Marc-Antoine Charpentier — prantsuse barokkomponist, "Te Deum" autor
Marc-Antoine Charpentier — prantsuse barokkomponist, kelle maailmakuulus Te Deum ja selle prelüüd on Eurovisiooni ning pidulikku atmosfääri kujundav tunnusmeloodia.
Marc-Antoine Charpentier (sündinud Pariisi lähedal 1643; surnud Sainte-Chapelle, Pariis, 24. veebruar 1704) oli olulise tähendusega prantsuse helilooja barokiaegsel perioodil. Ta oli erakordselt viljakas loovisik, kelle loomingusse kuuluvad hulgad kirikliku ja ilmaliku muusika teosed: missad, motetid, oratooriumid, cantatad, ooperimõõdus teosed ja instrumentaalmuusika. Tema kõige tuntum teos on Te Deum, mille algusprelüüd on tänapäeval laialdaselt tuntud ja sageli kasutatav.
Elukäik ja haridus
Charpentier õppis noorena muusikat ja veetis olulise perioodi Itaalias, kus tema õpetajaks oli kuulsaim barokikomponist ja rühmituse juht Giacomo Carissimi — selle mõjutuse tõttu ühendab Charpentieri looming sageli itaalia emotsiooniderikkust ja prantsuse vaoshoitumat vokaalstiili. Pärast Itaalias õpinguid naasis ta Pariisi ja töötas eri patroonide juures ning kiriklikes ametites.
Ta oli näiteks pikka aega seotud Mademoiselle de Guise ja Jeesuseisanda kogudusega, kirjutas palju jumalateenistuseks mõeldud muusikat ning 1698. aastal nimetati ta Sainte-Chapelle'i muusikajuhiks, seda ametit pidades kuni surmani 1704. aastal.
Loome ja stiil
Charpentieri muusikas on kombineeritud prantsuse meloodiline elegants ja itaalia harmooniline väljendusjõud. Tema häälest ja tekstitöötlusest jääb mulje tugevalt uuritud draamast ja väljenduslikkusest: ta oskas oratooriumides ja motettides mitmekesiselt ära kasutada koori, soliste ja orkestrit. Tema teoseid on säilinud palju käsikirjades ning need on tänapäeval katalogiseeritud peamiselt Hugh Wiley Hitchcocki töös (tavaliselt tähistatud H.-numbritega).
Te Deum ja selle järjepidev populaarsus
Charpentieri Te Deum on instrumentaalse prelüüdiga, mis on saanud erilise elu iseseisva signatuurilogona. See prelüüd on tuntud kui pidulik, triumfiline sissejuhatus ja on leidnud laialdast kasutust nii raadio- kui telesaadetes. Näiteks oli see teos valitud Euroopa Ringhäälingute Liidu tunnusmeloodiaks ja seda kasutati Viini aastavahetuse kontserdi ning Eurovisiooni lauluvõistluse sissejuhatuseks. Lisaks kasutatakse selle prelüüdi teose osi sageli erilistel pidustustel ja see on populaarne ka muusikapublikute seas — mõnikord kasutatakse seda vabatahtlikuna pulmades.
Pärand ja olulised teosed
- Kiriklikud teosed: mitmed missad, motetid, oratooriumid ja psalmikommentaarid, mis demonstreerivad tema vaimulikku sügavust ja vokaalset meisterlikkust.
- Ilmalik vokalmuusika: cantatad ja air'id, mis näitavad tema oskust kirjutada väiksematele ansamblitele ja lauljatelegi.
- Dramaatilised teosed: ooperilaadsed ja teatrilised palad, mis kinnistavad tema rolli Prantsuse barokimuusika arengus.
Taastumine ja tänapäev
Pärast 18. ja 19. sajandi suhtelist unustust koges Charpentieri looming 20. sajandil taasärkamist, kui ajaloolised interpreteerimisviisid ja barokkmuusika huvi kasvasid. Tänapäeval on tema teosed regulaarselt salvestatud ja esitatavad nii kiriklikus kui kontserdilises kontekstis. Tema Te Deum eelkõige on muutunud kultuuriliselt laialt äratuntavaks helireadiks, mis ühendab barokiajastu muusikalise pärandi kaasaegse meediakasutusega.
Charpentieri tähtsus seisneb tema võimes siduda eri stiilide elemente ning luua muusikat, mis on nii liturgiliselt asjakohane kui ka kunstiliselt väljendusrikas. Tema pärand on oluline osa prantsuse barokimuusika ajaloost ja jätkab kuulajaskonna leidmist kogu maailmas.
