Tsitron
Tsitron (Citrus medica) on tsitrusviljade liik. Sellel on tavaliselt paks koor ja väikesed osad. Algselt pärines puu Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse seda peamiselt Sitsiilias, Marokos, Kreetal ja Korsikal ning Puerto Ricos. Puu võib kasvada umbes 3 meetri suuruseks. Puuvili võib kasvada umbes 25 cm pikkuseks ja umbes 4 kg kaaluvaks. Puuvilja viljaliha ei kasutata peaaegu kunagi. Kasutatakse koorikut. Sellest valmistatakse toiduvalmistamise lisaainet. Koorest saab valmistada ka moosi. Koorest valmistatakse ka taimeõli, mida kasutatakse parfüümide valmistamiseks.
Üldiselt süüakse seda konserveeritult või pagaritoodetes, näiteks puuviljakookides. (Küpsetamisel kasutatakse sageli pigem suhkrustatud koort kui puuvilju.) Mõnes kultuuris valmistatakse sellest puuvilja teed. Plinius vanem väidab, et tema ajal sai tsitruni kasvatada ainult Meedias ja Pärsias (HN xii.7). Roomlased püüdsid seda tihedalt pakitud pottides Rooma impeeriumi transportida, kuid Pliniuse sõnul ei õnnestunud. Siiski on tõendeid, mis näitavad, et seda kasvatati Vahemere piirkonnas juba Pliniuse eluajal. Zohary ja Hopf usuvad, et see puu oli esmakordselt kodustatud Indias. Nad arvavad, et selle looduslikud vormid koos mandariini ja pomeloga olid algsed tsitruselised.
Tsitrusel on eri riikides palju nimesid; üks populaarne nimetus on Cedrat, mis on selle puuvilja prantsuskeelne nimetus. Theophrastus nimetas tsitruni Pärsia või Media õunaks ja hiljem hakati seda puuvilja nimetama tsitrusviljaks. Plinius nimetab seda puud Assüüria või Media "õunaks" (kreeka-rooma üldnimetus gloobusekujulisele puuviljale). Muud tsitrusviljad tulid Vahemere piirkonda alles islami ajal.
Paljudes keeltes peale inglise keele nimetatakse tavalist sidrunit "citroniks" ja laimi "limoniks". Kuigi Ida-Aasia tsitrusvilja yuzu (ka yuja) nimetatakse mõnikord tsitroniks, on tegemist tegelikult eraldi liigiga Citrus junos.
Kasvatamine ja kasutusviisid
Tsitrusviljad on aeglaselt kasvavad. Tavaliselt kasvatatakse tsitronipuu kahe kuni nelja aasta vanustest pistikutest; puu hakkab vilja kandma umbes kolmeaastaselt. Vili on pikliku kujuga ja mõnikord kuni kuue tolli pikkune. Viljakest on paks, mõnevõrra kõva, lõhnav ja kaetud muhkudega; viljaliha on valge ja mittehappeline.
Pliniuse ajal ei söödud seda vilja kunagi (2. sajandi alguses hakati seda kasutama toiduvalmistamisel), kuid selle intensiivset lõhna kasutati, mis tungis riietesse, et tõrjuda kahjulikke putukaid (vrd. tsitronella).
Heebrea keeles on tsitron tuntud kui etrog (heebrea keeles: אֶתְרֹג). See on üks neljast liigist, mida kasutatakse igal sügisel Sukkoti püha ajal. Tsitruni rolli sellel pühal kujutati Iisraeli filmis "Ušpizin". Tsitronid, mida on aretatud koos sidruniga (et suurendada toodangut puu kohta ja muuta puu vähem hapraks), ei ole nelja liigi osana kasutamiseks kosher.
Lõuna-India köögis, eriti tamili köögis, kasutatakse tsitruni laialdaselt hapukurkides ja konservides. Tamili keeles nimetatakse ebaküpset vilja "narthangai", mida tavaliselt soolatakse ja kuivatatakse konservi valmistamiseks. Taime õrnadest lehtedest valmistatakse sageli koos tšillipulbri ja muude vürtsidega pulbrit, mida nimetatakse "narthellai podi", mis tähendab sõna-sõnalt "tsitruni lehtede pulbrit". Nii narthangai kui ka narthellai podi tarbitakse tavaliselt koos "thayir sadam'iga" (kohupiimariis - jogurtiriis).
Koreas valmistatakse sellest siirupit sisaldavat teed (Yuja cha), kus terveid puuviljaviilusid süüakse koos magusa teega. Puuviljad lõigatakse õhukeselt (koor, viljakest ja viljaliha) ning leotatakse või keedetakse mees või suhkrus, et saada kobedat siirupit. See siirupiga suhkrustatud puuvili segatakse kuuma veega aromaatseks teeks, mille puhul süüakse ka tassi põhjas olevaid puuvilju. Sageli säilitatakse siirupit külmadeks kuudeks, Yuja tee oli talvel puuvilja allikaks. See on populaarne ka Taiwanis, kus seda tuntakse 柚子茶 (Youzi cha). [Märkus: Korea Yuja on sama, mis jaapani Yuzu 柚子, ja see peab erinema käesolevas artiklis kirjeldatud tsitrunist. Jaapani Yuzu = Citrus junos.]
Küsimused ja vastused
K: Mis on tsitron?
V: Tsitron (Citrus medica) on tsitrusviljade liik, millel on paks koor ja väikesed lõigud.
K: Kust on puu algselt pärit?
V: Puu on algselt pärit Kagu-Aasiast.
K: Kus seda tänapäeval peamiselt kasvatatakse?
V: Tänapäeval kasvatatakse tsitronipuud peamiselt Sitsiilias, Marokos, Kreetal, Korsikal ja Puerto Ricos.
K: Kui suureks võib puu kasvada?
V: Tsitronipuu võib kasvada umbes 3 meetri suuruseks.
K: Kui suureks võivad kasvada viljad?
V: Viljad võivad kasvada umbes 25 cm pikkuseks ja 4 kg kaaluvaks.
K: Milliseid viljaosi kasutatakse toiduvalmistamiseks?
V: Üldiselt kasutatakse toiduvalmistamiseks ainult vilja koorikut - sellest tehakse lisaainet või moosi või taimeõli, mida kasutatakse parfüümide valmistamiseks. Sageli kasutatakse toiduvalmistamisel ka kaanteeritud koort, mitte viljaliha.
K: Millal see esmakordselt kodustatud oli?
V: Zohary ja Hopf usuvad, et see puu kodustati esmakordselt Indias.
