Hugo Chávez
Hugo Rafael Chávez Frías (IPA: ['uɰo rafa'el 'tʃaβes 'fɾias]) (28. juuli 1954 - 5. märts 2013) oli Venezuela president 1999. aastast kuni oma surmani 2013. aastal. Ta oli "bolivari revolutsiooni" juht ja propageeris oma nägemust demokraatlikust sotsialismist, Ladina-Ameerika integratsioonist ja antiimperialismist. Chávez oli ka neoliberaalse globaliseerumise ja USA välispoliitika tulihingeline kriitik.
Karjäär
Chávez oli sõjaväelane. Ta asutas vasakpoolse Viienda Vabariigi Liikumise pärast ebaõnnestunud riigipööret endise presidendi Carlos Andrés Pérezi vastu. Chávez valiti presidendiks 1998. aastal. Seda peamiselt seetõttu, et ta lubas aidata Venezuela rahva vaest enamust. Ta valiti uuesti ametisse 2000. ja 2006. aastal.
Ta alustas liikumist nimega Bolivari missioonid. Selle eesmärk on võidelda haiguste, kirjaoskamatuse, alatoitluse, vaesuse ja muude sotsiaalsete probleemide vastu. Välismaal on Chávez tuntud alternatiivsete majandusarengu mudelite toetajana. Ta rääkis ka vaeste riikide, eriti Ladina-Ameerika riikide koostööst. 20. septembril 2006 pidas Chávez kõne ÜRO Peaassamblee ees. Chávez ütles, et USA president George W. Bush on "Kurat tuli siia eile ja haiseb väävli järele veel täna".
Chávezi reformid on tekitanud vastuolusid nii Venezuelas kui ka väljaspool riiki. Mõned inimesed kritiseerisid reforme, teised toetasid neid. Need inimesed, kes toetavad reforme, ütlevad, et ta on andnud rohkem võimu vaestele ja et ta on stimuleerinud majanduskasvu. Need, kes väidavad reformide vastu, ütlevad, et ta on autokraat, kes on majandust halvasti juhtinud.
Mõned valitsused, eriti Ameerika Ühendriikide valitsus, nägid Chávezis ohtu nii nafta maailmaturuhindadele kui ka piirkondlikule stabiilsusele. Teised suhtuvad tema ideoloogiasse või tervitavad tema kahepoolseid kaubandus- ja vastastikuseid abilepinguid.
Auhinnad
2005. ja 2006. aastal nimetati ta ajakirja Time 100 kõige mõjukama inimese hulka. Chavez on saanud mitmeid auhindu: Ta on saanud Pekingi ülikooli, Rio de Janeiro ülikooli, Santo Domingo ülikooli ja Lõuna-Korea Kyung Hee ülikooli aukodaniku tiitli.
Usk
Chávez ütles, et ta on roomakatoliiklane. Sarnaselt oma eelkäijale Simon Bólivarile tolereeris Chávez Venezuelas populaarsete ususüsteemide elemente, nagu María Lionza kultus ja Sanería. Need liikumised segavad roomakatoliku usku teiste elementidega, näiteks voodoo ja šamanismi elementidega. Chávez pani rõhku ka katoliku kiriku sotsiaalsetele ideedele ja jäi tagaplaanile, kui tuli arutada vastuolulisi ideid. Tema ideed tekitasid vastuolusid mõnede katoliku kiriku vaimulike ja mõne evangeelse liikumisega. Kui ta oli na palverännakul, ütles kardinal Rosalio Lara, et neid, kellel ei ole samu ideid kui võimulolijatel, kiusatakse taga ja et Chavezi viis riiki juhtida on ebademokraatlik.
Tervis
Tal tehti käärsoolestiku operatsioon, et eemaldada kolorektaalvähk. Jaanuaris 2013 süvenes tema vähk ja ta pandi elutegevusse. Chávez pani oma tütre otsustada, kas ta peaks elama või surema. Teda raviti haiguse tõttu Kuubal ja Venezuelas. 27. veebruaril 2013 kõlasid kuulujutud, et tema tütar lõpetas elutegevuse 23. veebruaril. Hiljem, 28. veebruaril ütles asepresident, et Chávez võitleb oma elu eest. Chávez suri jämesoolevähki 5. märtsil 2013.
Surm
5. märtsil 2013 teatas asepresident Nicolás Maduro riigitelevisioonis, et Chávez suri Venezuelas Caracases kell 16:25 VET (2055 UTC). Tema surma põhjuseks oli südameatakk, mille põhjustasid jämesoolevähk ja hingamispuudulikkus. Ta võitles vähiga alates 2011. aasta juunist. Teda jäid maha tema kolm tütart ja üks poeg. Maailma liidrid jagasid Chávezi surma kohta reaktsioone.
