Karussell on ringikujuline, pöörlev atraktsioon, mida võib leida lõbustuspargis või mänguväljakul. Tavaliselt koosneb karussell ringikujulisest platvormist, mis pöörleb ümber keskse telje; lõbustuspargi karussellid võivad olla mootoriga ja suuremad, mänguväljaku karussellid aga lihtsamad ja inimjõul liigutatavad.

Välimus ja kujundus

Karussellidel on sageli istmed või istmekonstruktsioonid, mis kujutavad erinevaid kujundeid: autod, rongid ja loomad. Levinud on hobused, elevandid ja luiged, aga leidub ka muid fantaasiakujundusi. Lõbustuspargi karussellid on sageli rikkalikult kaunistatud värvide, maalide ja tuledest koosneva dekoratsiooniga ning neid täiendavad tihti muusika- või orkestrimängud (nt orgel).

Tüübid

  • Mehaanilised karussellid: suuremad lõbustuspargi versioonid, mis töötavad mootorite ja käigukastide abil ning võivad olla kahe- või mitmetasandilised (double-decker).
  • Mänguväljaku karussellid: lihtsamad, tavaliselt inimjõul pöörlevad platvormid, kus lapsed tõmbavad või jooksevad, et kiirust reguleerida.
  • Temaatilised ja erivariandid: näiteks lendavad karussellid, paadikarussellid või rongikesed, mis on mõeldud kindlale vanuserühmale või teemapidudele.

Kuidas masinaga töötavad karussellid toimivad

Mehaanilise karusselli põhikomponendid on keskne telg või südamiku läbiv konstruktsioon, ümberringi paigutatud platvorm ja pistikupesad või kandurid istmete kinnitamiseks. Mootor edastab pöördemomendi hammasrattaga või rihmaga platvormile. Sageli kasutatakse mehhanisme (kamme ja varraste süsteeme), mis võimaldavad näiteks hobustele üles-alla liikumist või muude detsentraalsete liikumiste tekitamist. Kiirust juhitakse mootorilt, käigukastilt ja tihti on olemas turvapidurid ja kiirusepiirajad.

Mänguväljaku karussellid ja nende kasutamine

Mänguväljaku karussellid ei ole tavaliselt mootoriga: neid paneb pöörlema kasutaja ise, hoides kinni kesktahtme või külgpiidadest. Lapsed saavad karusselli suurust ja pöörlemiskiirust mõjutada, sörkides või hoides kinni, ning seeläbi tekib liikumise tunnetus ja tasakaaluharjutus. Kuna sellised karussellid võivad kiirelt pöörata, on oluline range järelvalve, sobiv pind ümberkarusselli (pehme turvapind) ja vanusele sobiv disain.

Ajalugu ja kultuuriline tähendus

Karussellide ajalugu ulatub keskaja ja varasema perioodini, kus ratsamehed harjutasid keerutavaid liikumisi ja trikke. 18.–19. sajandil arenes karussell tänapäevaseks lõbustusatraktsiooniks: mehaanilised ja hiljem aurujõul ning elektriga töökorras karussellid muutusid rahvakogunemiste ja lõbustusparkide tavapäraseks osaks. Karussellid kannavad sageli nostalgia- ja käsitööväärtust — vanad puust ja maalitud kujud ning ornamendid on kogutud ja restaureeritud paljudes riikides ning moodustavad osa kultuuripärandist.

Ohutus ja hooldus

Oluline on, et lõbustuspargi karussellid läbiksid regulaarse tehnilise ülevaatuse: mootori, hammasrataste, pidurite ja kinnituste kontroll ning elektrisüsteemi hooldus. Istmete ja kinnituste turvarihmad, kiirusepiirangud ning päästemehhanismid aitavad õnnetusi vältida. Mänguväljaku karussellide puhul tuleb jälgida stabiilsust, teravaid servi ja piisavat pehmendust ümber atraktsiooni ning tagada täiskasvanu järelvalve väiksematele lastele.

Sellest artiklist leiad üldise ülevaate karussellist, selle eri tüüpide kirjelduse, lühikese ajaloolise tausta, näiteid loomadest ja sõidukitest, mida karussellidel leidub, ning põhimõtted, kuidas masinaga töötavad karussellid toimivad. Karussellid on maailmakuulsad ja armastatud atraktsioonid, mis ühendavad meelelahutust, kunstilist kujundust ja mehhatroonikat.