Milutin Milanković
Milutin Milanković 28. mai 1879 - 12. detsember 1958) oli serbia matemaatik, astronoom, geofüüsik, klimatoloog, ehitusinsener ja kirjanik. Milanković tegi kaks fundamentaalset panust teadusesse.
Esimene panus oli "Maa päikesepaiste kaanon", mis selgitas Päikesesüsteemi planeetide kliimat. Ta rajas kosmilise klimatoloogia, arvutades Maa atmosfääri ülemiste kihtide temperatuuri, samuti temperatuuritingimusi Päikesesüsteemi sisemiste planeetide, Merkuuri, Veenuse, Marsi ja Kuu temperatuuritingimusi ning välismaa planeetide atmosfääri sügavust.
Teine panus oli tema selgitus selle kohta, kuidas Maa pikaajalised kliimamuutused on põhjustatud Maa pöörlemise ja orbiidi muutustest ümber Päikese. Seda tuntakse nüüd Milankovitši tsüklitena. See seletab Maa geoloogilises minevikus toimunud jääaegu ja ennustab Maa kliimamuutusi, mida võib oodata tulevikus.
See selgitus ei ole päris täpne, nii et kahtlemata on ka teisi tegureid. Need muud tegurid on näiteks hapniku ja süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris, mandrite asukoht, vulkaanilise tegevuse ulatus ja nii edasi. Kliimatsüklid näivad siiski üldjoontes kulgevat nii, nagu Milankovic ennustas. Geoloogilised tõendid rütmiliste tunnuste kohta settekivimites on tavalised.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Milutin Milanković?
V: Milutin Milanković oli serbia matemaatik, astronoom, geofüüsik, klimatoloog, ehitusinsener ja kirjanik.
K: Millised olid tema kaks põhilist panust teadusesse?
V: Tema esimene panus oli "Maa päikesepaiste kaanon", mis selgitas Päikesesüsteemi planeetide kliimat. Ta rajas kosmilise klimatoloogia, arvutades Maa atmosfääri ülemiste kihtide temperatuuri, samuti temperatuuritingimusi Päikesesüsteemi sisemiste planeetide, Merkuuri, Veenuse, Marsi ja Kuu temperatuuritingimusi ning välismaa planeetide atmosfääri sügavust. Teine panus oli tema selgitus selle kohta, kuidas pikaajalised kliimamuutused on põhjustatud Maa pöörlemise ja orbiidi muutustest ümber Päikese; neid tuntakse nüüd Milankovitši tsüklitena.
K: Kuidas seletab tema seletus jääaegu?
V: Tema selgitus seletab jääajaid, ennustades Maa kliimamuutusi, mida võib tulevikus oodata Maa pöörlemise ja orbiidi muutuste põhjal ümber Päikese.
K: Kas tema seletus on täiesti täpne?
V: Ei, tema seletus ei ole täiesti täpne, sest on ka teisi tegureid, nagu hapniku ja süsinikdioksiidi kogus atmosfääris, mandrite asukoht, vulkaanilise tegevuse hulk jne.
K: Kas geoloogilised tõendid rütmiliste tunnuste kohta settekivimites on tavalised?
V: Jah, need on tavalised.
K: Mida ta arvutas teiste planeetide temperatuuride kohta?
V: Ta arvutas temperatuurid Maa atmosfääri ülemistes kihtides, samuti temperatuuritingimused Päikesesüsteemi sisemiste planeetide (Merkuur, Veenus, Marss ja Kuu) ning atmosfääri sügavuse välismaa planeetide puhul.
