Zuiderzeewerken (Zuiderzee tööd): Hollandi polderid, Afsluitdijk, IJsselmeer

Zuiderzeewerken (Zuiderzee tööd) on tammide, maaparandus- ja veekogude kuivendustöödest koosnev süsteem, mis ehitati Madalmaades kahekümnendal sajandil. Tööde plaanid pärinevad juba 1600. aastatest, kuid tänapäevase, tervikliku programmi kavandas ja poliitiliselt edendas eelkõige insener ja ministriametnik Cornelis Lely. Pärast 1916. aasta suurt üleujutust otsustas Madalmaade parlament töid rahastada ning projekti realiseerimist juhtis riiklik inseneriorganisatsioon Rijkswaterstaat. Projekti ulatus, tehniline keerukus ja ajaline kestev mõju maa- ja veehaldusele on teinud sellest ühe tuntumaid inseneri- ja maaparandustöid maailmas; tihti nimetatakse seda üheks kaasaegseks imestuseks.

Afsluitdijk — suur tamm, mis lõikas Zuiderzee ära

Kõigepealt ehitati mitu suurt tammistruktuuri, et eraldada kunagine Lõunameri (hollandi keeles Zuiderzee)) Põhjamerest. Suurim neist on Afsluitdijk ("sulgemispais"), mis ulatub umbes 32 kilomeetri pikkuseni. Kui Afsluitdijk 1932. aastal valmis sai, katkestati mereside ja mereline laevandus ning soolane Lõunameri muutus järveks, mis sai nimeks IJsselmeer. Afsluitdijki ehitus vähendas oluliselt rannikualade üleujutusriski ning võimaldas järkjärgulist poldrite ehk uuenenud maismaa loomist järve põhja- ja lääneosades.

Kuidas poldrid loodi ja milleks neid kasutati

Maaparandusprojektid tähendasid reeglina esiteks tugevate ringtammide ja dike’ide ehitamist, seejärel poldri ala vee äravoolu ning pumpamist kuivendamiseks. Kuivendamiseks kasutati varem aurujõul töötavaid puis- ja pumbajaamu, hiljem elektrilisi pumpasid ja suuri pumpimisjaamu. Pärast poldri kuivatamist parendati mulda (nt soola neutraliseerimine ja pinnase stabiliseerimine) ning hakati sinna rajama põllumajandusmaad, teid ja asulaid. Uut maad nimetatakse polderiks.

• Polderid suurendasid põllumajandusliku maa hulka ning parandasid toidutootmise võimalusi.
• Polderid andsid ka ruumi uutele linnadele ja asulatele — näiteks Flevolandi poldrite aladele rajati linnad nagu Lelystad ja Almere.
• Tööde tõttu vähenes ka avatud merepind, mis omakorda muutis regionaalset veerežiimi ja haldas üleujutusohu suuremas ulatuses.

Tehnika, lüüsid ja veetaseme juhtimine

Afsluitdijki otstes asuvad suured lüüsid ja lüüsid-tüüpi väravad, mida kasutatakse laevade läbipääsuks ja vee liikumise reguleerimiseks. Lüüside abil saab kontrollida IJsselmeeri ning Põhjameri vahelist veevoolu ja hoida taset poldrite ning sisevete stabiilsena. Samaaegselt toimetatakse jõududest ja poldritest järve koguneb pidevalt vett — seda tuleb juhtida või tühjendada, muidu suureneks üleujutusoht.

Lisaks lüüsidele on tööde käigus rajatud suured pumpimistehased ja voolukanalid, mis võimaldavad poldrite vee järelkontrolli. Tänapäeval pannakse üha enam rõhku ka ökoloogilistele lahendustele: kalapääsud, vee kvaliteedi jälgimine ja niššidele vastavad tasakaalurajatised aitavad leevendada soola- ja elustikumuutusi, mis tulenevad merest järve muutumisest.

Mõjud inimestele ja loodusele

Zuiderzeewerken oli majanduslikult ja sotsiaalselt radikaalne projekt. Kalanduse ja meresõidu ärid pidid ümber korralduma, kuna soolasest sisemisest merest sai mageveeline järv. Paljud sadamalinnad ja kaluritöökogukonnad pidid kohanema või ümberasuma. Samal ajal tekkisid uued põllumajandusmaad, tööstus- ja elamualad ning hiljem ka loodus- ja puhkealad.

Looduskeskkond muutus märgatavalt: mereline floora ja fauna asendus järk-järgult mageveega kohastunud liikidega. Selle tõttu viidi läbi teadusuuringuid ja looduskaitsealaseid meetmeid, et soodustada uute elupaikade tekke ja säilitada liigirikkust.

Tänapäev ja pärand

Tänapäeval on Zuiderzeewerken nii tehniline kui kultuuriline pärand: rajatised on turismi-, haridus- ja uurimiskeskused. Näiteks saab tutvuda piirkonna ajalooga muuseumites nagu Zuiderzeemuseum Enkhuizenis ning Afsluitdijkil on infotahvlid ja külastuskeskused, mis tutvustavad tammi ja poldrite ehitust ning veemajandust. Projekti tulemused on jäänud oluliseks õppetunniks hüdroinseneridele üle maailma ning näitavad, kuidas inimsuured rajatised saavad muuta riigi geograafiat ja majandust.

Kuivõrd tegemist oli ulatusliku ja mitmeastmelise programmiga, jätkuvad tööd ka praegu: tammide ja dike’ide tugevdamine, lüüside tehniline uuendamine ja kliimamuutusega seotud veetasemete ning tormirünnakute riskide arvestamine on osa tänasest haldusest ja plaanidest.

Kokkuvõte: Zuiderzeewerken oli ambitsioonikas maaparandus- ja hüdroinseneriprojekt, mille keskmes olid tammide, lüüside ja pumpimisjaamade ehitus ning uue maa ehk polderite loomine. Afsluitdijk ja sellest tekkinud IJsselmeer muutsid Hollandi ranniku- ja veemaastikku pöördumatult, andes nii uusi võimalusi põllumajandusele, asustusele ja kaitsele üleujutuste eest, samas kui ökoloogilised ja sotsiaalsed tagajärjed on olnud pikaajalised ning nõudnud täiendavaid kohandusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Zuiderzeewerken?

K: Millal alustati tööde kavandamist?

K: Millise sündmuse tõttu nõustus Madalmaade parlament lõpuks nende eest maksma?

K: Milline on suurim tamm, mis selle projekti raames ehitati?

K: Kuidas tekitas Lõunamere ära lõikamine uue veekogu?

K: Kuidas toimib maaparandus?

K: Millist eesmärki täidavad Afsluitdijki mõlemas otsas asuvad väravad ja lüüsid?

Otsing