Seymour Benzer
Seymour Benzer (15. oktoober 1921 - 30. november 2007) oli USA füüsik, bioloog ja geneetik. Ta oli juudi päritolu.
Tema karjäär algas 1950. aastate molekulaarbioloogia revolutsiooni ajal ning ta tõusis lõpuks esile molekulaar- ja käitumisgeneetika valdkonnas. Ta juhtis geneetika uurimislaboratooriumi Purdue'i ülikoolis ja California Tehnoloogiainstituudis.
Benzer tegi fundamentaalseid avastusi kahes üsna erinevas geneetika valdkonnas. Ta omandas doktorikraadi tahkete kehade füüsikas, kuid läks peagi üle geneetikale pärast seda, kui ta luges Erwin Schrödingeri raamatut "Mis on elu?".
Faagide geneetika
Purdue'i ülikoolis töötas Benzer välja uue geneetilise tehnika "T4 rII süsteemi". See kasutas rekombinatsiooni T4 bakteriofaagi rII mutantides, et kaardistada geenide sisemist struktuuri. Benzer mõistis, et tekitades palju r-mutante ja registreerides rekombinatsiooni sagedust erinevate r-tüvede vahel, saab ta teha üksikasjaliku geenikaardi, nagu Alfred Sturtevant oli teinud kromosoomide puhul.
Kasutades ära tohutu hulga rekombinante, mida oli võimalik analüüsida rII mutatsioonisüsteemis, suutis Benzer lõpuks kaardistada üle 2400 rII mutatsiooni. Tema kogutud andmed andsid esimesed tõendid selle kohta, et geen ei ole jagamatu üksus, nagu varem arvati, ja et geenid olid lineaarsed. Oma rII andmete põhjal pakkus Benzer välja ka erinevad mutatsiooniklassid, sealhulgas deletsioonid, punktmutatsioonid, missense-mutatsioonid ja nonsense-mutatsioonid.
Käitumisgeneetika
Benzer oli üks esimesi teadlasi käitumisgeneetika valdkonnas. Kui see valdkond hakkas 1960. ja 70. aastatel esile kerkima, sattus Benzer teaduslikus vastasseisus teise valdkonna juhtiva teadlase Jerry Hirschiga.
Hirsch uskus, et käitumine on nii keeruline, et seda ei saa seletada üksikute geenide toimena, Benzer aga arvas, et käitumist võivad juhtida üksikud geenid. Mõlemad teadlased katsetasid oma ideid Drosophila peal. Hirsch selekteeris kunstlikult paljude põlvkondade jooksul huvipakkuvat käitumist, Benzer aga kasutas meetodeid, et isoleerida konkreetse käitumise mutandid. Benzeri ja Hirschi konkureerivad filosoofiad arendasid käitumisgeneetikat ja aitasid sellel muutuda teadlaskonnas legitiimseks uurimisvaldkonnaks.
Autasud ja auhinnad (valik)
- Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia liige (1959)
- Albert Laskeri auhind meditsiiniliste alusuuringute eest (1971)
- Louisa Gross Horwitzi auhind Columbia Ülikoolist (1976),
- Riiklik teadusmedal (1982)
- Thomas Hunt Morgani medal (1986)
- Wolfi meditsiinipreemia (1991)
- Crafoordi auhind (1993)
- NAS auhind neuroteaduste alal (2001).
- Gairdner Foundation International Award (2004) (teine auhind)
Ta oli USA Riikliku Teaduste Akadeemia, Kuningliku Seltsi ja Prantsuse Teaduste Akadeemia liige.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Seymour Benzer?
V: Seymour Benzer oli juudi päritolu Ameerika füüsik, bioloog ja geneetik.
K: Millal algas Seymour Benzeri karjäär?
V: Seymour Benzeri karjäär algas 1950. aastate molekulaarbioloogia revolutsiooni ajal.
K: Millises kahes geneetika valdkonnas tegi Seymour Benzer fundamentaalseid avastusi?
V: Seymour Benzer tegi fundamentaalseid avastusi kahes üsna erinevas geneetika valdkonnas.
K: Millise raamatu lugemine viis Seymour Benzeri tahkefüüsikast geneetikasse?
V: Seymour Benzer luges Erwin Schrödingeri raamatut "Mis on elu?", mis viis ta tahkefüüsikast geneetikasse.
K: Kus Seymour Benzer juhtis geneetika uurimislaboratooriumi?
V: Seymour Benzer juhtis geneetika uurimislaboratooriumi Purdue'i Ülikoolis ja California Tehnoloogiainstituudis.
K: Milles oli Seymour Benzer silmapaistev?
V: Seymour Benzer oli silmapaistev molekulaar- ja käitumisgeneetika valdkonnas.
K: Millal Seymour Benzer sündis ja millal ta suri?
V: Seymour Benzer sündis 15. oktoobril 1921. aastal ja ta suri 30. novembril 2007. aastal.
