Brithenig on konstrueeritud keel, mille on 1996. aastal loonud Andrew Smith Uus-Meremaalt. Idee selle taga on küsimus, milline oleks walesi keel välja näinud, kui see oleks olnud keldi keele asemel romaani keel: prantsuse, hispaania ja itaalia keele sõsarkeel, kuid mis sarnaneb suuresti walesiga. See mängib võtmerolli Ill Bethisadi väljamõeldud maailmas, kus ladina keel võttis vanakeldi keele asemel kasutusele Suurbritannia rahva kõnekeelena, andes sellega teed brithenigi kujunemisele.

Brithenig on tuntuim näide nn alternatiivsete keelte rühmast, mis oleks võinud eksisteerida, kui ajalugu oleks olnud teistsugune. Teine tuntud näide on Wenedyk, mis teeb poola keelega sama, mida Brithenig teeb walesi keelega.

Loomine ja taust

Keel loodi 1996. aastal hobiprojektina, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas romaniseerunud Briti saarte keel oleks võinud areneda, kui selle arengut oleks kujundanud keldi keelte fonoloogilised muutused. Brithenig kuulub teemasse, mida nimetatakse alternatiivseks ajaloo-keelekujunduseks — see ühendab ajaloolise teadlikkuse ja kujutlusvõime, kasutades reaalseid häälikumuutusi ja morfoloogilisi protsesse, et luua usutav „mis oleks, kui” variant.

Põhilised keelelised omadused

  • Allikas: sõnavara ja grammatiline baas on peamiselt ladina/romaani päritolu, sarnaselt tänapäevaste romaani keeltele.
  • Fonoloogia: Brithenigis rakendatakse teadlikult selliseid helimuutusi, mis on iseloomulikud keldi keeltele (näiteks walesile), mistõttu romaani algsõnad saavad walesile omase kõla. See annab tulemuseks romaani morfoloogiaga, kuid keldi häälikusüsteemiga keele.
  • Morfoloogia ja süntaks: grammatiline struktuur lähtub lihtsustatud romaani mudelitest (sugude olemasolu, pööratud tegusõnade vormid jmt), kuid on sisse viidud ka mõned keldi keelte tunnused, näiteks teatud fonoloogiliselt määratud muutused sõna alguses.
  • Ortograafia: kasutatakse ladina tähestikku kohandatud õigekirjareeglitega, mis peegeldavad nii romaani kui ka keldi häälikukirjeldust. Kirjasüsteem on mõeldud esitama helisid, mis tekivad romaani sõnadele peale keltkeelsete häälikureeglite rakendamist.

Kõneelus ja kirjanduses

Brithenig ei ole olnud kunagi emakeelena kõnelejaid omav elav rahvakeel; see on konstrueeritud keel, mida kasutavad keeletajad, conlang-huvilised ja Ill Bethisadi alternatiivajaloo entusiastid. Sellel on olemas sõnavara, õigekirja- ja grammatikaeseis, proovitekstid ning tõlkeid, mida on avaldatud internetis ja konlangide kogukondades. Keele loojal ja järgijatel on koostatud sõnastikke ja näidelauseid, mis aitavad huvilistel keelt õppida ja edasi arendada.

Kus õppida ja näited

Kui soovite Brithenigi kohta rohkem teada saada, leiab internetist loovaid ressursse: algdokumendid, sõnastikud, grammatikakirjeldused ning foorumite arutelud. Kuna tegemist on konstrueeritud keelega, on materjalide hulk ja detailitase autori ja kogukonna panusest sõltuv — mõnel juhul on olemas põhjalikud grammatikakirjeldused, teisest küljest pigem lühikesed sõnastikke ja näidtekirjutised.

Võrdlus teiste alternatiivsete romaani keeltega

Brithenig võrreldes teiste sarnaste projektidega, nagu Wenedyk, eristub eelkõige lähtematerjali (walesi/keldi häälikumuutused) ja romaani aluse kombinatsioonist. Sellised projektid aitavad uurida, kuidas erinevad heliseadused ja ajaloolised protsessid kujundavad keelt ning annavad huvitava akadeemilise ja loomingulise vaatenurga keele arengule „mis kui” tingimustes.

Kokkuvõte

Brithenig on huvitav ja hästi dokumenteeritud näide konstrueritud keelest, mis ühendab romaani sõnavara ja morfoloogiat keldi keeltele iseloomulike fonoloogiliste omadustega. See on nii keeleteaduslik eksperimendi-vahend kui ka osa ulatuslikumast alternatiivajaloo projektist Ill Bethisad, pakkudes rikast materjali konlangide huvilistele ning kõigile, keda huvitab keelte kujunemise teoreetiline uurimine.