Wenedyk

Õigekiri ja hääldus

Wenedyk kasutab samu tähti kui poola keeles:

A Ą B C Ć D E Ę F G H I J K L Ł M N Ń O Ó P R S Ś T U W Y Z Ź Ź Ż

Samuti on seitse heli, mis on kirjutatud kahe tähega:

Ch Cz Dz Dź Dż Rz Sz

Wenedyk hääldub nagu poola keeles. Rõhk langeb peaaegu alati eelviimasel silbil. Prepositsiooni ja pronoomeni käsitletakse ühe sõnana, nii et kui pronoomenil on ainult üks silp, rõhutatakse prepositsiooni.

Grammatika

Wenedykis ei ole artikleid, sõnu nagu "a" ja "the". See on oluline erinevus teiste romaani keeltega ja ka väljamõeldud keeltega nagu esperanto ja ido. Põhjus on selles, et poola keeles ja enamikus teistes slaavi keeltes ei ole neid sõnu, ja isegi vulgarilatinas ei olnud need veel nii tugevad.

Wenedyk'i sõnadel võib olla mitmeid vorme. Inglise keele sõnadel on ainult mõned (cat, cat's, cats; work, working, works, worked), kuid wenedykis on palju vorme, kus inglise keeles oleks kasutatud teisi sõnu, näiteks prepositsioone või modaalverbe. Nomenite, pronoomenite ja omadussõnade puhul nimetatakse neid vorme "juhtudeks". Wenedykis on kolm juhtumit:

• otsekohene: kasutatakse nii lause subjekti kui ka otsese objekti puhul. Lauses: Miej poterz leże libier "Minu isa loeb raamatut", on nii Miej poterz "minu isa" kui ka libier "raamat" otsesõnalised.
• genitiiv: kasutatakse, kui inglise keeles kasutatakse 's või of, näiteks: siedź potrze "minu isa tool", rzejna Anglie "Inglismaa kuninganna".
• datiiv: kasutatakse, kui inglise keeles kasutatakse (või saab kasutada) näiteks to: Da mi ił libier "Anna mulle see raamat", Da mi łu "Anna see mulle".

Wenedyk on ka vokaat (kasutatakse kellegi kutsumiseks). Sageli on see sama vormiga kui otsekohene, kuid mitte alati: O potrze! "Oh isa!"

On kolm sugu ja neli deklinatsiooni (erinevad vormide moodustamise viisid). Need on väga sarnased ladina keele deklinatsioonidega:

• esimese deklinatsiooni kõik sõnad on -a, peaaegu kõik neist on feminiinsed;
• teise deklinatsiooni sõnad on enamasti maskuliinsed ja neutraalsed sõnad, mis lõpevad konsonandiga. Tegemist on ladina keele teise ja neljanda deklinatsiooni seguga;
• kolmas deklinatsioon on enamasti naiselikud sõnad, mis lõpevad pehme konsonandiga;
• neljas deklinatsioon on sõnad -ej, see vastab ladina keele viiendale deklinatsioonile.

Siin on Wenedyki pronoomenite (sõnad nagu mina, sina, me, nad jne) tabel:

Ka verbidel on palju vorme. Igal pronoomenil on oma vorm:

jemu - I love

jemasz - sa armastad

jema - ta/seda armastab

jemamy - me armastame

jemacie - sa armastad

jemą - nad armastavad

Enamikul ajavormidel on erivormid:

jemar - armastada

jemu - ma armastan, ma armastan

jemawa - mulle meeldis

jemie - ma olen armastanud

joru jemar - ma armastan, ma armastan, ma armastan

jemaru - Ma armastan

jemarsi - ma armastan, ma oleksin armastanud

jem - armastus!

jemęć - armastav

jematy - armastatud

Sõnade nimekiri

Wenedõki sõnade nimekirjas, mis on internetis avalikustatud, on üle 4000 sõna. See 30 sõnast koosnev tabel näitab, kuidas Wenedyk välja näeb, kui seda võrrelda teiste romaani keeltega:

Proovid

Issanda palve:

Potrze nostry, kwały jesz en czałór, sąciewkaty si twej numię.

Owień twej rzeń.

Foca si twa włątać, komód en czału szyk i sur cierze.

Da nów odzej nostry pań kocidzany.

I dziemieć nów nostrze dziewta, komód i nu dziemiećmy swór dziewtorzór.

I nie endycz nosz en ciętaceń, uta liwra nosz dzie mału.

Nąk twie są rzeń i pociestać i głurza, o siąprz. Amen.