Ilmakilp (tuulelipp): ajalugu, toimimine ja kasutus

Ilmakilp (tuulelipp) — ajalugu, toimimine ja kasutus: avasta vanimad tuulenäitajad, paigaldusnõuanded ning dekoratiivsed ja praktilised kasutusalad.

Autor: Leandro Alegsa

Ilmakilp ehk tuulelipp on vabalt pöörlev seade, mida kasutatakse tuule suuna (ja sageli ka tuule tugevuse suhtelise hinnangu) näitamiseks. Ilmakilbid on olnud sajandeid lihtsad ja vastupidavad abivahendid ilmateadlikkuse tõstmiseks – need aitasid orienteeruda põllumajanduses, reisimisel ja laevanduses. Tänapäeval on paljud ilmakilbid ka dekoratiivsed, kuid meteoroloogias on neid tihti asendanud täpsemad elektroonilised mõõteseadmed.

Ajalugu

Tuntud varaseim kirjeldatud ilmakilp asus Ateenas Tuulte torni peal. Selle tegi kuulikindel skulptuurina tuntud tehnik Andronicus; allikates mainitakse seda ajavahemikku umbes 48. aasta eKr. – konstruktsiooni kohta saab lisateavet, sest see asus Ateenas ja oli osalt kujundatud inimese pead ja torsot, millel oli kala saba. Sellel ja teistel varajastel ilmakilpidel oli nii praktiline kui ka sümboolne tähendus.

Ehitus ja toimimine

Lihtsaim ilmakilp koosneb vertikaalsest vardast ja horisontaalsest noolekujulisest või figuurilisest osast, mis vabal teljel pöörleb. Kui tuul puhub, asetub kergem või kõrgema tuuletakistusega ots tuule alla ning raskem või laiem ots jääb tuule vastu – nii näitab nool tuulesuuna. Mõned ilmakilbid sisaldavad ka skaalasid või lisaraskusi, mis annavad ligikaudse tunnetuse tuule tugevusest.

Liigid

  • Horisontaalne nool: kõige levinum ja lihtsam tüüp – näitab otseselt suunda.
  • Figuratiivsed ilmakilbid: kujundatud loomade, inimfiguuride, laevade või muude kujude järgi; tihti dekoratiivsed.
  • Vertikaalvarrega pöörlevad: vertikaalteljega keerlevad plaadid või vormid, mida kasutatakse nii funktsionaalselt kui ka kunstiliselt.
  • Elektroonilised tuulelipud: kombineeritud andurite ja pöördtelgedega, mis annavad digitaalse väljundi suuna ja kiiruse kohta.

Paigaldamine ja täpsus

Et ilmakilp toimiks õigesti, tuleks see paigutada hoone kõrgeima punkti peale või muule vabaõhuasendisse, kus tuult ei sega lähedal asuvad seinad, puud või katused. Üldised soovitused:

  • Paigalda ilmakilp võimalikult kõrgele ja kaugele tuulemudeleid rikkuvatest takistustest.
  • Kontrolli, et pöördtelg oleks hästi määratud ja vaba korrosioonist, et liikumine oleks tundlik.
  • Kinnita ilmakilp tugevate tuulte korral sobiva alusega; ärge lase liiga kergel konstruktsioonil pöörduda liiga kiiresti, mis võib põhjustada kulumist.

Materjalid ja hooldus

Tavalised materjalid on vask, vasest või rauast lehtmetall, alumiinium ja ilmastikukindlad puiduliigid. Kaasaegsemad variantid kasutavad roostevaba terast või pulbervärvitud metalli. Hooldus soovitab:

  • Regulaarne määrdeaine lisamine pöördteljele, et hoida liikumisvõime säilinuna.
  • Korrosioonikaitse – värvimine või lakiga kaitsmine eriti soodne mereäärsetes piirkondades.
  • Lahtiste osade ja kinnituste kontroll ja vajadusel pingutamine.

Kaasaegne kasutus

Kuigi meteoroloogilistel vaatlustel on tavalised anemomeetrid ja tuuleandurid, säilitavad ilmakilbid oma väärtuse nii praktilise indikaatorina kui ka arhitektuuri- ja aiakujunduse elemendina. Mõned ilmakilbid on kombineeritud tänapäevaste sensoritega, mis annavad nii visuaalse suunaindikaatori kui ka digitaalset andmestikku.

Sõna päritolu

Sõna "vane" (inglise vane) pärineb vanainglise sõnast fana ehk "banner". See on suguluses vanahorvaani fano (riie) ja ladinakeelse pannus (riie või rätt) sõnaga. Termin kajastab algset seost rippuvate riiete või lipukeste ärasuunamisega tuules.

Kokkuvõte

Ilmakilp on lihtne, pikkajalooga ja intuitiivne seade tuule suuna näitamiseks. Kuigi tänapäeval on saadaval täpsemaid elektronilisi vahendeid, jääb ilmakilp oluliseks nii praktiliseks abivahendiks lihtsates tingimustes kui ka dekoratiivseks elemendiks hoonete ja aedade tipus.

IlmastikukilpZoom
Ilmastikukilp

Seotud leheküljed

  • Windsock
  • Näiline tuuleindikaator
  • Ilmastikunäitajate loetelu
  • Vana Isa Aeg, kuulus ilmataat Lord's Cricket Groundil, Londonis
  • Ilmaradar
  • Ilmajaam
  • Ilmapall

Galerii

·        

Hirvikujuline ilmakaar

·        

Merineitsi ilmakaar

·        

Douglas DC-3, mis on ümber ehitatud ilmakaitselennukiks.

·        

Kukk-ilmakell (nimetatakse ka ilmakukuks)

·        

põllumees künnib ilmakaarte

·        

Vaala ilmakaar

·        

Kellatorn Belgias koos ilmakaitselipikutega

Küsimused ja vastused

K: Mis on ilmakaart?


V: Ilmastikukiirus on vabalt pöörleva näitajaga seade, mida kasutatakse tuule suuna näitamiseks.

K: Kui kaua on ilmatiibasid kasutatud?


V: Ilmakaarte on kasutatud sajandeid.

K: Milleks olid ilmatiivad kriitilised tööriistad?


V: Ilmakaarte kasutati põllumajanduse, reisimise ja laevanduse jaoks.

K: Millist funktsiooni täidavad ilmatiivad tänapäeval?


V: Tänapäeval täidavad labidad peamiselt dekoratiivset funktsiooni.

K: Milline on ilmatiiva lihtsaim vorm?


V: Kõige lihtsam ilmatiiva vorm on vertikaalsel vardal vabalt pöörlev horisontaalne nool või muu vorm.

K: Kes valmistas varaseima teadaoleva ilmakaare ja millal see valmistati?


V: Varaseima teadaoleva ilmakilbi valmistas astronoom Andronicus 48. aastal eKr.

K: Kust pärineb sõna "labidas"?


V: Sõna "vane" pärineb vanainglise sõnast fana banner, mis on seotud ladinakeelse sõnaga pannus (riie või rätt).


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3