Gustav Leonhardt
Gustav Leonhardt (sündinud 's-Graveland, Madalmaad, 30. mai 1928, surnud Amsterdam, 16. jaanuar 2012) oli kuulus hollandi tšempionist, organist ja dirigent, kes sai tuntuks ajalooliste perioodide muusika esitamisega ajaloolistel instrumentidel. Tema karjääri alguses ei olnud klavessiin veel populaarne instrument ning renessanss- ja barokiajastu muusikat mängiti tavaliselt samamoodi nagu hilisemate sajandite muusikat. Gustav Leonhardt tegi oma kuulajatele selgeks, kuidas Johann Sebastian Bachi muusika oleks kõlanud Bachi ajal.
Gustav Leonhardt mängib klavessiinil MAfestivalil Bruggeses
Life
Gustav Leonhardt sündis maal elavasse hollandi protestantlikku perekonda. Tema protestantlus oli oluline osa tema elust. Tema isa oli jõukas ärimees. Tema vanemad olid mõlemad väga innukad amatöörmuusikud. Kui Gustav oli kümneaastane, ostsid nad klavessiini. Kui puhkes Teine maailmasõda, oli elu maal raske ja Leonhardt pidi sageli peitu pugema põrandalaudade alla, et teda ei saadetaks ära orjatööle. Kui ta ei varjunud, veetis ta palju aega harjutades klavessiini.
Gustav Leonhardt õppis Baselis Schola Cantorum'is orelit ja klavessiini. Sel ajal oli see ainus koht Euroopas, kus oli võimalik õppida vanamuusika mängimist. Ta läks Viini, et õppida dirigendiks, sest tema vanemad arvasid, et dirigendiks olemine on hea võimalus teenida palju raha. Gustav ei olnud aga kunagi väga huvitatud dirigeerimisest ja veetis kogu oma aja seal raamatukogus noodipartituuride õppimise ja noodi välja kopeerimise alal. Enamikku sellest muusikast polnud kunagi avaldatud ja seda polnud pärast selle koostamist esitatud.
1952. aastal sai temast Viini muusikakõrgkooli harfipillide professor. Ta kohtus Nikolaus Harnoncourtiga, kellel olid sarnased huvid. Peagi sai temast Amsterdami konservatooriumi tšempioniprofessor ja jäi sinna kuni 1988. aastani. Ta oli ka Amsterdami Waalse Kerki organist. Selles kirikus on väga kuulus ajalooline orel. Ta sai tuntuks oma tšempionikontsertide ja salvestuste poolest. Ta juhatas Leonhardt Baroque Ensemble'i koos inglise kontratenor Alfred Delleriga, kellega ta tegi ühe esimese salvestuse mõnest Bachi kantaadist. Ansamblisse kuulusid tema abikaasa Marie ja Nikolaus Harnoncourt, kes mängis tšellot. Koos Harnoncourtiga dirigeeris ja salvestas ta kõik Bachi kantaadid.
Leonhardt elas suures 16. sajandi majas, mis asus Amsterdami kesklinnas ühe kanali vastas. Ta nägi kontserdiplatsil väga tõsine välja, kuid tal oli huumorimeel ja aeg-ajalt mängis ta kontserdi lõpus natuke ragtime'i.
Leonhardt suri 16. jaanuaril 2012 Amsterdamis.