Graveering 1682. aasta Almanach Royalist, kus muusik hoiab käes Charpentier' teost. Tõenäoliselt on tegemist Charpentier' endaga.
Life
Me ei tea tema varase elu kohta palju kindlat. Ta läks Itaaliasse, kus ta õppis palju, õppides Itaalia heliloojate muusikat. Ta õppis mitu aastat helilooja Giacomo Carissimi juures.
Prantsusmaale naastes sai ta muusikuna tööd Guise'i hertsoginna juures, kes oli rikas daam, kes palkas mitmeid muusikuid. Ta töötas tema heaks aastaid nii lauljana (tal oli kõrge tenorihääl, mida prantsuse keeles tuntakse kui "haute-contre") kui ka heliloojana. Kui suur näitekirjanik Molière lõpetas koostöö Lullyga, palus ta Charpentier'd temaga koos töötada. Ta kirjutas muusika mitmetele Molière'i näidenditele, sealhulgas "Le malade imaginaire". Pärast Molière'i surma 1673. aastal jätkas Charpentier kirjutamist teistele näitekirjanikele nagu Thomas Corneille ja Jean Donneau de Visé. Sageli kasutas ta rohkem muusikuid, kui talle lubatud oli (ainult Lully, kuninga helilooja, võis oma etendustes kasutada palju muusikuid). Lõpuks lõpetas Charpentier näidenditele muusika kirjutamise.
1679. aastal kutsuti Charpentier'd komponeerima kuningapojale, daufinile. Daufinil oli erakapell ja Charpentier kirjutas talle religioosset muusikat. Aastal 1683 sai ta kuningliku pensioni. Sama aasta aprillis jäi ta väga haigeks ja ei saanud mõnda aega töötada.
Alates 1687. aasta lõpust kuni 1698. aasta alguseni oli Charpentier jesuiitide maître de musique, peagi lõpetas ta suurte teoste, nagu oratooriumid, komponeerimise ja keskendus väiksematele kiriklike jumalateenistuste teostele, mida mõnikord mängis suur hulk mängijaid. Ta oli ka Chartres'i hertsogi muusikaõpetaja.
1698. aastal sai temast Pariisi Sainte-Chapelle'i maître de musique. See oli üks kõrgemaid muusikakohti Prantsusmaal (ainus parem ametikoht kiriklikus muusikas Prantsusmaal oli Versailles' kuningliku kabelite direktor). Ta säilitas selle ametikoha kuni oma surmani 1704. aastal. Pärast tema surma hävitati peaaegu kõik tema poolt kabelile kirjutatud teosed. See oli tavaline protseduur, kui maître de musique suri. Säilinud on tema kuulus missa "Assumpta Est Maria". Võib-olla sellepärast, et see ei olnud komponeeritud kabelile.
Tema muusika
Charpentier' loomingu hulka kuuluvad oratooriumid, missad, ooperid ja paljud väiksemad teosed. Ta kirjutas ka palju muusikat näidenditele. Paljusid tema väiksemaid teoseid ühele või kahele häälele ja pillidele nimetas ta prantsuse keeles air sérieux'ks või air à boire'ks, kuid itaalia keeles kantaatideks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Marc-Antoine Charpentier?
V: Marc-Antoine Charpentier oli prantsuse helilooja, kes elas barokiajastul.
K: Milline on Charpentier' kõige kuulsam muusika?
V: Charpentier' kuulsaim muusika on tema Te Deum.
K: Mis on Euroopa Ringhäälingu Liidu tunnusmeloodia?
V: Euroopa Ringhäälingute Liidu tunnusmeloodia on Charpentier' Te Deum'i prelüüd.
K: Milliste programmide puhul kasutatakse Charpentier' Te Deumi prelüüdi?
V: Charpentier' Te Deum'i prelüüdi kasutatakse selliste programmide nagu Viini aastavahetuse kontsert ja Eurovisiooni lauluvõistlus sissejuhatuseks.
K: Milleks kasutatakse sageli Charpentier' Te Deumi prelüüdi?
V: Charpentier' Te Deum'i prelüüdi kasutatakse sageli vabatahtlikuna pulmades.
K: Millal ja kus Charpentier sündis?
V: Charpentier sündis Pariisi lähedal 1643. aastal.
K: Millal Charpentier suri ja kus ta sel ajal viibis?
V: Charpentier suri 24. veebruaril 1704 Pariisis Sainte-Chapelle'is.
Otsige