Waits (waite) — Briti linnamuusikud: kellamäng, valvurid ja ajalugu

Waits — Briti linnamuusikud: kellamängud, tornivalvurid ja ajalugu. Avastage waite’ide roll keskajast kuni 19. sajandini, pillid, liivrid ja Christmas Waits traditsioon.

Autor: Leandro Alegsa

Waits või waites olid Briti linnamuusikud. Alates keskajast kuni 19. sajandi alguseni oli igas tähtsamas Briti linnas ja linnas waite'i ansambel. Ka mõnes teises Euroopa riigis oli waite. Saksamaal nimetati neid Stadtpfeiferiks ja Itaalias Pifferi'ks.

Ajalooline taust

Waitside traditsioon ulatub tagasi keskajale. Need muusikud olid tihti linna palgalised teenistujad või gildide liikmed, kelle ülesandeks oli täita nii praktilisi kui ka pidulikke rolle. Linnaametnikud palkasid waits’e kindla palga eest, et nad esindaksid linna muusikaliselt pidustustel, turgudel ja riigi- või kirikupühadel. Waitside teenistus oli oluline osa linna igapäevaelust ja linnakorrast.

Tööülesanded ja roll ühiskonnas

Erinevates linnades ja erinevatel ajalooperioodidel olid kohustused (asjad, mida nad pidid tegema) erinevad. Üks nende tähtsamaid ülesandeid oli mängida teatud kellaaegadel, et inimesed teaksid, mis kellaaeg on. Sageli mängisid nad kirikutornide tipust. Mõnikord olid nad ka valvurid, kes jälgisid tornidest, et nad märkaksid ohtu. Nad olid justkui valvurid, kes jälgisid, et kõik oleks korras (tol ajal polnud politseid).

Nende ülesannete hulka võis kuuluda:

  • kellamäng ja aja andmine linnaelanikule;
  • öine valvamine ja häirete märkamise korral hoiatused;
  • inimeste äratamine hommikuti, mängides tänavatel või väljakuäärsetel paikadel;
  • muusikaline teenindus linnapidustustel, ametlikel vastuvõttudel ja sotsiaalsetel sündmustel;
  • mõnes paigas osalemine kirikuteenistustel ja liturgilistel üritustel.

Pillid, repertuaar ja riietus

Ka pillid, mida nad mängisid, olid erinevad. Enamasti olid need valjud puhkpillid, näiteks šaalom. Muud levinud instrumendid olid erinevad trompetid, torupillid ja löökpillid. Saksamaal mängisid Stadtpfeiferid tihti nii profaani kui ka kiriklikku muusikat: tavalistel päevadel mängiti näiteks šawme või tromboone, pühadel aga trompete ja trumme.

Waitsid esitasid nii fanfaare ja signaale kui ka tantsumuusikat ja liturgilist repertuaari. Nende muusika oli tihti võimas ja kõlav, et kostuks läbi linnaruumi ning täita praktikaline funktsioon (näiteks äratus või hoiatamine).

See oli tasuline töö. Teenindajad kandsid elegantseid liivreid ja hõbedast ametiketti, millel oli linna vapp. Ametivorm ja märk eristasid neid teistest linnaelanikest ja andsid ametliku staatuse.

Sotsiaalne staatus ja organisatsioon

Waitsid ei olnud tavaliselt lihtsalt tänavamuusikud: paljud olid professionaalsed mängijad, kes olid kohustatud järgima linna määrusi ja mängima etteantud kellaajal või sündmustel. Mõnes kohas kuulusid nad muusikagildidesse või konkreetse linna muusikakorporatsiooni koosseisu, mille kaudu toimus ka nende palkamine ja korraldus.

Hävimine ja pärand

Suurbritannias ei olnud pärast 1835. aastat enam mingeid ootejärjekordi. Pärast 19. sajandi algust muutsid linnade administratiivsed reformid ja ametkondade ümberkorraldamine waitside traditsiooni: paljud ametikohad likvideeriti või muundati. Kuigi ametlikud waits’id kadusid, elab nimi ja mõningad kombed edasi.

Nimetus "waits" on endiselt kasutusel "Christmas Waits" (mis tahes grupp inimesi, kes laulavad jõulude ajal laule). Sellised rühmad jätkavad laulu- ja karnevalitraditsioone ning on osa rahvapärimusest. Samuti on waits’ide pärand nähtav linnaüritustel, pidulikel marsšidel ja ajaloomälestistes, kus rekonstrueeritakse vanaaegseid muusikalisi vorme.

Tänapäevane tähendus ja taaselustused

Tänapäeval uurivad muusikateadlased ja ajaloolised ansamblid waitside repertuaari ja püüavad rekonstrueerida nende etteasteid. Mõnes linnas toimuvad ajaloolised muusikafestivalid ja ringid, kus esitatakse fanfaare ja torumuusika, mis sarnaneb waitside pärandile. Erinevates Euroopa riikides on säilinud sarnased traditsioonid — näiteks Saksamaa Stadtpfeiferid või Itaalia Pifferi — mis aitavad mõista, kuidas linnamuusika ühiskonda sidus.

Kokkuvõtlikult olid waits’id keskaja ja varauusaja linnakeskkonna oluline osa: nad andsid linnale muusikalise identiteedi, täitsid praktilisi ülesandeid ja jäid mälestusse läbi pidulike lavastuste ning jõuluajal elava laulutraditsiooni.

Bändi kaasaegne ootabZoom
Bändi kaasaegne ootab

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetati Briti linnamuusikuid?


V: Briti linnamuusikuid kutsuti waites või waits.

K: Kas waite leidus ka teistes riikides peale Suurbritannia?


V: Jah, ka mõnes teises Euroopa riigis olid waitsid. Saksamaal nimetati neid Stadtpfeiferiks ja Itaalias Pifferi.

K: Mis oli üks ootajate peamisi ülesandeid?


V: Üks nende tähtsamaid ülesandeid oli mängida teatud kellaaegadel, et inimesed teaksid, mis kellaaeg on.

K: Kuidas nad inimesi kellaajast teavitasid?


V: Sageli mängisid nad kirikutornide tipust.

K: Kas neil oli peale muusikamängu ka muid ülesandeid?


V: Mõnikord olid nad ka valvurid, kes jälgisid tornidest, et nad märkaksid ohtu. Nad olid nagu valvurid, kes jälgisid, et kõik oleks korras (tol ajal polnud politseid). Nad äratasid inimesi hommikuti üles, mängides tänavatel muusikat.

K: Milliseid pille nad tavaliselt mängisid?


V: Enamasti olid need valjud puhkpillid, nagu näiteks šawm.

K: Millal lakkasid Suurbritannias ootused olemast?


V: Pärast 1835. aastat ei olnud Suurbritannias enam waits'e.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3