Wenedyk (Venedic) — väljamõeldud romaani keel poolapärase hääldusega
Wenedyk (inglise keeles: Venedic) on väljamõeldud keel. Selle lõi 2002. aastal Jan van Steenbergen, Madalmaade keeleteadlane ja tõlkija, kelle eesmärgiks oli uurida alternatiivset keeleajalugu: mis oleks juhtunud, kui poola keel oleks vana slaavi keele asemel arenenud ladina keelest? Wenedyk pakub võimalikku vastust sellele küsimusele.
Tegemist on peamiselt romaani keelel põhineva leksikaga: enamik sõnadest on sugulased prantsuse, itaalia, rumeenia jne. sõnadega, kuid need on läbi poolapärase fonoloogia ja ortograafia muutunud ning seetõttu näevad välja palju sarnasemad poola keelele kui tänapäevaste romaani keelte vasteid. Õigekirja- ja hääldusreeglid on konstrueeritud täielikult poola keele põhimõtete alusel (nt poolapärased konsonandi- ja vokaalikõladesed teisendid ning täpidega tähistused), samas kui teised keeletasandid — nagu grammatika ja lauseehitus — on segu poola ja romaani keeltest, mis annab keeletüübile unikaalse hibridse iseloomu.
Wenedyk kuulub koos teiste alternatiivsete, ajaloolisest teisest arengust lähtuvate projekti‑keelte hulka, näiteks brithenig (mis teeb sama asja walesiga), kuulub sellesse nn "alternatiivsete keelte" gruppi — keelte hulka, mis oleksid võinud eksisteerida, kui ajaloolised sündmused oleksid kulgenud teisiti. Koos brithenigiga on wenedyk üks tuntumaid selliseid projekte. Poolas sai wenedyk laiemalt tuntuks pärast artikleid internetis ja igakuise ajakirja Wiedza i Życie ("Teadmised ja elu") vahendusel.
Wenedykit kasutatakse ka maailmaloome ja alternatiivajaloo keskkondades; tuntud näide on Ill Bethisad, väljamõeldud maailm, kus Rooma impeerium oli ajaloolisest tugevam. Seal on wenedyk oluliseks kultuuriliseks ja administratiivseks keelevormiks — see on peamine keel Kahe Krooni Vabariigis, mis on Poola-Leedu Liidu sarnane riik, kuid mis ei ole jagunenud jagunemisega nagu Poola.
Põhiomadused
- Sõnavara: peamiselt romaani päritolu, kuid sõnad on kohandatud poolapärase kõnekujuga — seega tunne on "romaanselt" tuttav, kuid vormid viitavad poola fonoloogiale ja morfoloogiale.
- Hääldus ja ortograafia: kirjutus- ja hääldusreeglid järgivad poola traditsiooni (sh poola tähestiku erimärgid ja foneetilised vasted), mis muudab romaani päritoluga sõnad poolapärasemaks.
- Grammatika: segu romaani ja slaavi tüüpi lahendustest — mõningad verbikonstruktsioonid ja ajavormid on romaani keeltest, samas on säilinud poolapärased morfoloogilised tunnused ja mõningane juhtumite kasutus.
- Lausetekstuur: sõnajärg ja lauseehitus näitavad mõlema keelerühma mõjutusi, mistõttu laused võivad väliselt meenutada poola kõnet, kuid struktuurilised valikud ja pärisvormid on tihti romaani‑laadsed.
- Kasutus: eelkõige huviobjekt keeleteadlaste, konlangerite (külaliste keelte loojaid) ja alternatiivajaloo entusiastide seas; kasutatakse maailmaloome tekstides, fiktsioonis ja õppe‑materjalides.
Õppematerjalid ja allikad
Wenedyki kohta on olemas grammatikakäbid, sõnastikud ja näitekorpus, mida on koondanud projekti autorid ning huvilised. Materjale leiab konlangi kogukondades, foorumites ja eripalgelistes veebiartiklites — otsing sõnaga "Wenedyk" või "Venedic" toob tavaliselt algdokumendid, grammatikakokkuvõtted ja sõnaloendid. Lisaks on wenedyk esinenud maailmaloome projektides (nt Ill Bethisad), mis pakuvad keelelise tausta ja kultuurseid näiteid selle kasutamiseks.
Kokkuvõte
Wenedyk on konstruktsioon, mis kombineerib romaani keelte leksikaalset pärandit poolapärase häälduse ja ortograafiaga, luues realistliku "mis‑kui‑ait" alternatiivajaloolise keele. See näitab hästi, kuidas keeled võivad ajaloolistes tingimustes üksteist mõjutada ja kuidas keeleteaduslikke hüpoteese saab mänguliselt ja põhjalikult testida konstrueeritud keele abil.
