleweedidest on näiteks asesugused sooledad (Sagittate ja Salsola rühmad — sageli nimetatakse neid mujal ka „Russian thistle” või kali), mis on paljudes piirkondades invasiivsed. Tumbleweedina levinud liigid võivad põhjustada mitut tüüpi probleeme: nad ladestuvad teede äärde ja raudteedele, kujutavad tuleohtu kuivadel aladel ning võivad konkurentsi tekitada kohaliku taimkattega. Samuti aitab veeremine geneetilist segunemist, sest seemned satuvad tihti kaugetele aladele ja paikadesse, kuhu isoleeritud populatsioonid muidu ei jõuaks. Kuidas tumbleweed’e kontrollida ja ennetada:
  • Ennetus: vältida lubamatut uute taimede kasvatamist ja takistada õisikute moodustumist (nt niitmine enne seemnete valmimist).
  • Mehaaniline eemaldamine: koristus ja eemaldamine enne, kui taimed kuivavad ja lagunevad; prügistamise ning kompostimisega tuleb olla ettevaatlik, et seemned ei leviäks.
  • Keemilised ja bioloogilised meetmed: vajadusel kasutada herbitsiide või ratsionaalseid kontrollimeetodeid, järgides paikalseid keskkonnaalaseid soovitusi.
  • Piiramine: tuulebarjääride, hekkide või sõelumiste abil vähendada laialiveeremise tõenäosust väljaspool nakatunud alasid.
Tumbleweed'id on huvitav näide sellest, kuidas kuivatingimustele ja tuulele kohanenud morfoloogia aitab taimel laialdaselt levitada oma järglasi. Samas nõuavad sarnased liigid inimese sekkumist, kui nende levik ohustab põllumajandust, liikide mitmekesisust või inimeste turvalisust.