Artur Schnabel — klassikaline pianist, helilooja ja pedagoog (1882–1951)
Artur Schnabel (1882–1951) — mõjukas pianist, helilooja ja pedagoog; tuntud Mozarti, Beethoveni ja Schuberti interpretatsioonide ning kammermuusika meister.
Artur Schnabel (17. aprill 1882 - 15. august 1951) oli Austria klassikaline pianist, helilooja ja pedagoog. Ta on tunnustatud kui üks kahekümnenda sajandi mõjukamaid interpretatsioone andnud pianiste. Schnabeli mäng oli tuntud oma vaimsuse, sisukuse ja muusikalise aususe poolest: ta ei püüdnud publikut võluda kiiruse või kõlavuse läbi, vaid rõhutas vormi, fraaseerimist ja teksti sügavust. Eriti kuulus ta Mozarti, Beethoveni ja Schuberti muusika tõlgenduste poolest, mis on paljude jaoks jäänud tõlgenduslikuks mõõdupuuks.
Varajane elu ja õpingud
Koht, kus Schnabel sündis, kandis nime Kunzendorf. See asus Austria-Ungaris Bielitz'i nime kandva linna lähedal. Nüüd on Kunzendorfi nimi Lipnik ja Bielitz on Bielsko-Biała, ja see asub Poolas. Kui ta oli kaheaastane, kolis tema pere Viini. Klaverimängu hakkas ta õppima juba nelja-aastase käes ja üheksa-aastaselt sai tal võimalus õppida kuulsa õpetaja Theodor Leschetizsky juures. Ta õppis Leschetizsky juures seitse aastat, kuni 1897. aastani, ja täiendas oma muusikalisi teadmisi Eusebius Mandyczewski juures muusikateooria ja kompositsiooni alal. Oma esimese kontserdi andis ta 1897. aastal Viinis ning peagi esines ka Budapestis, Prahas ja Brnos.
Karjäär ja esinemised
Schnabel kolis 1898. aastal Berliini, kus sai kiiresti tuntuks nii orkestri- kui ka kammermuusikaprogrammide kaudu. Ta esines Berliini Filharmooniaorkestri ees ning oli hinnatud kammermuusik. Kammermuusika jäi tema repertuaari keskseks kogu eluks; ta tegi koostööd paljude tippviiuldajate ja tšellistidega, sealhulgas Carl Flesch, Joseph Szigeti, Bronislaw Huberman, Paul Hindemith, ning tšellistidega nagu Pablo Casals, Gregor Piatigorsky ja Pierre Fournier. Schnabeli ansamblilised esinemised olid hinnatud erilise tõsiduse ja muusikalise sügavuse poolest.
Lisaks esinemisele oli Schnabel aktiivne ka salvestajana ja helikandjate ajaloos märkimisväärne figureerija: ta tegi esimese täieliku salvestuse Beethoveni klaverisonaatidest 1932.–1935. aastatel, mis on oluliseks dokumendiks interpreteeriva traditsiooni kujunemisel 20. sajandil. Tema salvestused ja kontserdid on mõjutanud paljusid hilisemaid pianiste ja jäänud õppetunniks täpse, tekstile truuduse ning intellektuaalse lähenemise kohta muusikale.
Helilooming ja pedagoogika
Lisaks interpretaatoritööle kirjutas Schnabel ka ise muusikat: tema loomingusse kuuluvad klaveriteosed, laulumängud ja kammermuusika. Pedagoogina oli ta nõudlik ja intellektuaalne õpetaja, kes rõhutas partituuri lugemist, fraaside selgust ja kunstilist diskreetsust. Tema pedagoogilised põhimõtted mõjutasid järgmisi pianistide põlvkondi ning tema peres jätkus muusikaline traditsioon (näiteks poeg Karl Ulrich Schnabel jätkas klaveripedagoogikat).
Isiklik elu
Ta mängis klaverit ka kontrastaja Therese Behrile (1876-1959) ja aastal 1905 abiellus temaga. Neil oli kaks poega: Karl Ulrich Schnabel (1909-2001), kes sai pianistiks ja pedagoogiks, ning Stefan Schnabel (1912-99), kes töötas näitlejana.
Põgenemine ja hilisem elu
1933. aastal, kui Adolf Hitler sai Saksamaa liidriks ja natside võim oli tõusmas, lahkus Schnabel, kes oli juut, esmalt Inglismaale. 1939. aastal rändas ta edasi Ameerika Ühendriikidesse, kus jätkas kontserttegevust ja salvestamist. Pärast Teise maailmasõja lõppu pöördus ta periooditi tagasi Euroopasse, andes esinemisi nii seal kui ka Ameerikas. Artur Schnabel suri Šveitsis Axensteinis 1951. aastal.
Pärand ja tähendus
Schnabeli mõju väljendub eelkõige tema interpretatsioonide ja salvestuste kaudu: tema käsitlus Beethovenist, Mozartist ja Schubertist aitas kujundada 20. sajandi interpreteerimistraditsiooni, rõhutades teksti sisemist loogikat ja muusikalist mõtteviisi. Tema pedagoogiline pärand ning kirjalikud ja salvestuslikud jäljed teevad temast ühe olulisema figuuri klaverimuusika ajaloos.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Artur Schnabel?
V: Artur Schnabel oli kahekümnendal sajandil elanud Austria klassikaline pianist, helilooja ja õpetaja.
K: Mis tüüpi pianist ta oli?
V: Ta oli väga tõsine pianist, kes ei püüdnud inimestele muljet avaldada kiire või valju mängimisega.
K: Kui kuulus ta oli?
V: Ta oli üks kahekümnenda sajandi parimaid pianiste.
K: Millist muusikat ta mängis?
V: Ta oli kõige kuulsam Mozarti, Beethoveni ja Schuberti muusika mängimise poolest.
K: Millal Artur Schnabel elas?
V: Artur Schnabel elas 17. aprillist 1882 kuni 15. augustini 1951.
K: Kust ta pärit oli?
V: Ta oli pärit Austriast.
K: Kas Artur Schnabel oli nii helilooja kui ka pianist?
V: Jah, ta oli ka helilooja ja õpetaja.
Otsige