Õigekiri ja hääldus
Wenedyk kasutab samu tähti kui poola keeles:
A Ą B C Ć D E Ę F G H I J K L Ł M N Ń O Ó P R S Ś T U W Y Z Ź Ź Ż
Samuti on seitse heli, mis on kirjutatud kahe tähega:
Ch Cz Dz Dź Dż Rz Sz
Wenedyk hääldub nagu poola keeles. Rõhk langeb peaaegu alati eelviimasel silbil. Prepositsiooni ja pronoomeni käsitletakse ühe sõnana, nii et kui pronoomenil on ainult üks silp, rõhutatakse prepositsiooni.
Grammatika
Wenedykis ei ole artikleid, sõnu nagu "a" ja "the". See on oluline erinevus teiste romaani keeltega ja ka väljamõeldud keeltega nagu esperanto ja ido. Põhjus on selles, et poola keeles ja enamikus teistes slaavi keeltes ei ole neid sõnu, ja isegi vulgarilatinas ei olnud need veel nii tugevad.
Wenedyk'i sõnadel võib olla mitmeid vorme. Inglise keele sõnadel on ainult mõned (cat, cat's, cats; work, working, works, worked), kuid wenedykis on palju vorme, kus inglise keeles oleks kasutatud teisi sõnu, näiteks prepositsioone või modaalverbe. Nomenite, pronoomenite ja omadussõnade puhul nimetatakse neid vorme "juhtudeks". Wenedykis on kolm juhtumit:
- otsekohene: kasutatakse nii lause subjekti kui ka otsese objekti puhul. Lauses: Miej poterz leże libier "Minu isa loeb raamatut", on nii Miej poterz "minu isa" kui ka libier "raamat" otsesõnalised.
- genitiiv: kasutatakse, kui inglise keeles kasutatakse 's või of, näiteks: siedź potrze "minu isa tool", rzejna Anglie "Inglismaa kuninganna".
- datiiv: kasutatakse, kui inglise keeles kasutatakse (või saab kasutada) näiteks to: Da mi ił libier "Anna mulle see raamat", Da mi łu "Anna see mulle".
Wenedyk on ka vokaat (kasutatakse kellegi kutsumiseks). Sageli on see sama vormiga kui otsekohene, kuid mitte alati: O potrze! "Oh isa!"
On kolm sugu ja neli deklinatsiooni (erinevad vormide moodustamise viisid). Need on väga sarnased ladina keele deklinatsioonidega:
- esimese deklinatsiooni kõik sõnad on -a, peaaegu kõik neist on feminiinsed;
- teise deklinatsiooni sõnad on enamasti maskuliinsed ja neutraalsed sõnad, mis lõpevad konsonandiga. Tegemist on ladina keele teise ja neljanda deklinatsiooni seguga;
- kolmas deklinatsioon on enamasti naiselikud sõnad, mis lõpevad pehme konsonandiga;
- neljas deklinatsioon on sõnad -ej, see vastab ladina keele viiendale deklinatsioonile.
Siin on Wenedyki pronoomenite (sõnad nagu mina, sina, me, nad jne) tabel:
Pronoomenid | |||||||||||
ainsuses (üks) | mitmus (rohkem kui üks) |
| |||||||||
esimene | teine | kolmas | esimene | teine | kolmas |
| |||||
mehed | naised | asjad | mehed | naised | asjad |
| |||||
Inglise keeles |
| sina (vana), sa (kaasaegne) | hehimhisto | sheherhersto | itititsto | me kasutame | sa sa oled sa oled | neid kõigepealt |
| ||
Wenedyk | jomiemiejmi | tycieciejci | iłłułuli | łałąlejlej | łułułuli |
| wuwoszwoszwów | liłoszłórlew | lełaszłarlew | lelełórlew |
|
Ka verbidel on palju vorme. Igal pronoomenil on oma vorm:
jemu - I love
jemasz - sa armastad
jema - ta/seda armastab
jemamy - me armastame
jemacie - sa armastad
jemą - nad armastavad
Enamikul ajavormidel on erivormid:
jemar - armastada
jemu - ma armastan, ma armastan
jemawa - mulle meeldis
jemie - ma olen armastanud
joru jemar - ma armastan, ma armastan, ma armastan
jemaru - Ma armastan
jemarsi - ma armastan, ma oleksin armastanud
jem - armastus!
