IBM Watson – tehisintellekt, mis võitis Jeopardy! ja vastab loomulikus keeles

Watson on kunstlikult intelligentne arvutisüsteem, mis suudab vastata loomulikus keeles esitatud küsimustele. Selle lõi IBM eesmärgiga võistelda Ameerika telesaates "Jeopardy!". 2011. aasta veebruaris mängis Watson võistlusel Jeopardy! varasemate võitjate Ken Jenningsi ja Brad Rutteri vastu ning saavutas esimese koha — auhinnaraha oli 1 miljon dollarit. Watson sai nime Thomas J. Watsoni järgi, kes oli IBMi esimees ja tegevjuht aastatel 1914–1956. Watsoni Jeopardy! ettetulemine tõi laiemale avalikkusele teadliku demonstratsiooni sellest, kuidas masin võib mõista ja vastata inimkeeles esitatud üllatavatele ja leidlikele vihjepõhistele küsimustele.

Mängu ajal oli Watsonil juurdepääs 200 miljonile sisulehele, sealhulgas Vikipeedia täistekstile. Watsoni teabeallikate hulka kuulusid entsüklopeediad, sõnastikud, tesaurused, uudisartiklid ja raamatud. Ta ei olnud ühendatud internetti, mis tähendab, et ta pidi vihjetele vastamiseks kasutama seda, mis oli tema süsteemis. Iga vihje puhul kuvati teleekraanil Watsoni kolm kõige tõenäolisemat vastust koos tema usalduse määraga nende vastuste suhtes. Kui tema usaldus vastuse suhtes oli piisavalt suur, helistas ta sisse, et anda vastus.

Kuidas Watson töötas?

Watsoni tehniline lähenemine, mida IBM kutsus sageli DeepQA arhitektuuriks, ei olnud üheainsa mustri tuvastamise mudeli töö, vaid mitme töötlusetapi ja meetodi kombinatsioon. Põhilised toimemehhanismid olid:

  • Loodusteaduslik tekstitöötlus (NLP) — küsimuse analüüs, lauseehituse ja semantika tõlgendamine, võtmesõnade ja vihjete eristamine.
  • Hüpoteeside genereerimine — Watson lõi palju võimalikku vastusevarianti (hüpoteesi) iga küsimuse kohta.
  • Tõendite otsimine ja hindamine — süsteem otsis suurest andmebaasist tõendeid iga hüpoteesi toetuseks ning hindas nende tugevust mitme kriteeriumi alusel.
  • Usaldusskoori ja masinõpe — Watson hindas iga hüpoteesi tõenäosust ja andis selle põhjal usaldusskoori; see skoor määras, kas „vajutada buzzerile” ehk vastata.
  • Hästi paralleelne arvutus — suuremahuline andmetöötlus jooksis mitmetel serveritel samaaegselt, mis võimaldas Watsonil töötada reaalajas ja genereerida vastuseid sekunditega.

Telemängus kuvatud kolm parimat vastust ja nende usaldusskoorid aitasid meeskonnal ja vaatajatel näha, kuidas süsteem argumenteerib, mitte ainult ei edasta lõplikku vastust.

Pärast Jeopardy! — kommertsialiseerimine ja rakendused

Pärast Jeopardy! edu viis IBM Watsoni tehnoloogia kommertsialiseerimiseni ja erisugustesse rakendustesse. IBM pakkus Watsoni aluseid teenuseid ettevõtetele ja organisatsioonidele pilvepõhiste lahendustena — näiteks klienditeeninduse automatiseerimine, andmete analüüs, kokkuvõtete koostamine ja teadmuste hankimine suurtest tekstikogudest. Suur rõhk pandi tervishoiuvaldkonnale, kus pakuti rakendusi diagnooside, ravisoovituste ja meditsiinilise kirjanduse kiireks töötluseks (nt Watson Health ja Watson for Oncology).

Samal ajal kaasnesid Watsoni ärirakendustega ka piirangud ja kriitika: mõnes tervishoiuprojektis ei saavutanud süsteem lubatud tulemust, esinesid andmekvaliteedi ning tõlgendatavuse probleemid ning osa algsetest tervishoiualastest ärimudelitest kohati ei töötanud ootuspäraselt. Sellest hoolimata aitas Watson populariseerida mõtet, et masinõpe ja automatiseeritud tekstianalüüs võivad toetada spetsialiste keerukates otsustes.

Mõju ja eristuvus tänapäevaste mudelitega

Watsoni mõju on mitmetahuline: see oli oluline näide sellest, kuidas statistilised meetodid ja mitme-algoritmiline lähenemine suudavad lahendada keerukaid keeleülesandeid reaalajas. Samas on tänapäevased suured keelemudelid (LLM-id) nagu transformer-põhised mudelid (nt GPT-seeria) arendanud välja teistsuguse lähenemise — suure hulga eelõpetuse ja dünaamilise teksti genereerimise abil. Watsoni arhitektuur tugines rohkem spetsiifilistele komponentidele ja tõendusbaasile põhinevale hindamisele, mitte ainult ühele monoliitsele suurele mudelile.

Kokkuvõttes näitas Watson, et tehisintellekt võib mõista ja vastata inimkeeles esitatud küsimustele keerulistes situatsioonides ning et selliseid süsteeme saab praktiliselt rakendada erinevates tööstusharudes. Watsoni projekt andis tugeva panuse nii teadusuuringutesse kui ka ettevõtlusesse, kuigi praktilised tulemused sõltuvad alati andmetest, rakendusvaldkonnast ja ootustest.

IBMi töötajad testivad Watsonit.Zoom
IBMi töötajad testivad Watsonit.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Watson?


V: Watson on tehisintellektiga arvutisüsteem, mis suudab vastata loomulikus keeles esitatud küsimustele.

K: Kes tegi Watsoni?


V: Watsoni tegi IBM.

K: Mis oli Watsoni eesmärk Jeopardy! saates?


V: Watsoni eesmärk Jeopardy's oli võistelda varasemate võitjate Ken Jenningsi ja Brad Rutteri vastu.

K: Kas Watson võitis Jeopardy!'s?


V: Jah, Watson võitis Jeopardy!'s esimese koha auhinna, milleks oli 1 miljon dollarit.

K: Kelle järgi sai Watson nime?


V: Watson sai nime Thomas J. Watsoni järgi, kes oli IBMi esimees ja tegevjuht aastatel 1914-1956.

K: Milliseid teabeallikaid kasutas Watson küsimustele vastamiseks?


V: Watsoni teabeallikate hulka kuulusid entsüklopeediad, sõnastikud, tesaurused, uudisartiklid ja raamatud.

K: Kas Watsonil oli Jeopardy! ajal internetiühendus?


V: Ei, Watson ei olnud Jeopardy! ajal internetti ühendatud, mis tähendab, et ta pidi kasutama vihjetele vastamiseks seda, mis oli tema süsteemis.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3