jemęć - armastav
jematy - armastatud
Sõnade nimekiri
Wenedõki sõnade nimekirjas, mis on internetis avalikustatud, on üle 4000 sõna. See 30 sõnast koosnev tabel näitab, kuidas Wenedyk välja näeb, kui seda võrrelda teiste romaani keeltega:
Kümme romaani keele võrdlus | |||||||||
Portugali | Hispaania | Rhaeto-Romance | Rumeenia | Wenedyk | |||||
käsi | brachium | braço | brazo | rinnahoidjad | braccio | bratsch | braţ | breich | brocz |
must | nĭger | neeger | neeger | noir | nero | nair | negru | nîr | niegry |
linn, alevik | cīvĭtas | cidade | ciudad | tsitaat | città | citad | oraş | ciwdad | czytać |
surm | mŏrs | morte | muerte | mort | morte | mort | moarte | morth | mroć |
koer | canis | cão | perro | chien | suhkruroo | chaun | cîine | saab | kań |
kõrva | auris | orelha | oreja | oreille | orecchio | ureglia | ureche | origl | urzykła |
muna | munarakkude | ovo | huevo | œuf | uovo | ov | ou | ew | ów |
silm | ŏcŭlus | olho | ojo | œil | occhio | egl | ochi | ogl | okieł |
isa | pater | pai | Padre | père | Padre | bab | tată | padr | poterz |
tulekahju | ignis, fŏcus | fogo | fuego | feu | fuoco | fieu | foc | ffog | fok |
kala | pĭscis | peixe | pez, pescado | poisson | pesce | pesch | peşte | pisc | pieszcz |
jalg | pĕs | pé | pirukas | pied | piede | pe | picior | pedd | piedź |
sõber | amīcus | amigo | amigo | ami | amico | ami | prieten, amic | efig | omik |
roheline | vĭrĭdis | verde | verde | vert | verde | verd | verde | gwirdd | wierdzi |
hobune | ĕquus, cabăllus | cavalo | caballo | cheval | cavallo | chaval | cal | cafall | kawał |
I | ĕgo | eu | yo | je | io | jau | eu | eo | jo |
saar | īnsŭla | ilha | isla | île | isola | insla | insulă | ysl | izła |
keel, keel | lĭngua | língua | lengua | langue | lingua | linguatg, lieunga | limbă | llinghedig, llingw | lęgwa |
elu | vīta | vida | vida | vie | vita | vita | viaţă | gwid | wita |
piim | lac | leite | leche | lait | latte | latg | lapte | llaeth | łoc |
nimi | nōmen | nome | nombre | nom | nome | num | nume | nôn | numię |
öö | nŏx | noite | noche | nuit | notte | notg | noapte | noeth | noc |
vana | vĕtus | velho | viejo | vieux | vecchio | vegl | vechi | gwegl | wiekły |
kool | schŏla | escola | escuela | école | scuola | scola | şcoală | yscol | szkoła |
taevas | caelum | céu | cielo | ciel | cielo | tschiel | cer | cel | czał |
star | stēlla | estrela | Estrella | étoile | stella | staila | stea | ystuil | ścioła |
hammas | dĕns | dente | diente | dent | dente | dent | dinte | dent | dzięć |
hääl | vōx | voz | voz | voix | voce | vusch | voce | gwg | wucz |
vesi | aqua | água | agua | eau | acqua | aua | apă | ag | jekwa |
tuul | vĕntus | vento | viento | vent | vento | vent | vînt | gwent | więt |
Proovid
Issanda palve:
Potrze nostry, kwały jesz en czałór, sąciewkaty si twej numię.
Owień twej rzeń.
Foca si twa włątać, komód en czału szyk i sur cierze.
Da nów odzej nostry pań kocidzany.
I dziemieć nów nostrze dziewta, komód i nu dziemiećmy swór dziewtorzór.
I nie endycz nosz en ciętaceń, uta liwra nosz dzie mału.
Nąk twie są rzeń i pociestać i głurza, o siąprz. Amen.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Wenedyk?
V: Wenedyk (inglise keeles: Venedic) on 2002. aastal Madalmaade keeleteadlase ja tõlkija Jan van Steenbergeni loodud väljamõeldud keel.
K: Mis oli Wenedyki loomise idee?
V: Selle idee taga oli uurida, mis oleks juhtunud, kui poola keel oleks vana slaavi keele asemel arenenud ladina keelest.
K: Mille poolest erineb Wenedyk teistest romaani keeltest?
V: Kuigi enamik sõnu on prantsuse, itaalia, rumeenia jne sõnade perekond, näevad need väga erinevad välja ja sarnanevad palju rohkem poola keelele. Õigekirja- ja hääldusreeglid põhinevad täielikult poola keelel, samas kui grammatika ja lauseehitus on segu poola ja romaani keelest.
K: Kas Wenedyk kuulub mõnda rühma või kategooriasse?
V: Jah, koos teiste väljamõeldud keeltega, nagu brithenig (mis teeb sama asja walesiga), kuulub Wenedyk nn "alternatiivsete keelte" gruppi, keelte, mis oleksid võinud eksisteerida, kui ajalugu oleks olnud teistsugune.
K: Kuidas sai Wenedyk Poolas tuntuks?
V: See sai tuntuks pärast seda, kui sellest kirjutati Internetis ja igakuises ajalehes "Wiedza i Życie" ("Teadmised ja elu").
K: Kus kasutatakse Wenedykit?
V: Seda kasutatakse Ill Bethisadis, väljamõeldud maailmas, kus Rooma impeerium oli tugevam kui tegelikus ajaloos. Samuti kasutatakse seda olulise keelena Kahe Krooni Vabariigis, mis on sarnane Poola-Leedu Liitvabariigiga, kuid mis ei ole jagunenud jagunemisega, nagu Poola oli.